Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valik alternatiivsete variantide vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
50000, 1000000, 150000, omahind, müügihind, kogutulu, 800000, kogukulu, variantide, reklaamiksMuud tulud 22% 55% Mitterahalised tulud 2% 2% 1% 1800000 1600000 1400000 1200000 Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused 1000000 800000 600000 1800000 1600000 1400000 1200000 Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused 1000000 800000 600000 400000 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 12 000 10 000 8 000 2001 6 000 2002 2003 4 000
8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk 300000 põhimaterjal 800000 tootmise üldkulud 144500 perioodikulud 30500 esmaskulud 1100000 tootekulud 124.45 konverteerimis(töötlemis)kulud 444500
Harjutus 6.4 1600000 1400000 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. 1200000 1000000 800000 600000 400000 200000
34.80% 34.73% 31.73% Eesti rahvaarvu muutumine 1989- 31.68% 1800000 31.62% 1600000 31.57% 31.50% 1400000 31.39% 1200000 31.33% 1000000 31.25% 800000 31.17% 600000 31.05% 400000 30.96% 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 200
uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetatakse optimiseerimiseks. Tihti lisanduvad optimeerimisülesandedele teatud kitsendused ressursside piiratuse tõttu. 2. Marginaalanalüüs. Kui meid huvitab, kuidas muutub kogutulu või kulu tootmismahtu suurendades (vähendades), tuleb kasutada marginaalanalüüsi (piirväärtusanalüüsi), mis uurib funktsiooni muutumist argumendi ühikulise muutuse korral. x y x y 3. Elastsusanalüüs. Uurib suhtelisi muutusi x % y % . 4.1. Funtsiooni tuletis Definitsioon Funktsiooni y(x) tuletiseks nimetatakse funktsiooni muudu y ja
8 6 4.7 7 5 8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on
8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu: a) netopalgast b) miinimumpalgast c) brutopalgast d) tulumaksuvabast palgast 13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente:
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane turg on näiteks rahvusvaheline valuutaturg. Eeldatakse, et ettevõtte eesmärk on kasumit maksimeerida. Täielikult konkureerival turul ei ole võimalik ettevõttel mõjutada hinda. Muuta saab ainult pakutavat kogust. Suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida ainult lühiajaliselt. Seda põhjustab nõudmine ja pakkumine turul, mille tulemusena kujuneb selline hind, et erinevus kogutulu ja -kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb toob see turule juurde ettevõtteid. See omakorda alandab hinda turul. Kui ettevõtte saab kahjumit, lahkub osa ettevõtteid turult ja pakkujate arv väheneb. Hind tõuseb. Täielikult konkureerivale turule on iseloomulik, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamise võimalus toob turule uusi ettevõtteid. Täielik konkurents Tunnus Ettevõtete arv Palju
Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit? (eeldame lihtsustatult, et kiosk müüb ainult üht toodet. Püsikulud 3500 rent 4000*2= 8000 palgad Püsikulud kokku 8000+ 3500= 11 500 Muutuvkulud elekter, vesi kommunikatsioon 2,5kr/burger burgeri hind 3,5kr/tk pihv, salat, juust, kaste ja paberkott 4,5kr/burger kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger
FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6.. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 13 5.7. KAVANDATAV BILANSS 14 5.8.. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 15 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne
(hinnamuutus ei mõjuta kogutulu) suurem kasu viitab sellele, et asenduskaupu ei ole q q Tootja kogutulu = kauba hind x kogus Kui nõudlus on elastne siis kaasneb hinna tõusuga tootja kogutulu vähenemine. Kui nõudlus ei ole elastne siis kaasneb hinna tõusuga tootja kogutulu kasv. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade olemasolu. Mida enam asendajaid seda elastsem nõudlus. Tootja kogutulu suureneb asendaja väljatõrjumise arvel. Mida väiksem on antud kaubale tehtud kulutuste osa tarbija sissetulekus seda mitteelastsem on nõudlus. Igapäevakaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne. 4
Seadmete remondikulud (kr/tk) 0,15 0,8 Lisakulud Amortisatsioonikulud (kr/tk) - 0,25 Tootmisvälised kulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Turustus- ja halduskulud (kr/tk) 0,125 0,3 Vahendi müügihind on : 6 kr/tk Perioodi jooksul valmistati 200 000 toodet ja müüdi 180 000 toodet. Perioodi algul varusid ei olnud. Koostada perioodi kasumiaruanne rakendades täiskulumeetodit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! TÄISKULUMEETOD TULU 1 080 000 kr (6 kr/tk * 180 000 tk) Müüdud toodangu muutuvad kulud 387 000 kr ((1,4 + 0,6 + 0,15) * 180 000 tk)
kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1
PR I 4% PR II 12% PR III 13% Valime _kõige suurem tulumäär 9% ja vahetate selle Norra kroonideks kursiga 7.8 NOK/EUR ate katteta intressiarbitraazi. ss 8 NOK/EUR? utakurss 7,6 NOK/EUR? Alina lahendus ????? A - 4. intress 50 000 *9% EUR 50000 9% 4500 (50 000 + 4500)/7,8 NOK 1 a pärast 7% 417300 425 100* 1,07 454857/8 58 315 - 50 000-4 500 uus kurss iskulu tõuseb 10% võrra. astas lineaarsel meetodil.
