juhtmete korral on Konstandi K väärtus sõltub juhtmete pikkusest ja vooluringi kujust, kuid enamasti võib kasutada lõpmatult pikkade juhtmete jaoks kehtivat väärtust. Ka 0 on konstant. Seda nimetatakse magnetiliseks konstandiks: Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on valjuhääldid ning elektrilised kontaktid, et üleüldse süsteem heli tekitaks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud
KÕLAR 11RE KÕLAR • Kõlar ehk akustiline agregaat • Üksik seade/helisüsteem • 3 valjuhääldit – 3 ribaline • Tweeter, kesksageduskõlar ja woofer • valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, vooder, elektrilised kontaktid, viimistluse komponendid. AJALUGU • 1861 – Johann Philipp Reis • 1876 - Alexander Graham Bell ja Ernst Siemens • 1881 - Nikola Tesla • 1898 - Oliver Lodge • Elektromagnetid – püsimagnetid • Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem – 1945 ja 1955 KÕLARI TÜÜBID • Täisribakõlarid • Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) • Kesksageduskõlarid • Kõrgsageduskõlarid
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha
Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Kõlar Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket. Kõlarite juures kasutatakse akustilise lühise eemaldamiseks põhiliselt järgnevaid konstruktsioone: 1. Kõlalaud 2. Tagant lahtine kast 3. Akustiline faasiinverter e. inverterkõlar
Rakvere Ametikool Taivo Kutter AV12 b. Kõlarid ja Mikrofonid Essee Juhendaja: Jelena Laidinen Rakvere 2013 Kõlar Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on valjuhääldid ning elektrilised kontaktid, et üleüldse süsteem heli tekitaks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud
Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid
õpilased jälle vinguma, et tehke klassis aknad lahti ja ikka oleks keegi klassis, kes ütleb et tal on külm ja ka õpetaja oleks tema poolt, ehk aknad jäetakse ikka kinni ning 11HU klassi vingumine jätkuks), kaamerad, autoakud (Millega ma siis McDonaldsisse sõidan?? Ma jään ju kõhnaks nii!), arvutid (sel juhul ei saaks ma oma elupäevade lõpuni facebook- ee... tähendab stuudiumis olla ning koduseid töid teha), kuivatusaparaadid, kuuldeapraadid, valjuhääldid, külmkapid (ja kui ma suure vaevaga olen JALA McDonaldsis ära käinud (kes üldse enam jalutab, muide) ja omale sealt toitu koju ostnud, siis mul poleks seda enam kuskil hoida), muusikakeskused (siis ma ei saaks enam kell 3 öösel oma naabreid tüüdata...), makid, telefoniaparaadid (Misasja?? Kas ma peaks hakkama... tunnis... tähele panema??? ja asju hakkama õppima????). Samuti ei saaks enam asfalti ning autokumme ja -keresid toota ehk autodel poleks tõesti vist enam mõtet
...................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 5 Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud, vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud komponentide ülesanne on helikvaliteeti tõsta või kõlari kunstilist disaini täiendada. Peale aukustilisuse ruumis on erinevates helisüsteemides kõlarite tase kõige rohkem varieeruv.
Mis on riistvara Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Millest koosneb riistavara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Kuidas riistvara jaguneb Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna
1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme
tolmukindlas kestas ja kujutavad endast lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk magneeditava materjaliga. Arvuti laserkettalt. kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis. Ketta Arvuti lisaseadmete hulka kuuluvad veel magnetilise pinna kohal paikneb väikese skänner, printer, rooliseade, valjuhääldid, mootori abil liigutatav hoob, mille otsas on kaamerad jne
tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
seadet uuesti energiaga täita. Autos soetas endale Yuasa YBX5335 12V 95Ah aku, kuna antud aku näitajad on vastavuses auto hoolduskäsiraamatus välja toodud andmetega. 6 5. Helikõlarid Kõlar on akustiline elektorooniline seade, mis muudab elektrisignaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele (magnetis) ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Üksikud valjuhääldid pakuvad vastuvõetavat heli ainult teatud sagedusvahemikus. Sellest piirangust vabanemiseks kombineeritakse erinevaid valjuhääldeid. Autor leidis, et auto esiuste see olevad kõlarid ei vaja vahetust, seega ta soetas juurde ainult kaks uut kõlarit. Valik langes Hertz DCX165 komponentkõlarite kasuks, sest nende nominaal võimsus on 60w (120w MAX) ja sagedusala on 60-21kHz. Valikut lihtsustas veel asjaolu, et autor sai need kõlarid sõbra käest 15€ eest (Poe hind sel ajal oli ~40€)
suruõhuga töötavaid valjuhääldeid. Kaasaegse kõlari ehitusega (dünaamilise ehitusega), mis kasutab liikuvat mähist, tuli välja Oliver Lodge aastal 1898. Tänapäevani kasutatava kõlari patendeerisid Chester W. Rice ja Edward W. Kellogg 1924. aastal. Põhiline erinevus varasemate katsete ja Rice'i ning Kellog'i patendi vahel oli seadeldise põhiliste mõõtmete muutmine, et resonants madalamtele sagedustele viia. Esimesed valjuhääldid kasutasid elektromagneteid, sest suuri ja võimsaid püsimagneteid ei olnud mõistliku hinna eest saadaval. Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem jõudis turule 1945. aastal, pakkudes piisavalt võimsat ja puhast heli, et kinodes hakkama saada.1955. aastal kinnitati see süsteem kinodes standardiks. Helisüsteemide arendus jätkub pidevalt. Märkimisväärsed uuendused viimaste aastate jooksul on parendused membraani ja magneti materjalides. Paranenud on ka mõõtmis- ja
