2010 aasta Nobeli preemia füüsikas said grafeeni uurimise eest Andre Geim ja Konstantin Novoselov. Omadusi 1 ruutmeeter grafeeni kaalub 0.77milligrammi Süsinikusideme pikkus on 0.142 nanomeetrit. 300 korda tugevam kui sama paksusega terasleht. Grafeeni saab venitada 20 % Grafeeni ja grafeenoksiidi võimalikud rakendused Kuna grafeen on suhteliselt uus materjal (avastatud 2004), on otseseid kasutusvõimalusi vähe. Grafeeni uuringud saavad palju toetusi erinevatelt valitsustelt Grafeeniga seoses on registreeritud üle 10 000 patendi. Palju rakendusi on raske igapäevaellu rakendada. Grafeeni on raske toota (aga sellest saadakse kergelt üle) Prinditav elektrit juhtiv tint. Esimene grafeeni rakendusi kasutav toode turul. Seda toodab firma nimega Vorbeck On veekindel ja kortsumiskindel Saab trükkida riidele, paberile, lintidele. Toatemperatuuril vee eraldamine Grafeenoksiidist läheb läbi ainult vesi.
27 EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead 2007 aastal alanud finantskriis on paljude majandusteadlaste arvates üks suurimaid finantskriise peale 1930ndate "Suurt depressiooni". Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal, pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb kaos üle kogu maailma need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on maksusuutmatuse tõttu kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon.
idarinnet Müncheni kokkulepe Algus · Sageli ka sobing ehk kokkumäng · Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid lihtsalt ründas Poolat · Sudeedimaa pidi minema Saksamaale o Inglismaa-Prantsusmaa valitsustelt käsk tagasi o Hitler lubas Tsehhoslovakkiat mitte puutuda tõmmata o Pidi olema tema viimane nõudmine o Kuulutasid 3.09.1939 sõja Saksamaale · Sõlmiti Inglise-Saksa mittekallaletungilepe o Algas Istumissõda ehk Sitzkrieg · Tegelikkus: · Poola langes kahe nädalaga
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1955- NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Hiina kodusõda- 1946- alanud sõda, mis puhkes kommunistide ja kodanliku rahvusliku rahvapartei vahel. USA andis Guomindangile majandusabi kuid sõjalisest abi keeldus andmast. Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Nende võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas. Võidurelvastumine- mõlemad pooled püüdsid välja töötada võimsamaid relvi. Ametiühingud- nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist. Pärast II Maailmasõda aitasid majanduse ülesehitamisele kaasa: Maailmapank Rahvusvaheline Valuutafond- IMF Heaoluühiskond- ühiskond, kuis inimeste elu on mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on kõigile võrdsete võimaluste tagamine. Rootsi- oli eelisseisus, viis oma kaupu Euroopasse. Muutus rikkamaks ning laiendas oma sotsiaalprogramme.
stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed. Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid demokraatlik valitsemiskord , turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. 1950 aastaks oli majandus juba normiliseerinud ning hakati majandust moderniseerima.
Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus. Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel. Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise/järelvalve keerulisemaks. Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine. Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas. Atraktiivselt ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks). Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima
Kuidas seda aga teha? Kuidas taastada Euroopa tugevus ja ühendada riigid koostööks, et nad enam nii kergekäeliselt omavahel sõdima ei hakkaks – heaks lahenduseks tundus olevat selline riikide liit, mis rajaneks majanduslikul koostööl. 4 1. Euroopa Liidu alusidee Esimestel sõjajärgsetel aastatel vallandusid uued lootused Euroopa tuleviku suhtes, mis tulenesid rohkem rahvailt kui valitsustelt. Et Euroopa jõuaks veel kunagi endise tugevuseni, oli tarvis ühendada oma jõud. Ühinenud Euroopa pidi tekkima ühtlasi majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt. Õiguslik ühtsus ei olnud veel eesmärk.1 Esimese otsustava sammu Euroopa ülesehitamise poole astus Prantsusmaa, kaasates ka Saksamaa. Euroopa konteksti taheti täielikult muuta. See muutus pidi tegema võmalikuks ka kõik muu ühistegevuse, mis tolle ajani oli olnud mõeldamatu. Kõigest sellest pidi sündima
3). 7) Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks komisjoni ja Euroopa Kohtu liikmete jt ühenduse ametnike töötasud jm hüvitised (EÜL art 210). Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 25 volinikust: liikmesriikide kodanikud valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ei tohi võtta juhiseid valitsustelt ega muudelt asutustelt või organisatsioonidelt (EÜL art 213). Liikmesriikidest sõltumatu. Nõukogu nimetab komisjoni ametisse 5 aastakst, võimalik on ka volinike tagasivalimine Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagandamine, tagasi astumine, surm, ametiaja lõpp Volinikud võivad endi seast nimetada 1 või mitu asepresidenti Euroopa Komisjon Struktuur ja bürokraatia
Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe aasta tagant. Muudatuste alustuse põhjused tulevad üldjuhul ettepanekutest, mis on esitatud otse IMO-le liikmete valitsustelt või on parandused seotud ÜRO soovitustega. Seal on detailselt kirjas nõuded iga aine, materjali või eseme kohta individuaalselt. Need hõlmavad pakendamist, konteinerliiklust ja ladustamist, eelkõige silmas pidades kokkusobimatute ainete eraldamist. IMDG koodeksi uunedamise ülesande peab täitma IMO (International Maritime Organisation). Antud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon sai loodud 1948.aastal ning nad reguleerivad rahvusvahelist laevandust. Nende peamiseks eesmärgiks
tõlgenduse üle. Iga liikmesriik nimetab kuueks aastaks ametisse ühe kohtuniku. Tegeleb kahte tüüpi probleemidega. Esiteks vajavad liikmseriikide kohtud liidu seadusandlust tõlgendades selgitusi. Teiseks tegeleb ka ELi institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega. Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda.
ja kohandamist ühiskonnaga, milles riik toimib n Eelkäijaks korporatiivne valitsemispärimus Governance'i tõusu tegurid n Valitsuste ülekoormus (heaolu-)teenuste pakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel n Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise ja järelevalve üha raskemaks n Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine n Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas n Atraktiivsus ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel (see ei tähenda, et turg paremini toimiks, aga poliitikud saavad vastutusest lahti) n Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid Valitsemisvõrgustikud n Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks)
tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide osas ning kodanikud eeldavad oma valitsustelt jõulisemat tegutsemist nende probleemide lahendamisel. Ka erasektor pole avalikkuse jaoks enam pelgalt kasumit taotlevad ettevõtted – neiltki oodatakse sotsiaalselt vastutustundlikku tegutsemist ning toetust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele. Ettevõtted sõltuvad mh oma mainest nii ühiskonnas tervikuna kui ka sidusrühmade osas, mainest on kujunenud teatav konkurentsieelis. Üks positiivse maine faktoreid on ettevõtte
programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur)
programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud
programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud
Tüli on mingi konkreetse põhjusega, olukord on ilma konkreetse põhjuseta. Saab küsimuste vetostada protseduurilises, viia üle sisulisse ja seal uuesti vetostada. Hääletamises see, et keegi ei tohi olla vastu. Kui riik on ise tüli osapooleks, siis ei tohi võtta hääletamisest osa. Pmst pole ÜROl viiele alalisele liikmele võimalik kunagi sanktsioone kehtestada. Sekretariaat ja Peasekretär ● Sekretariaadi personali nimetab peasekretär - Ei saa oma valitsustelt juhiseid. Peab olema lojaalne ÜROle. ● Peasekretär valib Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel ● Poliitikakujundamine - Informeerib Julgeolekunõukogu probleemidest, mis ohustavad rahu ja julgeolekut (art 99) - Aruanne (art 98). Annab Peaassambleele aru. - Täidab talle usaldatud funktsioone (art 98). Rahuvalve korraldamise keskel, kogub raha jne. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ● Liikmed: - 54, 3 aastaks, igal aastal valitakse 18
krooni kadumisega ja euro käibelevõtuga. Uuritav probleem hõlmabki Eesti erinevaid rahasid läbi viimase aastasaja, otsides vastuseid küsimustele, miks meil on üldse olnud niipalju erinevaid rahasid ja kuidas toimusid üleminekud ühelt rahalt teisele. Ehhki see kõik võib näida väljaspoolt vaatajatele väga vahva, on nii intensiivne rahade vahetus ja rahareformid nõudnud kindlasti palju pingutusi nii meie valitsustelt kui ka kogu rahvalt. Uurimistöö koostamisel on kasutatud ajakirjanduslikke allikaid, teemakohast kirjandust, interneti materjale ja Eesti Panga muuseumi materjale. Läbi on viidud küsitlus krooni ja euro tuleku kohta. Esimeses peatükis käsitlen ma Eestis kehtinud raha kuni Nõukogude esimese okupatsioonini 1940.aastal, see tähendab etttevalmistusi ja üleminekuprotsessi Eesti margale ja hiljem margalt kroonile. Teises peatükis on ära toodud aeg iseisvuse
II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM). Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid) Kasvas massiliikumiste, sh ametiühingute mõju, kes nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul silmapaistva edu Lääneriikidel aitasid majandust taastada demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Marshalli plaan 1950ndate alguseks olid riigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme, majandus moderniseeriti -> majandusimed Kaasa aitasid Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (ehk Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
suhete eest), 7) Viviane Reding /Luksemburg/ (vastutab Liidu laienemisküsimuste eest) Ülejäänud Komisjoni liikmed kannavad lihtsalt voliniku tiitlit. Antud Komisjon alustas oma tööd Brüsselis 22. novembril 2009. aastal. Nende tööajaks on antud koosseisus 5 aastat. Kuna need volinikud määratakse esindama riigiülemusliku Euroopa Liidu ühiseid huve, ei ole neil lubatud esindada oma riiki. Nad ei tohi nõu küsida üksikuilt valitsustelt või institutsioonidelt ega tohi olla mõjutatud neist. Ka ei tohi nad olla tegevad muudel aladel: seda olenemata asjaoludest, et kas see toimub isikliku kasu saamise eesmärgil või lihtsalt ühiskondliku heategevuse raames. Kõik EL-i liikmesriigid peavad austama Komisjoni liikmete sõltumatust. Lisaks Komisjoni liikmeile ja nende isiklikele sekretariaatidele töötab Euroopa Komisjoni koosseisus veel sekretäride, referentide, ekspertide, tõlkide, valvurite ja muude ametikandjatena üle
Liikmed määravad ise presidendi, kes vastutav kontrollkoja töö efektiivsuse eest ning esindab kontrollkoda üldiselt. Liikmed määratakse kindlatesse tegevusvaldkondadesse, mis mõjutavad kontrollkoja 17 otsustusvõimet. 2004. Aastal kontrollkoja administratsioon koosnes vaid üle 600-pealisest meeskonnast. Iga liikmesriigi esindaja (27). Valib Nõukogu QMV abil, EP-ga konsulteerides. Ettepanek liikmesriikide valitsustelt Liikmete ametiaja pikkus 6 aastat 13. Seadusandlik tavamenetlus - skeem ja põhimõtted ENNE AGA:Euroopa Parlament Euroopa Parlament- EL kodanike esindaja Euroopa Parlamendi (EP) suurus pärast 2009. a EP valimisi on 736 liiget Kaheksa fraktsiooni ja 6 Eesti EP liiget (T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, S. Oviir, V. Savisaar-Toomast, I. Tarand) Enne 1979. aastat olid Euroopa Parlamendi liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud Pärast 1979
suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide osas ning kodanikud eeldavad oma valitsustelt jõulisemat tegutsemist nende probleemide lahendamisel. Ka erasektor pole avalikkuse jaoks enam pelgalt kasumit taotlevad ettevõtted neiltki oodatakse sotsiaalselt vastutustundlikku tegutsemist ning toetust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele. Ettevõtted sõltuvad mh oma mainest nii ühiskonnas tervikuna kui ka sidusrühmade osas, mainest on kujunenud teatav konkurentsieelis. Üks positiivse maine faktoreid on ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR Corporate Social
mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonnaprobleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 94. Rahvusvahelised konventsioonid. Washingtoni konventsioon (CITES): vajalikkus, lisad I-III. Eesti ja Washingtoni konventsioon Washingtoni ehk CITES’i konventsioon, see on ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Allkirjastati 1973 Washingtonis, jõustus 1975. Vajalikkus: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega.
annaabi.ee 
