aastad Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ülevaade koalitsioonilepingutest. Mid k Mida kujutavad j d endast d k koalitsioonilepingud? li i il i d? Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud:
Urve Tiidus (R) Sotsiaalminister Kultuuriminister Urmas Paet (R) Juhan Parts Välisminister (IRL) Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsuse tegevuseesmärgid aastateks 2011-2015 on sõnastatud ,,Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmis". Koalitsioonilepingu elluviimiseks on koostatud ,,Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015" (uuendatud 25. aprillil 2013) . Tegevusprogrammi uuendatakse kord aastas, kui pärast esmaste tegevuste täitmist lisatakse tegevusprogrammi valitsusliidu eesmärkide täitmiseks vajalikke jätkutegevusi. Valitsuse olulisemad prioriteedid tõi peaminister välja oma 5. aprillil 2011. a Riigikogule peetud kõnes valitsuse moodustamise alustest. Valitsuse suurimad sihid on
demokraatia vundamendiks on võimul olijate vahetumine. Seda eriti tänases Eestis, kus praegune valitsus on enam-vähem sarnasel kujul juba väga-väga pikka aega võimul püsinud. Nii ongi, et halvasti tehtut ja tegemata jäetut koguneb iga päevaga järjest juurde. Kui president ei julge olla erapooletu kohtumõistja poliitikute üle, siis on see veelkordne kinnitus sellest, et Eesti riik vajab rahva poolt valitud, mitte valitsevate erakondade ja eelkõige valitsusliidu juhtpartei poolt ametisse valitud või veel täpsemini väljendudes ametisse määratud presidenti. Rahvalt mandaadi saanud president julgeks öelda välja kriitika valitsejate aadressil, julgeks juhtida tähelepanu meie riigi probleemidele ja inimeste muredele ning julgeks ka riigi sünnipäevakõnes olla aus ja otsekohene ning anda edasi just sellise sõnumi, mida Eesti rahvas ja valijad temalt tegelikult ootavad.
peaminister, minister, kantsler (lk 34-37), mis parteid moodustavad praegu valitsuse, kes on praegu EV peaminister Valitsusse kuuluvad ministrid. Ülesanded: · Viib ellu uusi seadusi ja jägib nende täitmist · Algatab uusi eelnõusid · Kogub makse ja jagab kogunenud raha vastavalt eelarvele uuesti laiali · Korraldab suhtlemist teiste riigidega · Suunab valitsusasutuste tegevust Valitsuskriis olukord, kus valitsusliidu moodustanud erakondade vastuolud ei võimalda valitsuse normaalset tööd jätkata. Ministeeriumid tegelevad: · Riigi erinevate tegevusvaldkondade suuniste seadmisega · Valitsemisala õigusaktide eelnõude koostamisega Peaminister - Eesti Vabariigi valitsuse juht Minister Eesti Vabariigi valituse liige ning ministeeriumi juht Kantsler Eesti Vabariigi valitsusametnik, kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd
Vastupidiselt teistele erakondadele. · S-V.Kiisler esitas eelnõu, mis võimaldaks haldusreformi läbi viia 2009.aasta, kohalikel valimistel. · Eesmärk tagada KOV üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase, kogu Eesti territooriumil läbi OV tugevndamise ja kohaliku demokraatia arendamise, luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks. Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika I Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit:
2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi Hea tava näeb ette, et demokraatlikud valimised võitnud partei juhile tehakse ülesandeks moodustada valitsus. Valitsust juhib peaminister Eesti Vabariigi peaministrid: (taasiseseisvunud Eestis esimene /oktoober 1992 – november 1994/ Mart Laar) Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on
