Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Valgus (spekter, vikerkaar) - sarnased materjalid

ikese, lainepikkus, difraktsioon, piisad, rval, pilved, hiku, ksiku, htus, limine, imalik, kiiri, rvale, vihmapiisad, ikesevalgus, sellep, rvide, istetakse, eristama, seesmine, imeline, iksem, murdumisn, kaared, rviline, ringid, eelmine, sinakas, ikesed, vastupidine, millimeetrist, varieerub, iksemad, kordi, valguslaine, rtus, hikus, soojuskiirgus
thumbnail
6
docx

Valgusoptika

joon). Need 2 valguskiirt on koherentsed ja interfereeruvad. Kuna valgus on valge valgus, siis ühes punktis vee pinnal tekitavad tugevnevad rohelised kiired, teises punktis punased jne. Sellepärast näeme vee pinnal õli kihte vikerkaarevärvilisena. Valge interferentsi tõttu näeme vikerkaare värvilisena putukate tiibu, pärlmustrit ja seebi mulle. Seda kasutatakse optiliste pindade selgendamisel ja hologrammide valmistamisel. Valguse difraktsioon Valguslaine kaldumine tõkete taha. See avaldub tõkete korral, mille mõõtmed on samas suurusjärgus lainete pikkusega. Difraktsioon võib esineda nii avade, kui ka tõkete korral. Looduses esineb nt. ämblikuvõrgu puhul. Valguse interferentsi, difraktsiooniga tegeles hollandi füüsik C. Huygens, prantslane J. Fresnel ja Inglane T. Young. Difraktsioon võib ka esineda peegeldunud valguse korral, nt CD plaat näib värvilisena difraktsiooni tõttu

Optika
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valguslaine, difraktsioon, interferents

1. Kirjelda valguslainet. - Valgus on elektromagnetlaine (elektri + magnetväli) - Eetrit pole vaja - Valguskiirusel - Iseloomustavad suurused: lainepikkus, sagedus, periood ja kiirus - Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuvad elektrivälja 2. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks? Nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. Esineb ka siis, kui lained läbivad tõketes olevaid avasid. 3. Miks ei ole difraktsioon jälgitav suurte mõõtmete korral? Millal on difraktsioon jälgitav? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, ei või avad (või ka tõkked) olla 0,001 mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

OPTIKA. MURDUMINE JA PEEGELDUMINE.

OPTIKA. MURDUMINE JA PEEGELDUMINE. 1.Mis on valguskiir? 2.Selgitada varju tekkimist. 3.Mis on valguse peegeldumine? 4.Milline peegeldumine on difuusne peegeldumine? 5.peegeldumine on korrapärane peegeldumine? 6.Sõnastada valguse peegeldumisseadus. 7.Konstrueerida kujutis tasapeeglis ja kirjeldada seda. 8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langeva

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgus

Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
10
docx

E 3 Tööleht: Elektromagnetlained

E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis.

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Võnkliikumine ja selle levimine. Võnkliikumine. Võnkumiste liigid. Vaba- ja sundvõnkumised. Võnkumiste liitumine, tuiklemine ja resonants. Sumbuvad võnkumised. Harmooniline võnkumine. Võnkumiste periood, sagedus, võnkeamplituud, võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise võrrand. Vedrupendel. Matemaaline pendel. Energia muundumine mehaanilisel võnkumisel. Lained Võnkumiste levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip. Lainete interferents. Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks.

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis.

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
12
doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused:  periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.  lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.  laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus.  Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus.  c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s  E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetlained KT nr. 3

Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13

Füüsika
106 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektromagnetlaine

-Nähtavvalgus tekib aatomi väliskihi elektronide liikumisel -UV-kiirgus (võime tappa paktereid) trkib aatomi sisemise kihi elektronide liikumisel -Röntgekiirgus- 10(astmel 17)-10(astmel 21) Hz Tekib kiirete elektronide pidurdamisega - Gammakiirgus- 10(astmel 19)-edasi (tekib aatomi tuumas) radioaktiivne kiirgus Nähtavvalgus-optika Vikerkaar: punane-oranz-kollane-roheline-helesinine-sinine-violetne Igal värvil on erinev lainepikkus Interferents, difraksioon Interfrents- 2 valguslainet hakkavad teineteist segama Lainete liitumine, mille tulemusel erinevates ruumipunktides lained kas tugevdavad või nõrgenevad teineteist Difraksioon-lainete (valguse) paindumine tõkete taha Faas kirjeldab laine olekut Lained, mis on faasistiituvad ja tugevndavad üksteist. Vastasfaasis kustutavad teineteist Faasivahe iseloomustab kui palju 2 lainet teineteise suhtes hilinevad. Interfentse tingimused:

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm. Suur läbitungimisvõime ehk soojus Nähtav valgus- Nähtav valgus on suurema energiaga (sagedus ~10 14 Hz) ja võib ergastada mõnede keemiliste sidemete elektrone. Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,01­10 nm.

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

aatomitena terveid molekule, tuuma ehitust uurides käsitleme ,,aatomitena" nukleone jne. Määramatuse printsiip väidab, et mikromaailmas ei ole objekti kõik füüsikalised suurused üheaegsel sama täpsusega määratavad. Sellisteks füüsikaliste suuruste paarideks on näiteks osakese koordinaat ja tema impulss, samuti aatomi ergastatud seisundi energia ja selle seisundi eluiga. Avaldumisvorme füüsikas: elektronide difraktsioon, spektrijoonte loomulik laius jne. Tõrjutuse e. Pauli printsiip väidab, et ühe algosakesega määratud ruumipiirkonnas saab eksisteerida maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega fermioni. Need kaks nagu ,,mahuksid" teineteise sisse. Ülejäänud osakesed tõrjutakse ruumipiirkonnast välja. Printsiip on rakendatav aineosakeste e. Fermionide suhtes, väljaosakesed e. Bosonid sellele printsiibile ei allu. Avaldumisvorme füüsikas:

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED

KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA JAOTADA SAMA VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES). IGA AATOM PEAB PEALE ENERGIAKVANDI KIIRGUMIST END UUESTI „ENERGIAT TÄIS LAADIMA“ JA SEE VÕTAB AEGA. SEEGA ERINEVAD AATOMID KIIRGAVAD ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE FAASIDE VAHE HAKKAB AJAS MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kvantoptika ja laineoptika

2) kvantteooria ­ valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt ­ nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant ­ on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir ­ on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt ­ röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni energiast peab jätkuma elektroni väljalöömiseks. E A H*fmin A fm =A/h 4. Energia jäävuse seadus fotoefekti kohta Et elektron metallist välja lüüa tuleb talle anda energiat (Aväljumistöö) ,seega väljalöödud elektron omandab kineetilise energia. Toimub energia muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks. E=A+K 5

Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektromagnetlained

võnkuvad laetud osakesed ­ ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. ­ lambda (m) Sagedus ­ täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis ­ c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule. Inimese silm on võimeline eristama erineva pikkuse laineid ­ erinevus 5 nm võrra. UV | 380 nm(violetne) - 760 nm (punane) | infra

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valguslained

kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =(2k+1)/2=(k+1/2) . (j6)(j7)

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutatakse­kvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik ­ nm(10-9). Laineperiood ­ T= 1/f või /v. Ühik ­ s. Laine sagedus ­ f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus). k-võrdetegur, E ­ elektrivälja energia. 3 põhivärvi ­ punane, roheline, sinine. Punane:= 760-630, Oranz: 630-600, Kollane:600- 570, Roheline :570-520. Helesinine: 520 ­ 470. Sinine: 470 ­ 420. Violetne. 420 ­ 380. Inimesele kõige tundlikum värv ­ roheline. Infravalgus - valgus,mille lainepikkus on

Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laineoptika

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Omadused Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: · Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. Ideaalse kiirguri sagedusjaotus on antud Planc'i musta keha kiirguse seadusega. · Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. Näiteks, tulipunane keha kiirgab kõige enam nähtava valguse pikemaid lainepikkus (punane ja oranz). Kui antud keha veel rohkem kuumutada, siis ta hakkab eraldama rohkem ka rohelist ja sinist valgust muutudes seega inimsilma jaoks valgeks. Kuid isegi sellise 2000 K temperatuuriga keha puhul, asub enamus kiiratavast energiast endiselt infrapuna piirkonnas. Seda omadust iseloomustab Wien'i nihkeseadus. · Kiirgustugevus kasvab temperatuuri tõustes järsult; see kasvab kui T4, kus T on keha absoluutne temperatuur

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika - Elektromagnetväli, Elektrivool, Elektromagnetlained

5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1. Elektrivool ­ laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse peegeldumine/dispersioon

5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem absoluutsete murdumisnäitajate ja valguse kiiruste kaudu antud keskkondades, suhtelise murdumisnäitaja füüsikaline sisu? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. ( nS = n2 / n1 ) nS = v1 / v2 Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus või lainepikkus üleminekul ühest keskkonnast teise. 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. 7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis. 8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio ­ hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista.

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
15
docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb difraktsioon 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis heli intensiivsus on 2 korda suurem 9. Interferents on lainete liitumine 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus väiksem 11. Lainete liitumisel mõnedes ruumipunktides lained nõrgendavad, mõnedes ruumipunktides tugevdavad üksteist. 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? · Pendli pikkus · Raskuskiirendus 13. Kui võnkeperiood suureneb 2 korda, siis võnkesagedus väheneb 2 korda 14. Resonantsi korral · Sundiva jõu sagedus langeb kokku omavõnkesagedusega · Võnkeamplituud kasvab järsult · Süsteem võib puruneda 15. Häirituse levimine ruumis on laine 16

Füüsikaline maailmapilt
127 allalaadimist
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist.. maksimum,kui liituvad samas faasis olevad lained, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k =0,2,4 Minimum,kui liituvad vastasfaasides olevad

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olem

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda. Tasapeegel ­ kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, kusjuures valguse kiirtekimbud ei sega teineteist. Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c=*f Valguskiir ­ kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine. Valgustatuseks E nim valgusvoogu, mis jaotub ühtlaselt ühikulisele pinnale. Valgusvooks nim valguseenergia hulka ajaühikus läbi mingi pinna, mida hinnatakse nägemis- aistingu põhjal. 18 Kvantoptika Einsteini võrrand ­ footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga.

Füüsika
519 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun