1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
Inimesed ja nende valikud Inimesed Eestis peavad tihti mõtlema, kuidas elu elada ja milleks. Tihti tehakse otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne ja oskas liialt hästi eesti keelt. ...
Tulevik on minu enda kätes Igal inimesel tuleb aeg, mil ta peab mõtlema, mida just tema tahab teha 10, 20 või 30 aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et ...
" Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Sel ajal valitses Eestis korralagedus. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid, varjati end ja väga populaarne oli põgenemi...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus kasutas sõ...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teise maailma ajal võis Eesti näha enda ümber igal pool sõdivaid riike, kuid sõda ei jätnud puudutamata ka Eestit, ega ühtegi hingelist Eestis. Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi o...
,,Ja teidki ootab kõrge lend, kui loote õiged elukavad." Iga inimene elab teistest kodanikest kas või natukene erinevat elu. Kelle hobiks on sport, muusika, kirjandus vms? Kes on õppinud psühholoogiks, juristiks või on hoopis vabakutseline muusik. Tegelikult pole tähtsust, milline amet sul on või millega tegeled, oluline, et see meeldiks sulle ja suudad sellega toime tulla. Et saavutada püstitatud eesmärke peab ka saama vajalikke kogemusi, et muutuda targemaks ja osavamaks. Tuleb proovida võimalusi, mis pakutakse ja ka elada läbi raskeid katsumusi, siis tajud nn kuldset keskteed. Ka Faust katsetas koos mefistofelesega erinevaid elu keerdkäike ja jõudis aina ligemale vastusele ,,mis on elu mõte?" Kas piiritul tarkusel ja haridusel on mõtet, kui oled üksik ja vajaksid enda kõrvale hoolitsevat peret? Millised elukavad peaksid olema, et olla õnnelik ning samal ajal saavutada midagi märkimisväärset? Kõik saab alguse kodusest kasva...
docstxt/126624940599303.txt
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli Eesti jaoks raskete tagajärgedega. Eesti riik kaotas oma iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda kannatusi, mida tõi kaasa 50 aastat kestnud nõukogude okupatsioon. Eesti nagu ka paljude teiste väikeste riikide saatuse otsustasid Saksamaa ja NSV Liit omavahelise kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt), millega kahe suurriigi diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saa...
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel o...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vaba...
"Kuningas Oidipus" kui saatusetragöödia Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipust" peetakse kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Tegemist on saatusetragöödiaga, kus inimesel ei õnnestu oma saatusest pääseda. Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla
Farmakoloogia testide küsimused Moodlest 1) Milline i/v anesteetikum omab analgeetilist toimet? Ketamiin 2) Milline anesteetikum metaboliseerub kõige suuremal määral? Halotaan 3) Milline üldanesteetikum võib ärgates tekitada hallutsinatsioone ja segasust? Ketamiin 4) Metformiini kõrvaltoimete hulka kuulub järgevatest valikutest… Kõhulahtisus, laktatsidoos 5) Millise antikoagulandi toime on antud valikutest kõige enam mõjutatud teiste ravimite ja toidu poolt? Varfariin 6) Tetratsükliinid on oma toimemehhanismilt... Mikroobi valgusünteesi inhibiitorid 7) Tetratsükliinid toimivad... Nii gramnegatiivsetesse kui ka grampositiivsetesse mikroobidesse 8) Millist antibakteriaalset raviainet ei tohi lastele alla 8. eluaastat manustada, kuna see kumuleerub luudesse ja hammastesse ning põhjustab hammaste värvumist pruuniks ? Tetratsükliin
“Carmen” tähelepanekuid Viini Rahvusooperist lähtuvalt Helilooja Georges Bizet' ooper "Carmen" valmis 1875. aastal ning põhineb Merimee samanimelisel novellil, mis räägib loo armastusest, armukadedusest, valedest valikutest, vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko
04.09.2012 MAJANDUSTEADUSE SISU - Majandusteadus on uurimine inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida soovivad. - Kaubad on füüsilised tooted, mida ettevõtted valmistavad, nt. Arvutid, jalatsid. - Teenused on tooted, mida me ei saa katsuda, nt. Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju)
Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. * Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime, on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta
kronoloogiline keskmine sobib kasutamiseks ainult aegridade korral Ruutkeskmine annab võrreldes aritmeetilise keskmisega suurema tulemuse geom.keskmine on alati aritmeetilisest keskmisest väiksem Keskmise väärtuse arvutamise juures: kasutatakse kordsete suuruste puhul geomeetrilist keskmist Mediaan: normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne Kvartiilkeskmist kasutatakse kui on tegemist: ei ükski antud valikutest Kuupkeskmist kasut kui on tegemist: ei ükski Kronoloogilist keskmist kasutatakse, kui on tegemist: momentreaga ja ajavahemikud on võrdsed momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist aegreaga ja selle tasandamise juures Eksponentkeskmise leidmisel: valitakse tasandusparameeter vastavalt analüüsija soovile erinevaid ajaperioode tähtsustada
Armastus see on luksus. Armastada tähendab omada nii palju elu, et te ei tea, mida sellega peale hakata ja selle pärast te jagate. Kui teis pole armastust, siis te palute teist inimest, et ta teile seda annaks. Tegelikult inimene ei lange armastusse, ta kasvab armastuses." Ma arvan, et see ongi teekonnal olemine, õigel ja vajalikul. Armastus sõltub inimese valikutest ja ostusekindlusest, suhtumisest ellu, teekonda ning ta polekski enam mingi luksus. Tuleb lihtsalt tegutseda ja öelda: ,,Ma armastan." Kõik geniaalne on ju lihtne ja vastupidi! Kas pole? Kadi Jüriado
Ukuaru Film ukuaru räägib noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele. Keldriaugu peremees läks Minnale kosja. Leskmehest kosilase üle ei rõõmusta õieti ei Minna vanemad ega ka Minna ise, kuid töölistüdrukust suurtalu perenaiseks tõusta on haruldane võimalus pääseda lihttööst ja saada suure talu perenaiseks. Minnale
Püüan leida kõikidele sobiva lahenduse. Asun tavaliselt kohe probleemi kallale. Püüan teha nii, et kõik jääksid rahule. Kui kaaslasele on tema arvamus väga oluline, siis jätan talle selle, kuigi ise arvan teisiti. Püüan arvestada kõigi osapoolte huvidega. Enamasti jään oma seisukoha juurde. Tavaliselt püüan kaaslase tundeid mitte riivata. Arvatakse, et saan konfliktides hästi hakkama ja tuleb välja, et üritan enda tahtmist alati läbi suruma ja oma valikutest ei loobu ma kunagi, isegi kui see on vale jään ma oma seisukoha juurde.
John Forbes Nash Elulugu John Forbes Nash on sündinud 13. juuni 1928 Bluefieldis Lääne-Virginias.Ta on USA matemaatik, kes on töötanud põhiliselt mänguteooria ja diferentsiaalgeomeeriaalal. Mänguteooria Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bi oloogias, filosoofias ja mujal. Näide Üht mänguteooriat tuntakse vangi dilemma nime all. Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab aga 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemat vaid viis aastat. Sellistel eeldustel oleksid ratsion...
ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest
Selle asemel, et mõelda ainult tulevikule, tuleks nautida olevikku. Muidu ei ole meil midagi praegusest hetkest meenutada. Nii palju kui on valikuid, on ka arvamusi. Tuleb ratsionaalselt mõelda ning endale kindlaks jääda, sest unistused panevad meid eesmärkide nimel pingutama. Võimaluste rohkus on meie kõigi jaoks õnn ja privileeg, mida tuleb võtta kui väljakutset. Finšijoone ületab võitjana see, kes on valikutest kõige rohkem õppinud ning liikunud selle teadmisega elus edasi.
Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, sallivust ning ka raha. Neid
Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss- on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natukene teist. Majandus- on ühiskonna toimumise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, juhitde ja riigiametnikena. Mikroökonoomika- uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Makroökonoomika- on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandust tervikuna.
eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada politseinikuks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Leian, et politseitöö on igati aus amet tublile noorele eesti mehele. Loomulikult on neid nn ausaid ameteid veel, kuid politseitöö oma ühiskonna teenimise eesmärgiga meeldib mulle valikutest enim. Tunnen, et tahan panustada eesti ühiskonna paremaks muutmisesse. Seda on võimalik teha mitmete ametite kaudu, hakates näiteks poliitikuks, sotsioloogiks, arstiks, tuletõrjujaks või mõneks muuks kogu ühiskonnale kasu toovaks ametimeheks. Mina soovin aga saada politseinikuks, proovides muuta meie väikese kodumaa niivõrd turvaliseks ja kaitstuks, et kõik julgeksid igal ajal ja igas kohas liikuda ning pingevabalt olla.
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse
Leonhard Lapin Õppejõud: Eve Kask Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus 2007 Tallinn Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitm...
Sealt edasi läheb ta elu täiesti pöörast radapidi Stickland vaarub elu ja surma vahel, sõidab Tahitile, kust leiab endale ka uue naise, polüneeslase Ata. Nad asuvad elama väljaspool täielikku tsivilisatsiooni keset paradiisilikku saart. Seal leiab Stickland lõpuks täieliku hingerahu ning kus ta ka hiljem sureb leeprahaigusesse, kuid jõuab enne veel valmis teha oma elutöö. See on raamat inimhinge keerukatest ja pealnäha irratsionaalsetest valikutest, mis juhatavad ta lõpuks täielikku rahuollu. Kui palju on inimesi, kes on piisavalt tugevad, et paljastada oma hinge tegelikud soovid? Kumb on tähtsam, hind või mateerja? Kas hing suudab edestada ratsionaalset mõistust? Kõik oleneb sellest, mida keegi elust otsib, mida ta endalt ja ühiskonnalt nõuab. Kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti. Tähtis on see, et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub.
Kes oli või on- ülim täiuslikkus oma kõikvõimsuse ja kõiketeadmisega. Ning kelles on ülim headus ja õiglus. Autor väidab, et Jumala loodud maailm on kõige parem kõikidest võimalikkudest. Arvestades tarkuse poolt juhitud valikut. Aga kelle või mille jaoks kõige parem? Kas elusolendite või substantside või mõlema jaoks. Kui võrrelda elusolendeid siis on ainult väga väike osa õnnelikud ja rahulolevad. Tekib küsimus ,,kas tõesti oli see kõikidet võimalikest valikutest kõige parem?" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad. Vähemalt osa neist. Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus
See on aeg valikuteks, kus ei pea kiirustama ja kohe otsustama. See on mõnus aeg, kus ühelt poolt saad olla veel ka laps, kellel on toit laual, riided seljas, mõnus ja hubane kodu kus elada. Ei nõuta veel tööl käimist ja ise toimetulekut, mis on kuskil kaugustes. Arvan, et elan praegu just mõnusas eas, kus saan valida, mida seljas kanda, saan süüa seda, mis maitseb. Saan kuulata seda muusikat mis meeldib ja vaadata neid filme mis meeldivad. Mis kõige tähtsam, tunnen, et oma valikutest lähtuvalt saan õppida. Saan õppida koolis, mis mulle meeldib ja kaaslastega, kes on minu arust lahedad. Saan valida sõpru ja olla koos nendega. Ka inimesed ümber minu ei suhtu, kui lapsesse vaid kui juba arukasse ja oma soove ja mõtteid väljendada osakvasse inimesesse. Arvan et olen õnnelik inimene ja olen just õnnelik kuueteist aastane oma soovide, tunnete ja miks mitte ka naljade ja vempudega. Maailm minu ümber on arvestav ja
oli hirm" (,,Kaiken takana oli pelko"), mille läbivaks teemaks on Eesti ühiskonna saatus nõukogude ajal. "Puhastus" sisu lühikokkuvõte Aliide Truu nimeline vanem naine elab üksinda Lääne-Eestis. Eesti riik on äsja taasiseseisvunud ja maareform alanud. Vana naise argipäeva katkestab taluhoovile sattunud kahekümnendates Zara. Meelemärkusele tulnuna räägib Zara, et põgeneb oma vägivaldse mehe eest. Kohtumine Zaraga rebib Aliides lahti noorpõlvestmälestused, armastusest ja valikutest, mis otsustasid tema lähedaste saatuse. Oma meeletheitlike valikute võrgus sipleva Zara olukord näitab omakorda, et kuigi olud on muutunud, pole tagakiusamine sugugi kadunud, vaid leidnud uued vormid. Tähtsamate tegelaste iseloomustus Aliide Truu Ingel Pekk (Truu) Zara Pekk Hans Pekk Teose probleemistik "Puhastuse" tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Samas avab romaan õhe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud-vaikitud lähiajalugu. Raamat
miljoni liitri asemel. Statistikaameti andmetel oli kütuste tarbimine sellisel tasemel viimati aastatel 2003-2005. Kasutatud Allikad Olerex: valitsuse lubadused jäävad täitmata 23. Aprill 2015, 10.30. Kasutamise kuupäev 16.05.2016, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/23/olerex-valitsuse- lubadused-jaavad-taitmata. Taavi Rõivas: kütuseaktsiisi tõus on ebameeldivatest valikutest vähem valus 16. Aprill 2015, 13.55. Kasutamise kuupäev 16.05.2016, allikas Delfi.ee: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taavi-roivas-kutuseaktsiisi-tous-on- ebameeldivatest-valikutest-vahem-valus?id=71258485. Kütuseaktsiisi tõus esitab transpordiettevõttele uue väljakutse 08. detsember 2015 11:10. Kasutamise kuupäev 16.05.2015, allikas: http://www.logistikauudised.ee/uudised/2015/12/08/kutuseaktsiisi-tous-esitab- transpordiettevottele-uue-valjakutse
· Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata ar...
kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda. Optsioonide kauplemisel peate: Valima õige alusvara (enamasti aktsia). Õigesti ennustama liikumise ulatuse. Õigesti ennustama millal liikumine toimub. Kui üks nendest valikutest osutub ebatäpseks, siis te ilmselt raha ei teeni. See kolmik teebki optsioonide kauplemise keeruliseks. Aktsiate ostmisel/müümisel piisab ju ainult suuna ennustamisest.
alla, mis tähendas kindlat surma. Kokkuvõtte Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Olümpiamängud olid kõige tähtsamad ja suurejoonelisemad ülekreekalised pidustused. Kreeklased tundsid nende üle suurt uhkust ja jätkasid nende korraldamist ka pärast iseseisvuse lõppu. Alles aastal 394 peale Kristust keelustati olümpiamängud. Valisin just selle teema sellepärast, et nendest valikutest tundus see kõige huvitavam. Huvitav oli uurida, kuidas nii oluline traditioon on alguse saanud. Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia 2. Mait Kõiv „Vanaaeg“ 1. osa, lk117
Inimmõistuse ja loodusseaduste vaheline tasakaal kipub vahel paigast nihkuma. Samuti pole võimalik kindlalt määratleda, mis on õige ning mis vale see kõik lähtub ajastust, sellekohasest moraalist ja eetikast. Kuid ajalugu hõlmab ka selliseid seisukohti ja arusaamasid, mis püsivad kõikumatult sajandeid, ent leidub ka küsimusi, millele nii filosoofid, teadlased kui ka kirjamehed on keskendunud vastuseid saamata. Kas inimese saatus sõltub ainult tema tegudest ja valikutest või sisaldab see ka teatud hulgal ettemääratust? Raskolnikovi tegelaskuju vastandab neid kahte seisukohta. Pealtnäha on tegemist igati tubli kodanikuga, sellele vihjab ka tema ema ja õe armastus ning lugupidamine. Noormehel pole aga minevikus õnne olnud, tema haridustee katkes tänu raskele majanduslikule olukorrale ning ka perekond vireles vaesuse käes. Ühtaegu on kõik see loogilises seoses, teisalt on võimatu kujutada Raskolnikovi
,,Rumm ja viin" Conor McPhersoni esiknäidend "Rumm ja viin" on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Monotüki peaosas on Ott Sepp ning lavastajaks Tanel Joonas, kelle jaoks on see esimene katsetus lavastajana. Lavastuses jutustab kolm päeva järjest purjus olnud iirlane kuidas tema alkoholist põhjustatus probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud.
5. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 6. Kõik need elemendid esinevad DNAs: A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis: P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti 4 5 1 7 3 2 6 III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid. Erütrotsüütide hemoglobiini koostisesse kuulub Kilpnäärmehormooni koostisesse kuulub Närviimpulsside tekkeks on vaja Luukoe koostisesse kuulub Klorofülli koostisesse kuulub IV Tõmba õigetele variantidele joon alla ja vajadusel täienda. Sahhariidid täidavad organismis erinevaid ülesandeid:
41% uuringutes osalenud lastest valis oma elutee sarnaselt vanematele, sest sellist elu olid nad nendelt õppinud. 59% noori keeldus alkoholi ja narkootikumide kasutamisest, sest nad olid näinud nende mõju oma vanematele. Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud. Kas eluteel lähtutakse sellest, mida on õpitud eelnevatelt põlvkondadelt ja milline on saatus või oleneb tulevik hoopis tehtud valikutest? 19. 20. sajandil toimunud muutustest saaksime tuua välja ainult mõned, mis meie praegust elu on palju mõjutanud, kuid viimase kahekümne aasta jooksul toimunud muutuste mõju on olnud väga suur. Hea näide sellest on Eesti Vabariik, mis viimase kahekümne aastaga on saanud tuntuks uudse IT-riigina. Oleme ennast üles töötanud ja arenenud kahekümne aastaga rohkem kui kahe saja aastaga. Kiire arengu tulemusena on noorematel põlvkondadel olnud kergem kohaneda,
olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu) Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majadusest tervikuna. ( kui kiiresti tõusevad hinnad? Kui palju on töötuid? ) Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. ( milliseid palku peaksime maksma oma töölistle? Kas peaksime paigutama raha uutesse arvutitesse? )
Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. Lavameister Ahto Matt on teinud teosega lihtsalt mõistetavat, kuid samas oskuslikku tööd. Ainsaks lavakujunduseks võetud antiikne mööbel pärineks justkui poole sajandi tagusest ajast, mis lisab teosele õige jume. Omapärane on aga lahendus, et enamik rõhust suunatakse ühele isikule, kes pealegi vaid kõrvalosa mängib Gregory Solomonile Guido Kanguri kehastuses
Ta tahtis saada sama andekaks ja populaarseks kui Mozart, kuid tema isa oli poja muusikuks saamise vastu. Siiski ei kuulanud Antonio Salieri oma isa ning temast sai omal ajal väga populaarne helilooja. Siiski tänapäeval teatakse Salieri teoste kohta vähem, kuna ta jääb enda kaasaegsete suurmeistrite varju. Salierit võib pidada muusikuks, kes õppis musikaalsust. Minu arvates on musikaalsus nii pärilik kui ka õpitav. See sõltub inimese tahtest, võimalustest ning õigetest valikutest. Sellegi poolest olen arvamusel, et muusikud, kellel on pärilik musikaalsus, on palju andekamad ning nende teosed on paremad. Siiski võib esineda ka erandeid ning ka õppinud musikaalsusega muusikute sulest võivad ilmuda imetlusväärsed muusikapalad. Kõik sõltub inimeste loomingulisusest ning muusikalisest kuulmisest.
Globaliseeruv maailm Rahvastiku kasv ja tarbimine Maailmahariduskeskus 2012 Rahvastiku kasvu prognoosid aastaks 2050 Euroopa Rahvastiku Edaspidi kahaneb Aafrika 7 vahekorrad rahvaarv ─ 12% Üheumbes 60% maailma prognoosi järgi elab protsendile. ── 13% Euroopas Aasias Aafrikas, ning saab 15% mujal. on muutuses kahekordistub. rahvastikust Aasias, 21. sajandiriigiks suurimaks algusesIndia. m is e m a h u d k a s v a v a d T a r bi Arvatakse, e t in imkon d o n vi imas e 50 aasta jook sul lo o du sv ta ar rb as im id in eja o nto 2o1tn ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
