Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. ,,Ei, sa ei teeks seda, Ackleylapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid..." ,,Tead, aitab sellest Ackleylapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28) Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu,
August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi.
öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel. Josef riskis enda eluga, et olla koos Heleniga. Ta valetas ja kasutas valepassi ning läks tagasi sinna, kus ta ei olnud oodatud. See on üks suurim ennastohverdav tegu, mida üks inimene teise nimel teha võib. Risk vahele jääda on ääretult suur, eriti veel sellisel ajal, kus Josef elas ning ta teadis, et kui ta vahele peaks jääma, siis ei ole tal praktiliselt mingit võimalust Helenit näha. Seda võib nimetada mõtlemata teoks, sest ükski inimene ei oleks selliseks sammuks valmis, kuid
ei olnud rahul oma vaesusega. Tegelikult oli ta hing rahutu, sest ta ei teadnud isegi täpselt, keda ta armastab või mida neilt ootab, sellepärast ta niimoodi paljude meestega manipuleeriski. ,,Et sa oled minu rom, on sul õigus tappa oma romi'd, kuid Carmen jääb alati vabaks". Käitumine: Carmeni käitumine oli väga manipuleeriv, kärsitu ja ootamatu. Vahel oli ta isegi lapsemeelse käitumisega. Ta ei näidanud kunagi oma tõelist palet. Ta valetas palju, mõtles asju välja, kuid teistele näis ta alati usutav. ,,Ta valetas, härra, ta valetas alati. Ma ei tea, kas see tüdruk oma elus ühtegi sõna tõtt on rääkinud; aga sel ajal kui ta rääkis, uskusin ma teda, ma ei saanud teisiti." Carmen nautis seda petmist, mille ta rikkale inglasele korraldas. Ta nautis selle mehega flirtimist ainult selle raha pärast, mida ta endale ihkas saada. Konfliktsus:
Minevikuta mälestused Raamat räägib tüdrukust nimega Liisa-Ly, kes otsustas kodust põgeneda, kuna tal olid kodus probleemid. Ta hääletas erinevate autode peale. Ühe poisi nimi oli Rando, kes võttis ta kaasa peole. Seal nägi Liisa-Ly tuttavat poissi, kelle auto peale ta hääletanud oli. Ta nimi oli Maur. Ta valetas talle oma nime ning seda, miks ta kodus ei olnud. Mauril ja Liisa-Lyl tekkis suhe ning nad olid väga õnnelikud, kuni ühel päeval lobises üks tüdruk, kes oli kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde. Liisa-Ly läks temaga kaasa ning kohtas seal Andreid, kellega samuti tekkis tal suhe. Ka talle tüdruk valetas oma nime
Holden teadis, et kui Ackleyt paluda, poiss ei liigu, ajapikku ainult võibolla. Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta rongiga sõitis ja kohtas enda klassivenna ema, ta valetas ennast kellekski teiseks ja seejärel valetas tema poja kohta head. Nii oli Holdenile kergem. Miks talle ei meeldi täiskasvanud? Näiteks vanaema saatis palju raha, läks õpetajale külla headaega ütlema, Vanaema saatis Holdenile tihti raha, mis Holdenile meeldis, ta käis ajalooõpetaja Mr. Spenceriga hüvasti jätmas ja tal tuli korra koju minnes täiesti äkki mõte helistada oma endisele inglise keele õpetajale mr. Antolinile
endale ise midagi muud asemele, kui ema märkas seda, ütles, et tal tuleb see niivõrd hästi välja, et ta võiks juuskuriks hakata) Maria ema Väga nobe töös ( kui Maria voodi oli aias, ta jälgis tema toimetamisi, need olid alati kiired. Kuiema hoolitses maria eest, tegi ta ka kõike väga kähku) Oli natuke arg (ta rääkis väga vähe; kartis Maria ees arstiga rääkida; kui maria talle valetas, ei julgenud ta välja öelda, et oli aru saanud, et maria valetas) Oli väga hoolitsev (ta hoolitses väga hästi maria eest; kui aias hakaksid valmima puu ja juurviljad, oli maria esimene, kes neid maitsta sai, sest ema tõi nad alati mariale; ema pesi Mariat vähemalt korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest
elas üksi Võsul, sõbranna vanaisa vanas majas ehk suvilas. 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. Ta õppis hästi, vihkas valesid ja valetamist, hoolis oma sõpradest ja solvus kergesti. 3. Mis muutis Anni elu? Anni elu muutis see, kui ta leidis keldrist oma ema päeviku ja nägi mida ta minevikus tegi ja milline ta oli. 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? Keldrist, vanade ajalehtede pealt. 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? Kärtsu ? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellest oma tütrele rääkida. 7. Kirjelda Anni ema olemust. Ta valetas Annile. Ta oli lapsepõlves kaak, kuid täiskasvanuna oli korralik ja luges raamatuid ja käis tööl. Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joodik. 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! Reena, Kätlin, Rita, Villem 10
ka tema muutub selliseks. Tema arust olidki täiskasvanud võltsi põhjustajad. Holden arvas, et täiskasvanud on reeglites liialt kinni, kuid sisemuses on ikkagi kõik pahelisust täis. Holden oli ka suhteliselt suitsiitsete mõtetega poiss. Ta mõtles päris mitmeid kordi enesetappu teha, kuigi ta ei teinud seda. Tema peas pöörlesid mõtted sellest, et ta võiks aknast välja hüpata ning seda vahest suhteliselt tühiste asjade pärast. Holden valetas väga tihti, ta tunnistas seda isegi. Ta mõtles endale erinevaid nimesi välja, valetas oma vanuse kohta ning mõtles välja lugusi oma mineviku kohta ning kujutas oma tulevikku ette. Ta ei pidanud tegelikult luiskamist heaks, kuid ta vabandas end alati sellega, et hädavaled on lubatud.
Bert on seda päevikut kirjutades 11 aastane. Miks Bertile enda nimi ei meeldi? Bertile ei meeldinud oma nimi, sest see algab B-tähega ja lõpeb T-ga selle kõla on sarnane ühe kehaosa nimetusele Kuidas lõppes Berti spordipäev.(kirjelda lühidalt.) Berti spordipäev lõppes Berti jaoks kohutavalt, ta tegi Rebecka ja Klimp`i ees margi täis sellega, et kukkus pikali ning hiljem pidi veel sõitma. Peale spordipäeva sai ta ainult ühe vorsti ning keegi ei teinud ta`st välja. Mida valetas Ake Suur-Eriku kohta? Ake valetas, et tuleb uus poiss-Suur-Erik, et ta on kõige vanem ja tal on pere, oskab kõiki asju ja ta on tippmodell. Tegelikult tuli hoopis väike-Erik. Mida nimetas Bert strumpimiseks? Bert nimetas strumpimiseks suitsetamist. Miks naelutas Bert isa sussid elutoa põranda külge? Bert naelutas isa sussid elutoa põranda külge ,et need minema ei lendaks, kui maakera äkki liiga palju pöörab. Kus veetis Bert lihavõttepühad? Bert veetis lihavõttepühad vanaema juures
Lõpp ootamatu: naist kasutati ära, tasuta. Tegelasi vähe Erko Väin IT-17E Esimene novell Kolmas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Nunnad rikkusid pühasid reegleid. Masetto valetas, et ta on kurttumm. Tegelased: Masetto, nunnad, Nuto, abtiss 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Masetto oli vaene, kuid kaval mees. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Masetto plaan oli tänu oma kurttummusele nunni ära kasutada ja nendega magada. Masetto oli aednikuna töökas ja tänu sellele polnud mingi probleem kloostrisse saada.
Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Tema esimene reis sai alguse 10. mail 1497 aastal. Sel päeval väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani. Mõned inimesed arvavad, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on Vespucci enda kiri, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis toimus aastal 1499-1500, kus ta avastas Amazonase. Erinevalt esimesest reisist mille ta väidetavalt ette võttis on selle reisi kohta rohkem tõendeid. Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see niinimetatud Aasia kus Kolumbus arvas end olevat käinud ei olnud Aasia vaid hoopis uus manner
Sisenesin uksest ja Marko Mäetamme tööd jäid kohe vasakut kätt. Kõik tööd olid riputatud tähestiku järjekorras seinale A-st Z-ni. Kõik teosed olid enamvähem ühe välimusega, kuid siiski, tekst ja pilt olid teised. Kõik sarjad olid tehtud nagu temast. Pildil on näha, et sama tegelane, täpsemalt siis see mees, on iga pildi peal. Mulle endale meeldis kõige rohkem sari A „For aliens“. See rääkis mehest, kes oli kadunud 2 nädalat. Kui ta lõpuks tagasi jõudis koju, siis ta valetas, et tulnukad röövisid ta ära ja tal ei olnud rohkem muid ideid, mida öelda. Veel meeldis mulle sari D „For delicious“. See rääkis kuue aastasest tüdrukust, kes tegi oma isale siis pannkooke, aga isa ei tahtnud tüdruku tehtud pannkookide kohta midagi halba öelda ja ütles, et need on maitsvad. See teos meeldis mulle, kuna olen ise samas situatsioonis olnud. Kord tegi isa mulle omletti ja see ei tulnud eriti hea välja tal ja
enda selle sündmuse toimumist või ütlevad et nad ei ole sellest teadlikud Hollywoodi produtsenti Harvey Weinstein'i süüdistatakse seksuaalses ahistamises · 8 naist süüdistavad Weinsteini seksuaalses ahistamises ja vägistamises · Naistele maksti 80000 150000 dollarit, et nad sellest ei räägiks · Mõjuvõimsad produtsendid kasutavad oma positsiooni Hollywoodis ära · Weinstein eitab süüdistusi, väidab et kõik oli konsensuslik Naine valetas poja raha nimel vähihaigeks · Vale pealt raha teenimine · Vale ja pettuse eest vanglakaristus, rahatrahv ja poja kaotus · Kiire info leviku ajastul on usaldusväärsuse kontrollimine raske · Vale sai nii kaugele arenenda tänu kaastundele ja usaldusele. Trumpi sõnul valetas meedia publiku arvu kohta tema ametisseastumisel · Vaidlus selle üle, kes räägib tõtt · Trump: "Nad jäid oma valedega vahele ja ma usun, et nad maksavad selle eest kallilt. Inimestele ei meeldi kui
Sügisel läheb abikaasa Inriid meest otsima ja toob ta koju tagasi. 2. Tegelaspaarid: Nipernaadi: Seikleja, vabahing, ei vanuse ega abielu hoia meest tagasi laia Eestimaa peale rändama minna ja naisi võluma. Kui jutt ei olnud piisavalt libe võlus piigasi kande mänguga. Nipernaadi Ello: Ello rikka taluniku tütat, Nipernaadi käis nende juures tööl. Aegamisi poiss armus Ellosse, aga naine ei vastanud samaga ja Nipernaadi võttis kasutusele vanad võtted ta valetas ennast rikkaks ja ütles, et varandus peitub jõe põhjas. Paarike otsustas koos põgeneda, aga Nipernaadi tüssas Ellot ja põgenes üksinda. Nipernaadi Maret: Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt
Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu: Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta. Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks..
Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha. Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja ütles, et kui ta sureb jätku nad Tambet ellu. Jaanus aeti majja ja maja pandi põlema. Maanus hukkus tulekahjus Jaanus aga pääses läbi salakäikude. Oodo tundis pigem kahjurõõmu kui rõõmu. 13.JÜRIÖÖ
Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu: Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta. Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks..
Sellest saab järeldada, et valed võivad tekitada piire valetaja ja tema kaaslase vahele, mis paneb kaaslast enam teist mitte usaldama. Lisaks ei haava see ainult omavahelist suhet vaid tekitab ka emotsionaalset kahju. Ausus näitab austust teise inimese vastu. Kuid mõnikord on keeruline rääkida tõtt. Ei taheta valmistada kellelegi pettumust või pole soovi tõde lausudes teisele haiget teha. E. M Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" valetas minategelane Paul Baümer oma emale, et sõjarinde asemel asub tema hoopis kööki, et ema tema pärast ei muretseks. Lisaks valetas ta oma sõbra Kemmerichi emale, öeldes, et ta poeg hukkus silmapilkselt ja valutult, kui tegelikult ei vastanud see tõele. Paul ei tahtnud Franzi emale haiget teha ning otsustas selle asemel valetada. See näitab, et mitte ainult mainitud teoses, vaid ka muudes olukordades elus on mõnikord raske jääda ausaks, sest tuntakse, et
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks
Jõe ääres istumine. 36. Köstri hüüdnimi? Julk Jüri 37. Kelle lubas Lible naiseks võtta? Mari, kes oli tüdrukuks Saare talus 38. Mida arvas toot, et kuidas oleks Teelet lihtsam jääaugust päästa? Toots arvas, et Teelet oleks jääaugust lihtne päästa,kui sild otse kaldast jääaugu juurde viiks. 39. Kes käisid haiguse ajal Arnot vaatamas? Miks teised ei käinud? Tõnisson ja Teele käisid vaatamas. Kardeti, et haigus levib edasi. 40. Tootsi koera nimi? Pitsu 41. Mida valetas Arno, kui uuriti parve põhja laskmise lugu? Arno valetas, et oli Tõnissoniga koos koju läinud . 42. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? Ketiga kulduuri
Esimene reis: Esimese reisi kohta mille Vespucci tegi ei ole eriti palju tõendeid. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Mõned inimesed arvavad isegi, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on kiri Vespuccilt oma reisi kohta, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis: Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, kus ta avastas Amazonase. Erinevalt esimesest reisist mille ta väidetavalt ette võttis on selle reisi kohta rohkem kirjalikke tõendeid. Sellest reisist kandis ta ka ette Hispaania kuningale, kes teda vajaliku varustusega varustas.
Mõistekaart Jättis endast ausa Julges donja meelitaja mulje, olles Elvira vendadele tegelikult valelik vastu astuda tõbras Julge Valetas väga Kahepalgeline paljudele inimestele, eriti Don Juan naistele Kaval Valelik Uhke
,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu mitte keegi. ,,Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu." Holden tihti kujutas ette, kuidas ta kellegi tapab, vahel vägagi detailselt. See konkreetne lause on sellest, kuidas ta kujutas, et tapab liftipoisi Maurice. ,,On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." Tõestus sellest, et isegi Holden kahetses mõnikord, et valetas. Muidu ta pidevalt valetas niisama kõigile, ilma vajaduseta. ,,Jumala eest, ma olen põrunud." Isegi Holden ise arvas seda. Peab ütlema, et mina olen temaga nõus. ,,Naise keha olevat nagu viiul, mida ainult suur muusik tõeliselt helisema oskab panna." ,,Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest." ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad" 2. Lühikokkuvõte: Holden, minategelane, on (vaimu)haiglas, kust ta jutustab kogu teose tegevust. Tegevus toimus 1949
ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele
surnud mehe. Majas nuttis laps. Too oli väga haige ega võtnud vettki vastu. Pärt läks arstiabi ja politsei järele. Ka kott oli vaja üles otsida. Teel meenutas ta muinasjutte ja kohtus suure halli koeraga, keda hakkas Hundiks hüüdma. Ta leidis koti ja jõudis ühe villa juurde. Röövlid võtsid talt koti ära. Nad arvasid, et selles on narkomaanide kadunud raha. Karina hoidis last. Sinna tuli Marius, sportlik noormees, kes tahtis juua. Laip oli kadunud ja Marius jättis ta üksi. Ta valetas, et pole telefoni kaasas. Pärt oli röövlite käes. Hommikul oli Pärt maja ukse taga, toitu kaasas. Lapse nimi oli Aap, seda ütles ta ise ja pidas tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära
Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A
Ene Sepp ,,Mineviku mälestused" Probleemid, konfliktid · Liisa-Ly läheb tülli oma emaga. · Liisa-Ly poiss petab teda ta parima s6brannaga. · Liisa-Ly valetas kõigile enda päritolu kohta. Olulisemad sündmused · Liisa-Ly põgenes kodust. · Liisa-Ly sai hääletades autode peale. · Liisa-Ly tutvus Mauri ja Raunoga. · Liisa-Ly sai Loviise vanaema Kristeli juurde tööle. · Liisa-Ly tutvus Andreiga. · Liisa-Ly läks Pärnusse koos Andreiga. · Liisa-Ly viidi koju. Tegelased · Peategelane: Liisa-Ly on 16-aastane tumedate juustega tüdruk, kes põgenes oma kodust ja otsib uusi seiklusi
kirjutanud Goethe oma teoses ,,Nipernaadi``. Ausõna, vahest on mul endalgi selline tunne, et võtan ka oma sitse asja ja lähen elan kuskil, kus kõik peavad minu erilisust tähtsaks. Kui vanasti käisid noored mehed metsas enda elumõtet otsimas, siis mina lahkuksin kodunt, et leida endale koht, kus oleksin õnnelik ja uhke, et olen ainult mina ise ja mitte keegi teine. Nipernaadile meeldis unistustega joonistada maailmapilte, mis panid naised temasse armuma ja ka pettuma. Ta valetas homse kohta, et pääseda eilsest päevast. Nipernaadi oli imeline inimene, kes peatus vaid korraks, et pakkuda inimestele natuke erilisust ja siis jälle edasi minna ning ta jäi alati iseendaks, kuigi valetas endale isegi kuninga krooni pähe. Elu muudab ja õpetab meid tohutult, ta paneb meid võitlema oma õiguste eest ja rügama rasket tööd, tema eristab meid teistest ja teeb meid sellega kas õnnelikuks või hoopis kurvaks.
Kupja- Prits pidi oma armsast Miinast loobuma, sest muidu oleks võinud ta kaotada oma hea töökoha mõisas. Pärast seda tahtis Prits Miinale kätte maksta, kuna see talle naiseks ei tulnud. Ühel päeval ilmuski see võimalus, kui Miinat mõisas karistati. Prits vaatas tüdruku piinlemist pealt ja irvitas talle näkku. Vinter Opmann sarnanes oma käitumise ja iseloomu poolest suuresti kupja-Pritsule. Vinter valetas palju ning soovis oma vaenlastele ränka karistust. Vinter kandis mõningate talupoegade peale vimma ning tuli ette juhuseid, kui Vinter valetas meelega talupoegade peale, et need asjatult piitsa saaksid. Opmann Vinteril oli üsna suur tüli ka Võllamäe Päärnaga. Miina oli Päärnale kõnelenud, et Vinter on mõnelgi korral nii talle kui ka teistele toatüdrukutele ligi tikkunud. Päärn seda kuuldes loomulikult ei rõõmustanud ning ütles Miinale sedagi, et ta mõisast üldse ära tuleks
Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametitesse näiteks kalur, rätsep, sookuivataja, taluperemees jne. Mõlemad olles head sõnamehed on Gailitil ja Nipernaadil paar tsitaati
Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. Lõpeta pealkiri! 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus? 5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli? 6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi? 7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? 1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal. 2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter. 3
Vale, mida räägitakse naudingu saamiseks. Vale, mis ei tee kellelegi haiget, aga võib päästa kellegi elu. Vale, mis ei tee kellelegi haiget, vaid tõestab kellegi süütust Vale, mis ei tee kellelegi haiget, vaid aitab kedagi. Vale tagajärjed Esiteks on alguses kaks varianti, kas vale avastatakse või see jääbki avastamata. Kui saadakse vale teada, siis ei tea enam inimesed, kas see inimene, kes ennem valetas räägib antud hetkel tõtt ja nii jääbki olema, kuni nad uuesti saavad tagasi usalduse tema vastu. Samas, kui vale ei avastata, siis läheb peaaegu kõik nii nagu valetaja kavatses. Miks vale võib ebaõnnestuda? Paljud valed ebaõnnestvad. Valed ebaõnnestuvad mitmetel põhjustel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse. Paul Ekman (mees, kes uuris inimeste psühholoogiat ja emotsioone ja õppis neid lugema)
Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks kas raha või positsioon. Lugusid jutustasid nad enda ja teiste kogemuste kohta ja sammuti erineid ideid võeti ka kuuldud juttudest. Kõige enam meeldis mulle esimene novell, mille jutustas Pamfilo. Tema rääkis ühest mehest kelle nimi oli Ciappelletto,ta oli üks laisk ja lohakas inimene, kellele meeldis alati suurima rõõmuga valet tunnistada. Seda tegi ta ka jutustuse lõpus, valetas mungale nii usutavalt, et munk tunnistas Ciappelletto pärast tema surma pühakuks, kellele kõik austust käisid avaldamas. See jutt meeldis mulle kõige rohkem, sest tal oli huumoririkas sisu ja erines palju teistest juttudest mis olid kõik sarnased ja üksluised.
" Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka. Kristi Vahejõe
vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart. Kaotused Soome kaotas Talvesjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil
Piibli kümnes käsus on kirjas, et ei tohi tappa! See oli Jürka esimene suur-suur rikkumine õndsaks saamisel. Peagi ahvatles Vanapaganat ennast võõras naine Juula, kellega ta salaja kohtus ja hiljem lapsedki sai. Abielu rikkumine oli teine suur patt Piibli 10 käsu järgi. Jürka töötas Antsu juures, et tasuda talle võlgu, kuid vanade võlgade asemele tekkisid aina uued ja lõpuks tundus nagu ei saaks Jürka Antsu orjusest enam kunagi vabaks. Ants ainult pettis, valetas ja varastas ning õpetas Jürkagi valetama. Jürka tegi taas pattu valetades politseile ja kirikuõpetajale, et ta tuleb Venemaalt. Pärast oma teise naise Juula surma jäi ta kahekesi oma pisikese tütre Riiaga. Kui ennem Jürka ainult pühendus tööle ja üldse lapsega ei tegelenud, siis nüüd on ta hoopis teine inimene, ta hoolitseb Riia eest nagu üks õige isa tegema peabki. Jürka oli väga lihtsameelne ja uskus kõike, mida Ants talle rääkis. Aga miks sai Jürka alles
Kambalugu Dirk Walbrecker Teravik Larissa, kes oli kutsutud koolibändi, pidi kinni hoidma bändi lubadustest ja probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus
teekonda. Eepos lõppeb Turnuse ja Aenease kahevõitlusega. Keskaeg (Tristan ja Isolde) a)Kes olid Tristan ja Isolde? Tristan oil kuningapoeg, kes elas onu õukonnas. Isolde oli kuldsete juustega neiu, kes pidi abielluma Marciga(Tristani onuga). b)Maapealses elus pole neil võimalik koos olla-miks? Sest Isolde pidi abielluma Marciga. c)Miks surevad Tristan ja Isolde? Tristan sai sõjaretkel surmavalt haavata ja ainuke kes oleks ta elu päästnud oli Isolde aga Tristani armukade abikaasa valetas et isoldet ei tule ja tristan suri kui oli lootuse kaotanud. Isolde suri tema kõrval armastusest. d)Tristani ja Isolde vahelist armastus sümboliseerib laukapuu.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Peamisteks probleemideks oli nälg, surm, surma kartmine, lähedaste kaotamine ja näha neid kannatamas. Koju tulles ei osatud kuidagi olla ega käituda. Ei osatud ka millestki rääkida kodustega. Kodustele valedati, näiteks Paul valetas Kemmerich emale, et Kemmerichil oli valutu surm, kuid tegelikult oli surm piinarikas. Samuti on põhiprobleemiks ka inimeste muutumine külmaverelisteks. Sõda muudab inimesed närvilisemaks ning nad pole enam need, kes kunagi olid. Peategelaseks on Paul Bräumer, kes on 19 aastat vana. Astub enne viimase klassi lõppu sõtta kodumaa kaitseks. Tema ning ka teised on kogenematud, ent nad saavad hakkama. Sõda muudab ta valelikuks
5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga
5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga
Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ta 25. Lõuna laiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima centauri) ja B Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.) Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasjaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud.
kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud. Sõpradeta oleks sõda olnud jubedam kui ta oli. Lisaks muudab sõda inimesi ka valelikeks. Ma ei mõista, kuidas saab valetada oma lihasele emale. Kuid seda just Paul tegi. Ta valetas, et ta saab võib-olla kööki. Ta valetas veel paljude asjade kohta. Kemmerichi emale pidi ta valetama, et Kemmerich suri silmapilkselt, valu tundmata. Kuid tegelikult see nii ju polnud, Kemmerich suri piinarikast surma. See oli tõeline müstika minu jaoks, kuigi saan aru, et ta üritas nii Kemmerichi ema kui oma ema säästa, ei tulnud see minu meelest just väga hästi välja. Valetamine oli sõdurile saanud nii igapäevaseks, et see polnud eriti märkimisväärnegi.
kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud. Sõpradeta oleks sõda olnud jubedam kui ta oli. Lisaks muudab sõda inimesi ka valelikeks. Ma ei mõista, kuidas saab valetada oma lihasele emale. Kuid seda just Paul tegi. Ta valetas, et ta saab võib-olla kööki. Ta valetas veel paljude asjade kohta. Kemmerichi emale pidi ta valetama, et Kemmerich suri silmapilkselt, valu tundmata. Kuid tegelikult see nii ju polnud, Kemmerich suri piinarikast surma. See oli tõeline müstika minu jaoks, kuigi saan aru, et ta üritas nii Kemmerichi ema kui oma ema säästa, ei tulnud see minu meelest just väga hästi välja. Valetamine oli sõdurile saanud nii igapäevaseks, et see polnud eriti märkimisväärnegi.
Mary kolonel Bantry . Mrs Bantry kutsus seepärast külla oma hea sõbra miss Marple'i, kes hakkas seda mõrva uurima. Algselt olid peamisteks kahtlusalusteks mr Jeffersoni tütre mees Mark Gaskell ja poja naine Adelaide Jefferson. Nad mõlemad olid rahalistes raskustes, seega oli neil motiiv olemas. Mõrva uurimise käigus avastati veel autosse põlenud tüdruku laip. Taibukas miss Marple hakkas neid kahte mõrva omavahel seostama ja avastas asitõendotes vea. Ruby Keeni sugulane Josie valetas Ruby laiba kohta. Tema jutu järgi oli Ruby laipraamatukogutoas, kuid fakt oli, et Ruyl olid sisseulatuvad hambad, aga raamatukogutoas oli hoopis etteulatuvate hammastega tütarlaps. Pika uurimise käigus sai miss Marple lõpuks aru, kes on kurjategijad. Ruby hea tuttav Josie ja Mark Gaskell! Peale esitlustantsu läks Josie koos rubyga tema tuppa, kus Josie ta uimastas.Seejärel sõidutas ta Ruby metsaäärsele teele, valas auto bensiiniga üle ja süütas põlema
Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on ainuke tegelane, kes liigub teatud punktist teise. Vankriga mehe teekond ei ole teada. Tegelasi kirjeldatakse kui lamedate ja avatutena. Tegelaste käitumine oli põhjendatud ning arusaadav. Nad ei kandnud edasi erinevaid omadusi. Kõigil oli oma siht ja mõte millest peeti kinni teksti lõpuni. Hunt oli ahne ja tahtis Ado arreteerida. Ado aga ei tahtnud vangi minna ja valetas pidevalt. · Teksti sündmused ja tegevused toimuvad järjest. Jahilt tulnud konstaabel võttis suuna Ado poole. Ta märkas erinevaid sõjasaake Ado hüti ees. Aknast nägi ta Ado võltsraha joonistamas. Ta pidas õigeks Ado vahistada isegi, kui too on tema sugulane. Ado ei olnud nõus konstaablit sisse laskma. Seetõttu läks ametnik külateele abi kutsuma, et kurjategija kindlalt kätte saada. Vanker
Vagunites kantakse ringi kohvi, võileibu ja ajakirju. - Tavaliselt ostab ta singivõileiva ja 4 ajakirja, kuid seekord ei olnud tal tuju. - Holden naistest : ,, Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte ,et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi sellist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati kohvrid keset vahekäiku. " - Ta kõrvale istus ta klassivenna ema. Jutustasid. - Valetas talle ta poja kohta, tehes teda paremaks kui ta tegelikult oli. - Valetas ka ,et peab ise poeratsioonile minema ( Tilluke kasvaja ajus ) Ta ei tahtnud öelda, et teda koolist välja visati. - Kui satub hoogu, siis võib mitu tundi üksijäri valetada. 9. PEATÜKK - Saabus hotelli - Pidas end ainukeseks normaalseks inimeseks selles hotellis. 10. PEATÜKK - Tal on pisike sõber Phoebe ( 10. aastane, ta õde ) - Peab end ainukeseks tuhmiks tüübiks peres.
Sõda näitas kuivõrd nõrk oli Punaarmee lahinguline ettevalmistus See ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24 Uuem vene statistika järgi Punaarmee kaotused: Surnutena 126 875 meest Haavatutena 264 908 Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit
auto kütusega, ning selleks et oma ja lapse elu mitte ohtu seada, tuli enne praami väljumist maha. Samuti tütarlapsed, kes olid jalgratasega, olid meelestatud positiivselt. Kolmas teooria on Loomuliku seaduse teooria ehk siis nina on hingamiseks, silmad on nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod
annaabi.ee 
