Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned Erivatel aegadel ja erinevais paigus on katsetatud erinevaid valitsemisvorme. Neist mõned on omades oludes olnud rohkem, mõned vähem sobilikud, ent demokraatlik valitsemiskord on tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades
rahvas ei lähe euro vastu mässama mitte tänavatele, vaid teeb seda vaikselt kodus. Inimesed teavad, et on kaks võimalust- kas olla EL sees või väljas, muud võimalust ei ole. Ainus õige valik meie väikese rahva jaoks on olla selle liidu sees, kuna üksinda ei jääks me püsima. Sellisel riigil on vaja tuge ja kaasriike, et meie kultuur, rahvus ja keel jääks. Liitriik tähendab ühte suurt ühendust, kuhu kuulub palju riike. Seega on seal koos palju rahvuseid, keeli, kultuure ja valitsemisvorme. Minu jaoks tundub, et selline ühendus ei saaks olla liitriik, kuna seal on liiga palju erinevaid tingimusi selle ühtseks toimimiseks. Euroopa Liidu ühendriigid ei suudaks töötada ühtse tervikuna ehk riigina. Minu jaoks toimivad nad ainult verbaalses mõttes nii, omades ühist raha, majandust ja poliitikat, kuid seejuures olles iseseisvad ja eraldi asetsevad riigid, mis lihtsalt kuuluvad EL.
parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid mittedemokraatlikke valitsemisvorme ning tuua ka näited tänapäeva maailmast. Absoluutne monarhia: ainuvalitseja võim, mis on ainult päritav; Diktatuur: ühe isiku valitsemine, võimule tulek vägivalla või valimiste teel(Venemaa) ; Kollektiivne diktatuur: sõjaväeline,vaimulik, parteiline. NÄITED ??????????!!!!! Mis on poliitika, politoloogia ning kes on poliitik? Poliitika on riikliku elu korraldamine ja ühiste resursside jagamine, politoloogia ehk
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks
saksa okupatsiooni ajal pidid nad astuma saksa sõjaväkke ja vene ajal vene sõjaväkke. Ei olnud vabadust valida millisesse sõjaväkke astuda. Taheti küll sõdida Eesti eest, kuid seda valiku vabadust neile ei antud. Sellise olukorra puhul võib väita täielikult, et vabadus oli täielik müüt. Iga inimene peaks endale selgeks tema, milliste tegevustega ollakse vaba ja millistega mitte. On küll olemas palju erinevaid valitsemisvorme, kuid inimloomusele on omane olla vaba. Olles vaba on igaühel palju võimalusi, miks muidu juba aastaid on olnud karistussüsteemi üks lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangalakaristus? Saab ju riigi arvel süüa, ei pea muretsema igapäevaste olememurede üle ja paljud muudki mured mille üle sa ei pea mõtlemagi. Kuid paraku enamasti ei taha keegi minna vabatahtlikult vanglasse. Sellest saabki järeldada, et inimene tahab olla vaba ja korraldada oma elu nii nagu ta seda ise soovib.
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika
arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis. Absoluutse monarhia tingimustes puuduvad valitud esindusorganid. Konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulikud riigipea piiratud volitused. On ka demokraatlikud riigid, mis annavad oma rahvale suuri õigusi. Rahvas on sellises riigi vormis kõrgeim riigivõimu kandja. Demokraatlik kord võib sisaldada erinevaid valitsemisvorme. Sellele reziimile on iseloomulik legaalsete väljakuulutatud poliitiliste vabaduste ja õiguste kasutamise võimalus. Võimul olevad jõud kasutavad demokraatia instituute ja protseduure riigis valitsevate suhete reguleerimiseks, et vormida rahva tahtest riigi tahet. Demokraatliku korra tunnuseks on täpsemalt: kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ning vabaduste formaalne tunnistamine, riigi-korralduse ülesehitamine "võimude lahususe " printsiibil
N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Analüüsis erinevaid valitsemisvorme. Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi. Augustinius Aurelius- keskaegne filosoof. Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad
Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Lähemalt Prantsuse valgustustajast Voltaire'st Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Sündis juristi pojana. Ema suri sünnitusel
Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu'le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis. 1 kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu Võimude lahusus 1748. aastal avaldas Montesquieu nüüdseks ajaks kõige kuulsama teose, milleks on ,,Seaduse vaim" (pr. k De l'esprit des lois). Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Raamatust tehti kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamatus püüdis ta leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, ise rõhutades, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse
tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. Charles de Montesquieu (1689-1755) oli valgustsajastu prantsuse poliitiline mõtleja, kirjanik ja teadlane. Ta on kuulus oma võimude lahususe poolest, millega seadusandlik võim kuulugu parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord. Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3
Rahvas valib otse parlamendi Parlament valib presidendi Riigipea kujutab erapooletut võimuinstitutsiooni, mis tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhted Riigipea ehk president täidab tseremoniaalseid ül. Valitsus moodustatakse parlamenditulemuste põhjal Koalitsioon moodustab valitsuse Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses. Konflikt viib võimukriisini. Parlamendi ülimuslikkus Esindusdemokraatia tähtsustamine Vaatame põhiseaduslikke valitsemisvorme (joonised õpik lk. 97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi
Käesolevas töös saamegi aimu demokraatia kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Samuti käsitlen Eesti Vabariigi poliitikat. Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Ajalooliselt on olnud väga erinevaid valitsemisvorme, absoluutsest monarhiast gerontokraatiani, kuid tänaseks on vähemalt meie kultuuriruumis levinuim demokraatia. 1. DEMOKRAATIA Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. (http://et.wikipedia.org) Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia
marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad. Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda. Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline. Rahvast häiris demokraatlikke vabaduste puudumine, rahvusvahelistes suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905) Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes
saadetud, vaatamata võitlusele kirikuga, koonduslaagrisse. Politsei kimbutas suurlinnades rohkem töölis- kui keskklassi piirkondi. Maapiirkondade taluinimesi ja väikeomanikke ei puudutatud. Üldiselt olid repressioonid tollal suunatud ühiskonna nende osade vastu, kellel polnud võimu ega populaarsust. "Suurte ninade" vastu võeti ette vähe või mitte midagi eriti reziimi varasematel aastatel. Samuti ei kestnud repressioonid katkematult. "Võimuhaaramise" ajal olemasolevaid valitsemisvorme minema ei pühitud ja natsipartei omaga ei asendatud. 1937. aasta lõpuni oli natside käes ainult väike osa tähtsaid ametikohti Reich'i valitsuses. Välis-, sõja-, majandus-, rahandus-, töö-, kohtu- ja transpordiministeerium olid tolle ajani (mõned kauemgi) rahvuskonservatiivide valduses. Tol ajal koosnes reziim tegelikult erinevate jõudude erinevate organisatsioonide kogumist: natsiliikumine, riigi administratsioon, sõjavägi,
Kes oli riigi eesotsas ? Strateeg. Kaks kuningat. Milline oli kõrgeim Rahvakoosolek. Rahvakoosolek. riigivõimuorgan ? Kellele kuulus võim Ametnikud, 500 nõukogu. Efooridele, kuningatele, rahvakoosolekute geruuslastele. vaheaegadel ? Kellele kuulus Kohtule. Efooridele. kohtuvõim ? Milliseid valitsemisvorme Aristokraatia, demokraatia, Aristokraatia. esines ? türannia. Kas töö riigiametites oli Jah Ei tasustatud ? Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v
tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis riikides on olemas kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiat iseloomustab see, et valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt). Küsimusele, kas demokraatia ikka on nii hea, nagu seda tihti rõhutatakse, võib vastata Winston Churchilli 1947. aastal lausutud sõnadega: ,,Meie patuses ja hädadest pungil maailmas on proovitud ja proovitakse edaspidigi paljusid valitsemisvorme. Keegi ei väida, et demokraatia on veatu või teistest igati parem. Tegelikult on isegi öeldud, et demokraatia on halvim valitsemisvorm, ainult et teised aegajalt järele proovitud vormid on veel halvemad." DEMOKRAATIA NÕRKUSED Tasakaalu huvides peatume ka demokraatia nõrkadel külgedel. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Liberalism aga ei vasta küsimusele, kes
Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema
kontrollimismehhanismid ja kodanikuvabaduste garanteerimine. Igal aastal saab iga riik, keda uuritakse endale skoori, see on -10st kuni +10ni. -10 kuni -6 tähendavad autokraatlikku riigisüsteemi, -5 kuni +5 on vahepealsed riigid, ning need riigid, kus skoor on +6 kuni +10 on demokraatiad. See on unikaalne, sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon – Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine. Konkurentsivõimelist juhtide valimist mõõdetakse valimiste käigus, kus on vähemalt kaks või rohkem parteid või kandidaati. Valinuks saamise vabadust mõõdetakse selle läbi, milline on kõikide kodanike võimalus saada valituks läbi reguleeritud protsessi, kuhu ei kuulu ameti pärimine, vägivaldne võimuhaare või militariseeritud võimuhaaramine.
20. sajandil soodustasid poliitikud ja teised tugevasti individualismikultust, peamiselt just Läänemaades. Kuid Bahá'u'lláh hoiatas, et ülemäärasest vabadusest võib saada suur kurjuse allikas, sest see põhjustab liiderlikkust ja pahelisust. Ta toetas mõõdukust. Tema arvates peavad üksikisikud ühiskonnas vaimselt muutuma, et kasutada oma vabadusi vastutustundlikult ja teadlikult. (Partridge 2006: 428) Bahaide tekstid soovitavad demokraatlikke valitsemisvorme ja nõupidamist kui peamist otsuste tegemise viisi. Inimkond peab loobuma tavast (see kehtib nii demokraatlikes kui ka autoritaarse valitsemiskorraga riikides), et kõik tähtsad otsused võtab vastu üksikisik vöi väike rühm inimesi. Võimukandjate ja inimeste valitud esindajate suhtes peavad kehtima kõrgeimad moraalinõuded ning nad peavad olema oma kohustuste täitmisel õiglased ja omakasupüüdmatud. (Ibid: 428)
o Uuris ja elas läbi paljud emotsionaalsed seisundid ja käitumismallid. Need väljenduvad ka kunstis ja kultuuris. o Loovad suurt esteetilist naudingut pakkuvate teoste kogu. Arhitektur, skulptuur, dramaturgia. Segunevad ideaalne ja realism. Ideaaliks saavad tasakaalukus ja eneseväärikus. 2 o Katsetavad mitmesuguseid valitsemisvorme. Levivad erinevad ideed, nt hääleõigus igale inimesele. · Hellenismi periood (3-1 saj) Kreeka areng seotud Aleksander Suurega, kes vallutab Kreeka ja Vahemereäärsed maad. Levib maailmariigi idee, mille pealinnaks Babülon. Kreeka ja idamaade segunemisel tekkis hübriidkultuur ehk hellenistlik kultuur (kreeka kultuur ja vallutatud alade kultuur). Keskuseks Aleksandria, kuhu koondusid kõik tähtsamad teosed ja teadlased
Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses. Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad. Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi meie poolt kasutatud mõisted mõjutavad valitsemisvorme ja kuidas eliit süstib meisse väärtusshinnanguid,mille kaudu üh mõjutatakse. Liberalism Jaguneb kaheks : Majandusliberalism ja poliitiline liberailsm. 3 Võimupol sõnumiks kujuneb liberalism läbi maj teemapüstitamise . III seisus( tööstuse ja kaubandusega tegelevad inim.) tunnetab 17-18 saj, et neil on liiiga vähe poliitilist võimu , et edasi areneda. Kujunevad välja majliberalismi põhiõigused, igal ühel on
eesmärk. Valitsejate eesmärgiks võib olla kas valitsejate heaolu, mida ta hindab vääraks või kogu polise heaolu, mis on õige eesmärk. Kokku saab kuus tüüpi. Valitsejate arv õiged valed Üks monarhia türannia Vähemus aristokraatia oligarhia Enamus politeia demokraatia Erinevalt Platoni ideaalriigist on Aristotelesel õigeid riigi- ja valitsemisvorme rohkem kui üks. Kooskõlas praktilise mõtlemise õpetusega saab mingi valitsemiskorra kohasuse üle otsustada vaid konkreetses sotsiaal-ajaloolises olukorras. Nt monarhia on eelistatud siis, kui valitsejaks saab üksikisik, kelle kompetents ja suutlikkus ületab kõiki teisi koosvõetult (väga harvaesinev, legendaarsed kuningad on pigem minevik). Aristotelesel kollektiivse valitsemise korral üksikvalitsejate kompetentsid summeeruvad, jällegi erinevalt Platoni filosoof-valitsejatest.
Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider võimu üle ja tekib diktatuur või türannia (põhineb toorel jõul). Kui olukord enam hullemaks minna ei saa, on lootust, et tekib ehk ka ideaalriik.
annaabi.ee 
