Võrtsjärve. veel ligikaudu 35 kraavi ja oja. Huvitavat: Jõgi on inimeste poolt Lähe ja suue on Emajõgi kogub oma veed 9 teineteisest vaid ümber kujundatud. 960 ruutkilomeetri suuruselt 24 km valgalalt, mis moodustab kaugusel; ligikaudu 22% Eesti pindalast. voolates algul edelalõunasse, pöördub ta Iigaste ja Vilaski vahel loodesse ja hiljem põhja tagasi.
Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi - Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke
pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Jõe veereziim on jões voolava veehulga ja veetaseme ajaline muutumine. Sõltub kliimating,pinnaehitusest, maakasutusest. Suurvesi
Viimast tegurit peetakse peamiseks protsessi kiirendajaks möödunud 50 aasta jooksul. Just nii, nagu inimeste vananemise puhulgi, mõeldakse abile alles siis, kui selleks on juba kas liiga hilja, või nõuab tervendamine suuremaid kulutusi, kui ühiskond suudab või on nõus maksma. Teada on asjaolu, et eutrofeerumine on ajas kiirenev looduslik protsess, mille kulg näiteks järvedes võib liigtoitelisuse staadiumis areneda kiirenevalt isegi siis, kui toitesoolakoormus valgalalt on viidud miinimumini. Rikkalik vee- ja kaldataimestik ja põhjasetetest vabanev fosfor võivad olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv
S Vee voolamise parameetrid M A voolu kiirus (v) kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s) A vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva T vee kogus (m3/s) E äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) A äravoolu moodul ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) D U S Vooluhulga dünaamika jões M hüdrograaf vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver A A T E
Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa
Maailmamere hulka ei kuulu järved. (kaspia meri). Koosneb 5 ookeanist: Atlandi-, India-, Vaikne ookean ning Põhja ja Lõuna jäämeri. Rannavall tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik psoitiivne pinnavorm. Moodustuvad suuremate tormide käigus. Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik (fjordrannik). Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Äravool e. Jõgede äravool on veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse(kõkke,järve,merre). Mõõdetakse tavaliselt millimeetrites või kuupkilomeetrites aasta kohta. Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, eestis aga Narva jões. Valgala e. Valgla maa-ala, millelt vesi voolab samasse veekogusse. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Agraarühiskond ühiksonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. Tänapäeval Aafrika ja Aasia riikides. Globaliseerumine e
jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites. Sageli ääristavad jõgede kaldaid kaunid metsad või puisniidud. Kauni looduse ning suplemisvõimaluse tõttu on jõgede kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks. Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka seisuveekogude ökosüsteemidega. Vool uuristab jõe enda sängi ning sissevoolud, nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad.
jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. Üleujutus • Suurim kevadise lumesulamise ajal, väiksemad sügisvihmade ja suviste tulvade ajal. • Kestvus sõltub paljudest teguritest: – jõgede keskjooksudel keskmiselt 1 – 3 nädalat – luhasoodel 3 – 7 nädalat, suurte jõgede – alamjooksudel 3 kuud (Kasari luht võib olla vee all 7 kuud aastas). • Üleujutused toovad lammidele hulgaliselt setteidjõe valgalalt, setted ladestuvad lammile vee aeglasevoolu tõttu võrrelduna jõe vooluga. • Vee sügavus enamasti väike, 30–60 cm. • Tulvafaas – kõige rohkem setteid, jõe vesisogane, peamiselt põldude ja niitude lumesulamisvesi • Kõrgfaas – lisandub lumesulamisvesi metsadest ja soodest, vesi selgem, mineraalaineid vähem. • Alanemisfaas – seisev vesi jõe kaldavalli taga, vetikate arenemine. Setted • on luhtade mullaviljakuse ja produktiivsuse aluseks.
