Näiteks, loomad võivad tunda teist looma lõhna järgi, samas kui nad ei näe teineteist ja veel ei kuula taastatuid teineteisega helisid. Taju eraldusvõime sõltub alati subjektiivsetest tingimustest, appertseptsioonist. Appertseptsioon see on taju sõltuvus inimese psüühilisest üldseisundist, tema kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse. Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine, või illusoorne, kiire ja aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas.
Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse.
teisi inimesi, iseennast. Sageli leiame end imestamas selle üle, miks üks või teine inimene teatud olukorras just nii käitub? Meie ise oleksime hoopis teisiti talitanud! Probleem on selles, et inimesed tajuvad maailma erinevalt. Näiteks ühele ja samale olukorrale võib erinev tõlgendus olla autojuhil ja politseinikul, õpetajal ja õpilasel, lapsel ja lapsevanemal. Seda aitab selgitada taju valivuse mõiste. Iga päev ümbritseb meid väga palju informatsiooni. Kõike seda vastu võtta pole võimalik ega vajalik. Sellepärast teeb inimene valiku ja seda talle ainuomaste tegurite mõjul. Taju valivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid. Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus
Oluline on tähelepanu suunamine, õpetaja saab tähelepanu hajumist vältida. Kui õpetaja ja õppija situatsioonitaju , st olukorra tõlgendus on erinev ning kontakt nende vahel puudub, pole lootust tulemuslikuks õppimiseks. Tähelepanu hajumise peamised põhjused on motivatsiooni / huvi puudus, õppija füüsiline võimetus või harjumatus tähelepanu koondada, esitatava informatsiooni liigne tihedus. Tähelepanu valivuse tingivad õppija sisemised suundumused ja hoiakud. Taju põhiomadus on aktiivsus, tajumine on subjekti aktiivne suhe keskkonnaga. Taju valivus inimene ei taju üheaegselt mitte kõiki objekte mida näeb, st ei ole mõtet anda kahte ül samaaegseks täitmiseks, kui on vaja süveneda, et aru saada, siis ei ole võimalik tegeleda samal ajal muuga. Taju omadus on ka taju subjektiivsus (erinevad inimesed omistavad samale objektile
põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatus, st inimesel puuduvad vastavad teadmised, kogemused, siis ta ei oska paigutada tajutavat talle tuttavate/teadaolevate kategooriate alla, ta ei oska tajutavat seletada ega seda oma tegevuses ära kasutada. Tajutav jääb fooniks ega eraldu sellest objektina. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjutavate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul
rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv) Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus,kuju, vorm jt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Õkoloogiline põhjendatus Gibson. Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Võimaldavused see, mida üks või teine objekt,ese , selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Invariandid muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele (ntx eseme näiv suurus, vaatamata tema kaugenemisele, inimese liigutustele kui sellistele omane
· Jaotuvus: inimene on suuteline üheaegselt sooritama kaht või enamat tegevust ja seda just olukordades, kus puudub võimalus kiirelt vahetada kahe eri tegevuse vahel (nt auto juhtimine + samal ajal vestlus kaassõitjaga) · Ümberlülitatavus: infokanaleid rohkem kui üks ja inimene peab ühelt lülituma teisele ja tagasi (nt loengus õppejõu jutt slaid seinal konspekt laual) Kontsentratsioon: väljendab valivuse sügavust, kuivõrd tausta signaalid on teadvusest välja tõrjutud (meestel on uuringute kohaselt kontsentratsiooni võime parem) Tähelepanu lülitub tegurite võrdsuse korral signaalidele, mis on: intensiivsemad; bioloogiliselt tähtsamad (nt võivad olla eluohtlikud); ootamatud; liikuvad; ebatavalised; harjumuspärase puudumine (nt näod pildil, kuid ühel puuduvad silmad seda märgatakse esimesena); esmasuse printsiip e pannakse paremini tähele seda, mis ilmub esimesena
See annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv. Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide tööle. Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse) tajumine püsivatena ka tajutingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajutingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Seega tajume valget paberit ka pimedas valge paberina
kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, 39 või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki )
Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste 15 ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil
Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks (ka figuuriks), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt objekti intensiivsusest. Oluliseks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks
Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus – valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks (ka figuuriks), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt objekti intensiivsusest. Oluliseks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks
Jaotuvus – üheaegselt on tarvis sooritada kaks või rohkem tegevust eeldusel, et neid ei saa sooritada eri ülesannete kiiresti vahelduva täitmise teel (nt auto juhtimine ja kaaslasega vestlemine samaegselt). Lisaks eeltoodud omadustele on võimalik mõõta teisigi tähelepanu omadus: Kõikumine - väjendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises- nõrgenemises. Kontsentratsioon – keskendumine, väljendab valivuse sügavust, seda kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kui võrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusesse tungida. Millised mõjurid võivad esile kutsuda tahtmatu tähelepanu ümberlülituvuse mingile stiimulile ja seega teatud tingimustel ka tahtliku tähelepanu lünga: intensiivsemad signaalid; signaalid,s mis bioloogilise
saaks seda tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Et ma ei pea pikalt mõtlema, mis asi see küll on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes tegevustes, aga niipea kui tulevad mängu tähed ja häälikud, laps ei suuda eriti pikalt keskenduda. Valivusega samamoodi, muidu ümbrusest võib olulise info üles leida, aga lugemise kontekstis ta seda olulist infot üles ei leia.. sellega on seletatav see, et lapsed ei tea kustkohast lugema hakata. Teistele tavaarenguga lastele on
Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Ei pea pikalt mõtlema, mis asi see on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes tegevustes, aga niipea kui tulevad mängu tähed ja häälikud, ei suuda eriti pikalt keskenduda. Valivusega samamoodi, muidu ümbrusest võib olulise info üles leida, aga lugemise kontekstis ta seda ei leia.. sellega on seletatav see, et lapsed ei tea kust kohast lugema hakata. Teistele tavaarenguga lastele on iseenesest mõistetav, et alustatakse vasakult ülevalt.
Taju püüab ka tervikuid moodustada. Taju üldised seaduspärasused Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete või nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, mis loob maailmast üldistatud vaimse peegelduse. Üldistuse lihtsam aste on äratundmine, mis on mäluta mõeldamatu. Äratundmine kujutab endast üksiku rühmitamist konkreetsesse gruppi või vastupidi – üksiku eristamist. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete ja nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks ehk figuuriks ning tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm)
soosida (näeb seda). Kui isased panustavad järglaste eest hoolitsemisse Kui isane haldab suuremat territooriumi (rohkem süüa) Kui isane annab koos spermidega ka toitu (putukatel) Kui annab palju sperme, et saaks kõik munad viljastatud ja ei peaks rohkem "jamama". Kui isased kaitsevad emaseid järgmiste isaste kiusamise eest (kui tuleb uus siis tihti tapab eelmise järglased). Tasakaal saavutatav kui isaste surevus kompenseerib emaste valivuse. Kui emased paarituvad juhuslikult, siis on 50/50 tõenäosus oma järglastele kaasa tuua kasulikke kui ka kahjulikke alleele. Kui aga populatsioonis on isaseid kellel on mingi puue (nagu nt. paabulinnu saba) siis mida suurema puudega antud isane on, seda paremad alleelid peavad tal olema teistes lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude "hind" garanteerib kvaliteedi usaldusväärsuse. 12
Detailide eristamine ja nende mõtestamine ongi peamisi arenguteid imi- kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
Detailide eristamine ja nende mõtestamine ongi peamisi arenguteid imi- kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
Detailide eristamine ja nende mõtestamine ongi peamisi arenguteid imi- kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud – me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
annaabi.ee 
