Lihtsate kehade pinnalaotus (1)

Sarnased õppematerjalid

89

doc

Lukkseppatööd

3. Kaldjoonte konstrueerimine Tabel 2.4.  Nurga jagamine võrdseteks osadeks Tabel 2.5. Joonte sujuvühendite konstrueerimisviisid Tabel 2.6. Ringjoone võrdseteks osadeks jagamine Tabel 2.7. Sirglõigu võrdseteks osadeks jagamise viisid Tabel 2.8.  Lihtsate kehade pinnalaotus. Lukksepal tuleb sageli valmistada tooteid, millel on silindri, koonuse, kuubi jne. kuju. Seepärast on märkimisel vaja osata niisuguste toorikute tegelikke mõõtmeid õigesti valida, et märgitud toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri

Luksepp

13

doc

Kordamisküsimused

Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4tahk), heksaeeder (6tahk) ehk kuup, oktaeeder (8tahk), dodekaeeder (12tahk) ja ikosaeeder (20tahk). 66. Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus? Tahuka pinnalaotus on tasandiline kujund, mis on koostatud tahkude tõelistest kujudest, arvestades tahkude omavahelist paiknemist. Pinnalaotus püütakse alati teha võimalikult kompaktne (minimaalse ümbermõõduga). 67. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil ruumikõver mitte. 68. Mis on algebralise kõverjoone järk?

Kujutav geomeetria

8

pdf

Joonestamise kordamisküsimused 30-79

muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. Ideaaltahukad: Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder Nõgusaid ideaaltahukaid ehk nn tähttahukaid on neli. 46. Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus? Tahuka pinnalaotus on tasapinnaline kujund, mis on koostatud selle tahuka tahkude originaalvormidest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust. Kolmnurksete tahkude tõelise kuju saab konstrueerida tema kolme külje tõeliste pikkuste järgi. Seda silmas pidades võib mistahes tahuka pinnalaotuse tuletada järgmiselt: 1) kõik tahud, mis ei ole kolmnurgad, tükeldatakse diagonaalidega kolmnurkadeks. Siis koosneb kogu tahuka pind ainult kolmnurkadest;

Tehniline graafika

34

pdf

Geomeetria stereomeetria

STEREOMEETRIA Risttahukas S  2ab  bc  ac  c V  S p  H  abc d d  a2  b2  c2 b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ris

Geomeetria

12

pdf

Kujutava geomeetria eksami teooria

65) Nimetage tahukate liike. a) kumer tahukas ­ tahukas jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; iga tasandiline lõige on kumer hulknurk b) nõgus tahukas ­ tahukas ei jää iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole c) prismatoid ­ tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul), nt prisma ja püramiid d) ideaaltahukas ­ korrapärane tahukas, kus tahkudeks on korrapärased võrdsed hulknurgad, nt tetraeeder ja kuup 66) Mis on tahuka pinnalaotus ja kuidas see tuletatakse? Võimalikult kompaktne tasandiline kujund, mis on koostatud tahkude tõelistest kujudest, arvestades tahkude omavahelist paiknemist. a) kõik tahud, mis pole kolmnurgad, jagatakse diagonaalidega kolmnurkadeks b) leitakse kolmnurkade külgede tõelised pikkused c) pinnalaotusesse joonestatakse välja kolmnurkade tõelised kujud sellises järjekorras, nagu nad tahukal on 67) Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?

Kujutav geomeetria

120

pdf

Joonestamine

........................... 17 Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi ..................................................................... 17 5. Tasandi projekteerimine............................................................................................................................ 18 6. Aksonomeetria............................................................................................................................................ 19 7. Geomeetriliste kehade kujutamine ........................................................................................................... 22 Püramiidi lõikamine tasandiga ......................................................................................................................... 22 8. Geomeetriliste kehade lõikumine.............................................................................................................. 23 Kahe prisma lõikumine .................................................

Matemaatika

17

doc

Valemid ja Mõisted

1. Ristkülik Mõiste: Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Pindala: S=ab Ümbermõõt: Ü=2(a+b) Omadused: 1. Ristkülikul on kõik rööpküliku omadused. 2. Kõik nurgad on täisnurgad 3. Diagonaalid on võrdsed 4. Ristkülikul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. 5. Ristkülikul on kaks sümmeetriatelge ja sümmeetriakeskpunkt. Ruut: Mõiste: Ruutu võib defineerida, kui a) ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed b) rombi, mille üks nurk on täisnurk c) rööpkülikut, mille lähisküljedon võrdsed ja üks nurk on täisnurk. Pindala: S=a² Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: 1. Ruudul on nii ristküliku kui ka rombi omadused 2. Ruudu küljed on võrdsed 3. Ruudu nurgad on täisnurgad 4. Ruut on korrapärane nelinurk 5. Ruudul on siseringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiusekspool külje pik

Matemaatika

8

doc

12. klass matemaatika kordamine

1. Arvud, mis väljendavad risttahuka mõõtmeid moodustavad geomeetrilise jada. Risttahuka põhja pindala on 108 m² ja täispindala 888 m². Leia risttahuka mõõtmed. 2. Urnis on 5 musta, 7 kollast ja 4 punast palli. Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud kolme palli hulgas on. 1) vähemalt 2 kollast palli; 2) Kõik erinevat värvi pallid; 3) kõik ühtevärvi pallid. 3. Leia kõik reaalarvude paarid (x;y), mis rahuldavad võrrandit 2 x +1 = 4 y 2 +1 ja võrratust 2 x 2 y . 4. Kahe positiivse arvu vahe moodustab 1/19 nende kuupide vahest, nend4e korrutis on aga ½ võrra väiksem nende ruutude poolsummast. Leia need arvud. 5. Lahenda võrrand 3sin 9 + 3 = 3 vahemikus (-2; 2). 6. Võrdkülgsesse kolmnurka küljega a on kujundatud teine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud asuvad esimese kolmnurga külgedel jaotades need suhtes 1:2. Leia väiksema kolmnurga pindala. 7. Koonusekujulise veiniklaasi kõrgus on h

Matemaatika

Kommentaarid (1)