Kalli jõgi 509 105 26 Koosa jõgi 511 205 11 * Eesti jõgede numeratsioon vastavalt nimestikule Emajõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ja 130 järve. Emajõe valgala on 9960 km², mis hõlmab 22% Eesti pindalast; valgalalt on Emajõgi Eesti jõgede hulgas teisel kohal, samuti veerikkuselt - aasta keskmine vooluhulk on 60 m³/s. Emajõe kallastel laiusid mõned aastakümned tagasi laialdased luhaalad. Heinaniitmise ja loomade karjatamise vähenemise tagajärjel on enamus luhtasid võsastunud ja roostunud. Lagedaid luhtasid on säilinud vaid üksikuid, needki on lähiajal hävimas. Seeläbi vaesub taimestiku, loomastiku ja linnustiku liigiline koosseis jõeäärtel. Luhtadel kasvab nii Eestis
2.4 Kuidas kaitset Eestis läbi viia? Hariliku ebapärlikarbi ohutegurite jätkudes on võimalik, et liik sureb Eesti loodusest välja. Looduslike asurkondade kunstlike meetodite abil taastamise katsed on kogu maailma ning seega ka Eestis alles algusjärgus ning senised tulemused väheedukad. Senise ümberasustamise korral on olnud karpide suremus üle 50%. Praegusel ajal tuleks liigi kaitsmiseks (pigem päästmiseks) rakendada järgmisi abinõusid: · Vähendada Pudisoo jõe valgalalt tulevate setete koormust ning biogeenset reostust. · Korrastada jõekalda puistud, et väheneks jõe risustatus. · Püüda Pudisoo jõest välja koprad. · Taastada jõeforelli kui vaheperemeesliigi elujõuline asurkond. · Vältida maaparandustöid Pudisoo jõe, selle valgala ning sinna suubuvate ojade ja kraavide läheduses. Hariliku ebapärlikarbi asurkonna olukorraga aitaks kursis olla ka pidev seire. Et aga liigi
nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Sellised ohtlikud ained on kasutuses näiteks taimekaitsevahendites, neid hoitakse kemikaalide hoidlates, neid võib
lagunemisest tuleneva hapnikukao. Fotosüntees intensiivistub tavaliselt märtsis-aprillis ja jääalune hapnikubilanss muutub positiivseks. Orgaanilised ained: Vees sisalduvaid orgaanilisi aineid võib laias laastsu jaotada kas lahustunud või osakeste koostises olevateks orgaanilisteks aineteks. Lahustunud orgaaniliste ainete põhiosa moodustavad veele kollast või pruunikat värvust andvad huumusained. Huumusained pärinevad peamiselt valgalalt, kuid vähesel määral tekib neid ka veekogus endas. Huumusainete sisaldusest sõltuvad vee värvus ja permangaatne oksüdeeritavus. Nii vee värvuse kui ka permangaatse oksüdeeritavuse näitajate põhjal võib öelda, et kõrge veetasemega aastatel sisaldab vesi rohkem huumusaineid kui madalaveelistel aastatel. Nii osakeste koostises olevad orgaanilised ained kui ka bioloogiliselt kergesti lagundatavad -5-
a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org
2. Mis on transpiratsioon? Aktiivne aurumine taimede õhulõhedest 3. Mis on evapotranspiratsioon? Summaarne aurumine mullalt ja taimedelt 4. Mis on valgla e valgala? Ala, kust jõgi või järv saab oma vee 5. Mis on jõe lang? Mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe 6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis 7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht
Samuti raamatule ,,Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse" Teaduste akadeemia kirjastuselt 1994 ja keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee). 2 Suurjärv Võrtsjärv Veereziim Võrtsjärv paikneb madalas lamedas nõos Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piiril. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul. Sissevool toimub 3380 km2 suuruselt valgalalt 18 tähtsama vooluveekogu kaudu. Väljavooluks on kirdenurgast algav ja 101 km pikkust vooluteed Peipsisse suubuv Emajõgi. Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemereziimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest. 1 Püsivat hoovust pole Võrtsjärvel tähendatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused.
5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 6. Mis on voolu kiirus? voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s); 7. Mis on vooluhulk? vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3 /s); 8. Mis on äravool? äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre (km3 /a). 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot?
9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud pikemaajalist seiret Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes. On olemas piisav andmebaas, et koos Tallina linna ja Harku vallaga leida lahendus Harku järve, kui olulise puhkemajandusliku veekogu seisundi parandamiseks. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus, mis parandaks ka vee kvaliteeti Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostöö Tallinna linna ja Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega
Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks. 5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 6. Mis on voolu kiirus? voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s); 7. Mis on vooluhulk? vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s); 8. Mis on äravool? äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre (km3/a). 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer?
Esinevad väga erineva pikkusega perioodid alates päevastest temperatuurikõikumistest kuni aastatuhandeteni. Ökosüsteemi seisundile avaldab kõige otsesemat mõju aastane soojusbilanss. Rahulikuma dünaamikaga aastatel on veekogude seisund parem. Sademed mõjutavad veekogu seisundit veevahetuse intensiivsuse, ainevoo ja veetaseme dünaamika kaudu. Siin on normaalne loogiline küsimus, kas veerikastel perioodidel uhutakse valgalalt rohkem aineid sisse, mille tagajärjel seisund halveneb või vastupidi veerikastel perioodidel toimub nn. lahjendusefekt, kus ainete kontsentratsioonid veekogudes vähenevad. Vastus võib olla erinev sõltuvalt veekogu valgalast ja veekogu morfomeetriast. Reeglina Eesti tingimustes on valdav veerikastel perioodidel lahjendusefekt. Neil perioodidel on küll märgata suuremat huumusainete sissevoolu, kuid teatavasti on neil ökosüsteemi stabiliseeriv mõju.
Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades, Tallinn. Ülevaade veepuhastusprotsessist: Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi
jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid: voolu kiirus (v) – kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s) vooluhulk (Q) – vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s) äravool – veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) äravoolu moodul – ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) hüdrograaf – vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver baasäravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja erosioon e. vihmauure e. jäärak e. uurak (ovraag) – vee kulutav tegevus Jõgede pikiprofiil: 1. ülemjooks (sälkorg) – org: kitsas, sügav; lang: suur; vooluhulk: väike; voolukiirus:
põllumajanduses, haljastuses ning rekultiveerimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Sellised ohtlikud ained on kasutuses näiteks taimekaitsevahendites, neid hoitakse
väiksem · Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit. · Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. · Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suurimas ja tähtsaimas pinnaveeallikas Ülemiste järves, mille maht on 17 miljonit m3. Olmeveepuhastusprotsess Tallinnas · Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama · Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi · Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid · Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse · Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi
kemosünteesivad bakterid, kes kasutavad merevees leiduvat väävlit. Ka sinivetikate roll primaarproduktsioonis on suur. Suurem osa orgaanilisest ainest viib endaga kaasa mõõnavesi, seega mulda kuigivõrd ei teki. 100. Mageveelised märgalad: Lammimärgalad Lammimärgalad paiknevad jõgede ääres ja on perioodiliselt üleujutatavad mageveega. üleujutused esinevad enamasti üks-kaks korda aastas tuues endaga kaasa suure koguse setteid kogu valgalalt. Settimise kiirus ja osakeste suurus sõltub kaugusest jõesangist ja seetõttu on ka lammidel märgatav vööndilisus. Suuremad osakesed settivad jõe kalda aarde ja nii moodustub kaldavall, mille taga on tasane ala. seetõttu on lammi üleujutamiseks vaja suuremat üleujutust, millised esinevad enamasti kuni paar korda aastas ja vesi jääb lammile ka pikaks ajaks pärast veetaseme alanemist jões. Setete tõttu on lammid väga produktiivsed ja paljudes piirkondades, ka Eestis, on jõelamme
annaabi.ee 