vajalikke lavaefekte, jättes seetõttu välja inimese, kes muutub siinkohal ebaotstarbekaks. Teisest küljest peetakse jällegi oluliseks inimest ennast kui suurepärast instrumenti. Lahendamata on siiski küsimus, kuidas kasutada inimest laval kui meediumit. Iga lavastus peaks olema uus ja enneolematu. Uue teatri efekt seisneb juba olemasolevate vahendite kasutamises senisest erinevas olukorras ( rääkivad lambid, valjuhääldid istmete all jne.). Kasutades erinevaid võimalusi võib jõuda suurepäraste tulemusteni. Metalsed maskid ja kostüümid, erinevatele pindadele projekteeritud filmid, kõikvõimalikud heli ja valguse efektid kõik see kokku moodustab terviku, mis oluliselt erineb seni mõistetud traditsioonilise teatri tähendusest. Muutumas on ka ruumijaotus. Tänapäeva teatris on veel selgesti eristuv aktiivne tsoon ja passiivne tsoon - on lava näitlejatega ja auditoorium vaatajatega
Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008). 2.2.3 Kõlarid Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009). 6 2.2.4 Klaviatuur Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009). 2.2.5 Hiir
kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid,
Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.-1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele. Lisaks teatrivahenditele leiavad kasutust valjuhääldid laval, elektroonilised vahendid – s.t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. 2. 1950. aastad
Jaani kiriku juures juhtub Taavi kokku vana tuttava, Lombardiga, kes üritab teda ning veel ühte perekonda, kelle poeg jäi Soome haiglasse, üle piiri toimetada. Jahmatavat muutust okupatsiooniajaga võrreldes polnudki. Pildid ja loosungid vaateakendel olid muutunud, kuid punane värv jäänud tagapõhjal samaks, mis sakslaste ajal. Oli ainult silmatorkavam. Uudsena käratsesid igal nurgal valjuhääldid, kõlas nõukogude muusikat ja propagandat, eestlased liikusid süngalt ja vaikides. Nõukogude sõdurid olid elavamad, kes teab, kuidas nad juba olid jõudnud sattuda siia kodumaa lääneossa. Kuninga tänava kombinaadis arutatakse põgenemisohtusid ja plaane, kuni kombinaadist väljunud mehed tulevad tagasi eluaegse üliõpilase Riksiga, kes teatab, et paar meest on jällegi ära viidud. Leonard tuleb Taavile pakkuma võimalust, kuidas üle
väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. ● Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis sisaldab instruktsioone riistvarale. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); ● töötlusseadmed (keskseade, välismälud); ● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone
Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit,
arvutid, kontaktid, kortisoon, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid,
joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid: pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook); lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); tööjaamad (workstation); suurarvutid (mainframe). Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid: Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on
Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer 1 3. monitor
rakendamisse mitmeid meetodeid."7 Nende meetodite all peeti silmas eelkõige vale sisuga raadioside kättesaadavaks tegemist sakslastele, samuti erineva valeinformatsiooni ettesöötmist saksa agentidele. Lisaks söödeti ette propagandat Saksamaa avalikkusele läbi oma agentide.8 Samas kasutati ka tehnoloogilisi võimalusi, et sakslasi eksitada. ,,Et tekitada arusaama vägede suurendamisest seal, kus neid tegelikult oli vähe, edastasid kõrge usutavusega valjuhääldid hääli sõjalisest tegevusest, näiteks välilaagrite ja liikuvate sõjaliste üksuste omasid kõlisevate katelokkide hääl, karjuvad sõdurid ja liikuvad tankid /.../"9 Plaani rakendamisel nähti väga palju vaeva. Fortitude North pidi tõmbama Hitleri tähelepanu Norrale, kus asusid tema allveelaevade baasid. Selle jaoks oli tarvis luua mulje, et liitlastel on piisavalt ressursse Norra ründamiseks. Kuna aga tegelikke sõdureid ja masinaid ei olnud
Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008). 7 1.3.3 Kõlarid Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009). 1.3.4 Klaviatuur Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009). 1.3.5 Hiir
Multimeedia allmõistetakse heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti põimimist ühte rakendusse. Multimeedia riistvara hulka kuuluvad heli- ja videokaardid, kõlarisüsteemid, mikrofonid, videokaamerad, esitlusgraafika projektorid ja mitmesugused audio- ja videosalvestid. Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on mõeldud helide kuuldavaks tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket. UPS (Uninterruptible Power Supply) - Katkematu toite allikas, mis kaitseb arvutit vooluvõrgu häirete eest ning tagab toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini. Modem (modem) - On vajalik Internetti pääsemiseks. Muundab arvutist tulevad signaalid kõnekanalis edastatavateks ning vastupidi. 3. Mälu
koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid,
annaabi.ee 