võimaluse tegutseda ka Venemaast eemalduvat poliitikat ajades julgemalt, kui mitmed saatusekaaslased, kes sõltuvad märkimisväärselt Vene energiast. Seetõttu on Eesti poliitikud pidanud ka edaspidi sisetarbimist katva tootmispotentsiaali omamist oluliseks ning võidelnud põlevkivil põhineva Eesti energiatuleviku eest ka Euroopas. Venemaaga pole Eestil elektri seisukohalt alates 2005. aastast sidet olnud. Enne seda oli netoeksport isegi positiivne. (Valitsusliidu programm, 2011) Ajaloopärandi negatiivseks kingituseks Eestile võib lugeda kasutuses olevate seadmete madalat kvaliteeti ning amortiseerunud liinivõrku. Elektrivõrgu uuendamine nõuab palju kapitali ning aega. Kuna elektri põhivõrk kuulub Eleringile, mille omanikuks on omakorda riik, siis on riik kohustatud seniseid võrke oma vahenditest uuendama. Probleemi süvendab asjaolu, et liinivõrgu arendusega jõuti Nõukogude ajal
0 aastad Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ülevaade koalitsioonilepingutest. Mid k Mida kujutavad j d endast d k koalitsioonilepingud? li i il i d? Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud: 1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab
http://www.economist.com/media/pdf/Democracy_Index_2007_v3.pdf Breidaks, Arved. 4.11.2008. Võrumaa Teataja. Tõehetk: valitsus ei suuda lubadusi täita http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8337 Laar, Mart. 1.11.2005. Äripäev Online. Kas olla või näida peaminister? http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3026/arv_kolumn_uus_302601 Eesti Päevaleht Online. 17.11.2008. JUHTKIRI: Pahatahtlik suutmatus http://www.epl.ee/artikkel/448646 Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 http://www.valitsus.ee/?id=1307 Peaministri ametist http://www.valitsus.ee/?id=6033 3
muutmise seaduse eelnõu Esitaja: kultuuriminister Rein Lang Tüüp: seaduse eelnõu 3. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas Tüüp: seaduse eelnõu 4. Valitsuse tegevust suunavad tähtsad dokumendid Koalitsioonileping- leping, mis on sõlmitud erinevate erakondade või riikide liidu poolt. See mõjutab riigi arengut: Valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Valitsusliit viib läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis arendavad riiki (nt lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine, tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine). Valitsuse tegevusprogrammi uuendamine:
Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega on ideede elluviimisel esmatähtis Elukaarepõhine lähenemine võimaldab terviklikult lahendada perepoliitika väljakutseid Teadmistepõhine lähenemine ja järjepidevus aitavad arendada parimat laste- ja perepoliitikat 18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015) AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA. SOTSIAALNE TURVALISUS Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Väärtustame riigi hea majandusarenguga kaasnevaid kõrgemaid sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid toetusi ja väärikat vananemist. 4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine: a. viime läbi eri- ja sooduspensionide reformi. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja
Sardiinia sadamasse jõuab, paneme selle teed prügilasse eriüksustega turvama.» Nii on vara öelda, et vasaktsentristiliku valitsuse peaminister Romano Prodi oleks prügikriisi lahendada suutnud ja Itaalial võib trahviks Brüsselist tõesti saamata jääda 330 miljoni eurone toetussumma, mis on mõeldud Campania maakonna jäätmekriisi lahendamiseks aastaks 2013. Prodi niigi nõrgalt koos püsiva üheksaparteilise valitsusliidu jaoks on prügikriisi lahendamine ellujäämise küsimus. Seega haaras Prodi prügisse uppuva Napoli ja oma võimuliidu päästmiseks kolmest õlekõrrest. Esiteks, nagu Itaalia seadused loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, kriisiolukordade lahendamiseks ja avaliku korra kaitseks ette näevad, saatis Prodi Napolisse sõjaväe. Teiseks lubas Prodi Campania maakonda kiiresti ehitada kolm uut prügipõletusjaama.
Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? 8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 11. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 12. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti?
Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 8. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 10. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 11. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti? 12. Kas meie praegune valitsus on parempoolne, vasakpoolne või tsentristlik?
trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu-tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva patriarhaadi meelne vene kirik. Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodaniku-ühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi. Eesti ei saa endale demograafilistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute asutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikke ja kodanikuühendusi
kinnitamiseks, jäädes ise peaministriks. Formaalselt on riigipeal peaministri kandidaadi leidmiseks vabad käed, kuid ta arvestab parlamendi meeleolu ja erakondlikku jaotust. Tavaliselt pöördub ta suurima rühma juhtiva esindaja poole, kes moodustab valitsuse oma erakonnakaaslastest. Kui ühelgi erakonnal pole parlamendis enamust, siis valitsusele vajaliku toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui parlament annab piisava usalduse ametisse astumiseks (st, et suur osa parlamendiliikmetest on erapooletud või jätavad hääletamata valitsusele volituste andmisel). Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks
muutes. Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigi raha raamat lk. 6-20; 80-84 (ÕIS) Riigi eelarvestrateegia: Riigi eelarvestrateegia (RES) abil kavandavad valitsusasutused koostöös oma partneritega riigi raha kasutamist järgmiseks neljaks aastaks. Seekordne RES on eriline selle poolest, et planeeritavad aastad kattuvad pea täielikult valitsusliidu võimuloleku perioodiga. Sestap sarnaneb strateegia tänavu ülesehituselt mõneti koalitsioonileppele ja arvestab valitsuse olulisemate plaanidega järgnevaks neljaks aastaks. Strateegia hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid, samuti on seal kirjas valitsuse olulisemad majandus- ja eelarvepoliitilised põhimõtted. Strateegia koostamises osalevad kõik ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid.
21. märts Tallinnas pühitseti ametisse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. 1. aprill Tallinnas valmis Eesti suurim büroohoone – Ühispanga peakontor. 2.–4. juuli Tallinnas toimus XXIII üldlaulupidu ja XVI üldtantsupidu. Kohalike omavalitsuste volikogude valimisel osales 49,4% hääleõiguslikest 17. oktoober kodanikest. Tallinnas võitis enim hääli Keskerakond, Tartus Reformierakond, kogu Eestis olid edukad valitsusliidu erakonnad. 13. november Eesti sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. 2000 Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa peab 1920. aastal Eestiga sõlmitud 3. veebruar Tartu rahulepingu ametlikult lõpetatuks ja kehtetuks. Rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloenduse andmeil elas Eesti alaliselt 1 370 052 inimest, kellest 17 797 viibis ajutiselt välisriikides; eestlasi oli 930 219 (67,9%),
erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja rahvastikupoliitika osas, kus on rõhutatud ka laste õiguste tõhusat kaitset (Erakonna Isamaa... 2011; Lastekaitse seaduse… 2012a). Vabariigi valitsuse poolt 2005. aastal heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem lapse õiguste kaitse korralduseks ning soovitada muudatusi lapse õigusi ja kaitset reguleerivatesse seadustesse. Lastekaitsesüsteem on loomult valdkondadeülene
Kui me valime lõputu ajahorisondi, siis lõpevad taastumatud varud enne otsa. Kui valime mingi kindla ajahorisondi, näit 100 aastat, siis ei huvita meid see, mis juhtub pärast seda. Praktika näitab, et kogu maailmamajanduse nõudluse modelleerimine konkreetse ressursi kohta on seotud arvukate vigadega. 73 Näiteid Eesti taastumatute loodusvarade kasutamisest Valitsusliidu programmis 2007-2011 on kirjas, et Valitsusliit seab sihiks põlevkivi aastase kaevandamismahu maksimaalselt 15 mln t aastas. See ühtib Põlevkivi arengukava eesmärgiga leida võimalusi põlevkivi kaevandamismahu vähendamiseks, kuigi esialgu on põlevkivi kaevandamise ülempiiriks seatud 20 mln t aastas. Selle sätestamise eesmärk on tagada põlevkivivaru säästlik kasutamine ning pikemaajalises perspektiivis võimaluste leidmine põlevkivi aastase kasutusmahu järk-järguliseks
selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu- tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu kirik. Juba Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodanikuühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi. Eesti ei saa endale demograafilistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute asutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel,
annaabi.ee 
