Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir. Lisaks said talupojad õiguse ja võimaluse kaevata mõisavalitsejate- ja rentnike peale. Näiteks kui mõisarentnik sunnib talupoega maksma suuremaid koormiseid kui vakuraamatus. Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka riigimakse. See tulenes sellest, et Karl XI võimuletulekuga oli riigikassa tühi ning seetõttu oli vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud. Järgmiseks halvaks jooneks oli
Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui peremehel puudusid töövõimelised lapsed või kui ta oli lasteta. Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu
kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva
1524-1532 tehtud sissekanded hulk kohanimesid, üksikud eestikeelsed sõnad ja käsikirja lõpus kolm kiriklikku teksti: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus.Eestikeelsed märkmed vakuraamatusse on tehtud Johannes Lelowle ja Konderth Gulerthile poolt. Vakuraamatu tekstide kirjapanemisel on tarvitatud alamsakas ortograafiat. Tolleaegstet eestikeelsete tekstide autorid olid sakslased, kes eesti keelt panid kirja sellisena nagu see nende kõrvadesse kostis. Lisaksin ühe huvitava lõigu vakuraamatus mis on 16. sajandi eesti keeles. Ysamede. ken bynna olte taywas. pohulut on bynnu nümmü. kulkut bin binnu rikus Anton Thor Helle piiblitõlge 1 Toomas Paul ,,Eesti piiblitõlke ajalugu" lk 113, Tallinn 1999 Anton Thor Helle tõlikus piibili täielikult eesti keelde. Ei ole täpselt teada millal ta sellega alustas, kuid arvaravasti 1725. aasta paiku. Kirikukroonikas leiduvate teadaeta kohaselt oli Vana Testamendi tõlkimine lõpetetud 1736. aasta.
Kuna mõisapõlde tuli juurde, kasvas ka teoorjus. Teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid. Kui mõis redutseeriti, kuulutati kõik mõisa talupojad kuninga talupoegadeks ehk kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500
Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal aastal. 10) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU POOLA KUNINGA VALDUSES JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja.
kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine
ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu
Lk 33. 2 Kahk J. Tallinn 1992. Eesti talurahva ajalugu. Lk 558. 3 Lust K. Tartu 2005. Lk 34 4 2.2 Talurahva olukord 17.sajandi reduktsiooni algataja Karl XI oli meelestatud pärisorjuse vastu. 1696.aastal vatu võetud majandusreglemendis olid üksikasjalikult sätestatud kroonumõisade rentnike ja talupoegade õigused ja kohustused. Koormisi tohtis nõuda vaid vakuraamatus kehtestatud normi järgselt, vastasel juhul rentnikku(enamjaolt redutseeritud mõisa endine valdaja) trahviti või halvemal juhul rendileping tühistati. Rangelt oli keelatud talupoegadest tööjõu kasutamine muuks otstarbeks, kui kroonumõisa vajadusteks. Talupoegi võidi küll saata ühest mõisast teise tööle, kuid see eeldas asehalduri nõusolekut. Talupoegade müümine ja muul viisil võõrandamine maast eraldi oli rangelt keelatud
professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud); õigushariduse ja teaduse (metaõigus) ning praktilise õiguse vastastikune mõjutamine. Õiguseleidja? Õigusemõistja - tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Kasuistlikkus. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele.
Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil. Samast ajast pärineb ka riialaste kaebus orduvendade vastu, et need olevat müünud paganatele puuvilju, kapsast, rõigast ja sibulat. Kapsaaeda mainitakse 14. sajandist pärinevas Saare- Lääne talurahvaõiguses. 15. sajandi algusest on kapsaaedadest teateid Tallinna pärusraamatust. 1569. aastal on märgitud Muhu vakuraamatus kapsast ka andamina. (1) Kaalika kasvatamise kohta Eesti alal kirjalikud andmed peaaegu puuduvad. 1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul Johansen tõlkis kaalikaks. Teiste köögiviljade kasvatamisest on samuti vaid üksikuid teateid. 16. sajandi keskpaiku varustas kaupmees Helmich Ficke Tallinna piiskopi Porkuni ja Kiviloo mõisat kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592
skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi 4 majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause.
juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust Liivimaa kindralkubernerist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele enam makse peale, kui määratud vakuraamatus, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse rakmepäeva eest pidi rentnik maksma kaks hõbetaalrit, iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 ööri. Ka keelati rentnikele talupoegi (peremehi) karistada, kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla Karl XI tegi kindralkuberner Erik Dahlbergile ülesandeks koostada ja saata projekt
Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult. Õnneks andis hiljem järele Tõnu Jüri. Nii nad läksidki kahekesi kohtusse. Alguses läksid nad aagerehti kohtusse. Nad jõudsid sinna kell kümme. Kirjutaja arust oli Ants purjus, kuid Ants väitis vastu.Kirjutaja ähvardas teda peksuga. Aagereht ütles, et kui naisel on mõni loom, et siis ta peab mõisale tööd tegema, kuid Antsu naisel ei olnud ainustki looma. Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju, et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti
Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult. Õnneks andis hiljem järele Tõnu Jüri. Nii nad läksidki kahekesi kohtusse. Alguses läksid nad aagerehti kohtusse. Nad jõudsid sinna kell kümme. Kirjutaja arust oli Ants purjus, kuid Ants väitis vastu.Kirjutaja ähvardas teda peksuga. Aagereht ütles, et kui naisel on mõni loom, et siis ta peab mõisale tööd tegema, kuid Antsu naisel ei olnud ainustki looma. Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju, et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti
joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu
Maakäsitöö- Vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas iga talupoeg oma majapidamises ise või kasutas külakäsitööliste abi. Tööriistad tehti kas ise või osteti. Käsitöölisi leidus nii adratalupoegade kui ka üksjalgade seas. Laialt levinud oli kodune sepatöö. 13.-15. sajandist pole maakäsitööliste kohta peaaegu mingeid allikaid. 15. sajandist esinevad juhuteadetes vaid sepp, puusepp, müürsepp. Talupoegade nimed annavad teada nende ametist. Kullamaa vakuraamatus esinevad puzepphe, rowtzephe. Samuti leidus ratasseppaid, tislereid, korvipunujaid, laudsepad, nahksepad, kingsepad, rätsepad. 15. Talurahva sotsiaalsed rühmad Eesti alal 13.-16. saj: Enamik allikatest pärinevad alles 15. ja 16. sajandist, mis puudutavad Talurahva sotsiaalset rühma. Adratalupoeg - Kõige arvukam talurahvarühm 16. sajandil. Oma nimetuse on saanud sellest, et nende talude suurust hinnati adramaades. Tavaliselt talude suuruseks olid 1-
käibimine. Inglise keel on toonud eesti keelde enamiku muusika-, filmi-, informaatika-, majandus-, tehnika-, moe- ja slängisõnavara. 20. Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele. On väh 3 kirjalikku allikat ee k, kust on saadud alam- ja ülemsks keelt uurida: Kullamaa vakuraamat (16. saj), ametivanne, G. Mülleri jutlused, Stahli kirikuraamat. Vakuraamatus nt sõnad moller, köke, lampe. Ametivandes Lifflandi maa, mester. Mülleri keelekasutus väga ebaühtlane, aga rikkalik sõnavara, paljud laensõnad eestistatud kujul (fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne.
skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka 2 mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause.
saj - Baltisaksa kodanluse ja aadli identiteedis omandas luteri usk eriti 18.-19.saj keskse tähenduse - Eesti maarahva hulgas säilisid paganluse ja katoliikluse sugemed veel kaua Luteri usu oluline mõju: eestikeelse kirjanduse algus - I teadaolev eestikeelsest teksti sisaldav vaimulik raamat trükiti Lübeckis 1525, aga hävitati seal kohtu otsusega ja pole säilinud - I säilinud eestikeelne terviktekst nn Kullamaa käsikiri (~1524-1532, vakuraamatus): 1. Meieisa palve, Ave Maria ja usutunnistus 2. Tõlkija Kullamaa preester - 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus: 1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell 2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929 - 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus: 1. Autor Tartu pastor Franz Witte ja pole säilinud Reformatsiooni mõju eesti kultuurile - 16.saj hakkasid Euroopas reformatsioonist tulenevalt arenema moodsad kirjakeeled: 1
omavoli vastu. Tähtsamad uuendused: vallasvara ja omandiõiguse tagamine, talude peremeestele anti talude pärandatatav kasutamisõigus (kui mõisakoormised korralikult tehtud), samuti normeeriti talupoegade koormisi ja lisaks veel reguleeriti talurahva kohtukorraldust kahel viisil- piirati kodukariõigust ja asutati vallakohtud. Liivimaa seadus oli veidi talupojasõbralikum, eriti avaldus see koormiste reguleermises- avaldati nõue, et koormised tuleb kindlaks määrata ja fikseerida vakuraamatus. Pärast kindlaksmääramist ei tohtinud enam muuta koormisi. Koormised määras keskvõimu revisjonikomisjonid. Eestimaal jäi see koormiste normeerimine tagasihoidlikumaks, oli nn "kokkuleppel" talupojaga, aga talupoja sõna ei maksnud eriti midagi. Samuti Eestimaal jäi reguleerimata öine rehepeks (väga raske koormise täitmise viis). Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ja vabadused 1804 aasta seadustega kehtestaud olukord oli selline tegelikult, millega keegi rahul ei olnud
Modemile" on saatnud maapraost Rootsist kellegile aadlidaamile Saare-Lääne piiskopkonnast, kelle mees oli Saare- Lääne kodusõja ajal piiskop ...Buksholdeni vastaste poolele - eksiili paisatud praost saadab kirja oma emandale eesti keelse kirja - meenutab vanu häid aegu, mil sõda veel ei olnud. Võib oletada, et eesti keelt kasutab nostalgilise meeleolu loomiseks. See näitab, et sakslaste keskel ei olnud eesti keeles kirjutamine liiga erandlik. Kullamaa käsikirja palved asuvad vakuraamatus - tavaline, et suvalistele kohtadele kritseldati - kas meelelahutuseks, sule prooviks, tühjaks jäänud poolikud lehed kirjutati märkmeid täis. Samas on kindel, et vakuraamatuid jumalateenistuse ajal siiski ei kasutatud. See vakuraamat oli hea kaasa võtta, kui preester käis maksu sisse nõudmas, siis piisas tal ühes raamatust, kus oli tal olemas võlakirjad ja valik "agendatekste", nt karja õnne puhul palvetamine,
annaabi.ee 