Kui tarbijate sisse tulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule,siis on tegemist normaalkaubaga Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab- tarbijatesissetuleku vähenemine Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna-tekib kauba puudijääk Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on seda kaupa valmistavate töötajate palga langus Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne
o. 3248 krooni........................................................................................................................... 18 3.11 Stardikapital.................................................................................................................. 19 3.12 Muud kulud...................................................................................................................20 3.13 Omahind........................................................................................................................21 3.14 Paranduskoefitsent........................................................................................................ 21 4 Konkurentsi analüüs...............................................................................................................22 5 Kokkuvõte...............................................................................................
c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a. põhimaterjalide ja põhitööliste palga kulu, mis on seotud tellimuse täitmisega b. tellimuse täitmisega seotud piirkulu c. tellimuse täitmisega seotud kaudkulud d. tellimuse täitmisega seotud püsikulud Küsimus 4 Küsimuse tekst
c) 3200 X ja 9600 Y sellest X 2400 ja Y 800 d) 1867 X ja 622 Y e) ei ole antud andmetel arvutatav Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm2 Kontrolltöö 1.1 14. (2) Mis juhtuks kasumilävepunktiga kui samaaegselt vähendada toote müügihinda 30 ühiku võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb c) BEP jääb samaks d) Ei saa otsustada, kuna puudub müügihind e) Ei saa otsustada antud andmete ja müügiandmete puudumisel 15. (2 p)Ettevõtte kohta on antud järgmised andmed: Püsikulud 142500 Muutuvad kulud ühikule 45 Müügihind (ühiku) 70 Planeeritud kasumi 21000 saamiseks peaks toodangu müügikogus (tk) olema: a) 2036 b) 2336 c) 6540 d) 5700 e) ei ükski 16. (2 p)Vastused KMK analüüsil on tõesed: a) müügihinna ja kulude seose olemasolul b) tegeliku eelarve perioodi jaoks
D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300 A 740,000 220000 520000
sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30
eelarve jaotatakde tavaliselt kaheks: Materjali eelarve Materjalide Materjalide kasutamise ostu eelarve eelarve Igale tootele leitakse eraldi kõikide materjalide vajadused. Summeerides erinevate materjalide vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu. Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru. 9 2.1.5. Varude arvestamise meetodid Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid: 1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja
eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on
c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud
7 generator tk. 1 2800 2 800,00 kr 8 starter tk. 3 5200 15 600,00 kr 9 õhufilter tk. 60 140 8 400,00 kr 376 400,00 kr Saateleht nimetus M.tühik kogus keskm.ostuhind müügihind starter tk. 20000 4937,7777777778 5925,33 müügihind=keskmine hind ravno pluus hinnast sissetuleku statistika kauba nimetus kogus sissetuleku arv
pakutav kogus. Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. 9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tehnoloogia tase · Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud · Pakkujate arv · Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt. 11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel. Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine.
optimaalne hinna ja koguse tase. Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. 3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed
Vikerforellikasvatuse ülesanded 1. Kui palju ja millise graanuli suurusega Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta tuleb kalakasvatajal järgmises kuus tellida oma kasvandusele kui tal on 5 basseini ja vee temperatuur neis on 10 kraadi, igas basseinis on 500 kg 800 g raskusi forelle? 5 basseinis on kokku 2500 kg kala, tabeli järgi on vaja osta 6 mm läbimõõduga graanuleid ja 10 kraadi juures anda päevas kala kaalust 0,96 % sööta, mis on 23 kg päevas, korrutades 30 päevaga on tulemus 690 kg · Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vik
tootmise üldkulud 14 575 15 700 15 625 14 275 60 175 tootmisseadmete kulum -5 500 -5 500 -5 500 -5 500 -22 000 üldkulude väljamaksed kokku 9 075 10 200 10 125 8 775 38 175 13 4. TOOTEÜHIKU PLAANILISE OMAHINNA KALKULATSIOON JA MÜÜGIKULUDE EELARVE Toodangu omahind on mõiste, mida aastakümneid on erinevalt tõlgendatud. Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang meile kui tootjale maksma on läinud. Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud,
annaabi.ee 
