............. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lääne-Virumaa 2 Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on
Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar Purekkari neem Narva Ramsi neem Nootamaa saar Naha talu Ülesanne 1. Ava http://maps.google.ee/, otsi üles Eesti äärmuspunkt, lohista sellesse kohta" oranz mehike ning uuri, milline see paik tegelikkuses välja näeb. 2
liikumise tegelasi • Ta asutas ka Eesti Tööerakonna • Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse • Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome • Soomes lootis Vilms korraldada Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma • Ta lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 27. aprillil • Neid nähti viimast korda Vaindloo tuletornist 28. aprillil • Ametliku versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis. Aitäh kuulamast!
3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja
idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip) ·põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus.
Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib
Sõrve poolsaare tipp (393 km). *Eestis on 1520 saart. Eesti äärmised punktid välja toodud nii maismaa kui ka saarte osas. Leia sobivad kolmikud, ühenda need joonte abil: neem, punkt saar Purekkari läänepoolseim Ruhnu Naha k. (Krabi k.) põhjapoolseim Nootamaa Narva idapoolseim Vaindloo Ramsi n.(Noarootsi pls) lõunapoolseim Piirissaar *Seleta lahti lause:”Eesti hommik algab Narvas” *Euroopa nimi on tuletatud sõnast „ereb”(loojang, õhtu). Kus on Eesti „õhtumaa”? 2 Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki
klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania. · Põhjapoolsem punkt Soome lahes Vaindloo saarel, mandril aga Pärispea poolsaare tipus Purekkari neemel. Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste vallas Nahal. Läänepoolsem punkt Nootamaa laiul mandri osas, aga Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline
Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto Geograafiliste koordinaatide tähtsus · Geograafilisest laiusest oleneb:
Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk.
tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu väikest koobast. Paljandis on üks Eesti suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid. Rändrahnud • Vaindloo hiidrahn – üks kõrgemaid • rändrahne Eestis – küünib 7,7 meetrini. • Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa • rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid • Eestis. Rändrahnud • Sageli lagunesid rändrahnud tükkideks juba jää sees. Nii tekkisid rahnude kogumid ja kivikülvid. Matsalu näärikivid. • Rahvasuu järgi on see Kalevipoja lingukivi
rannikul. Sellest sõltub päikesekiirguse ja sademete hulk ja sesoonne varieerumine, e teisisõnu klimaatilised iseärasused. Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega omakorda määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2 (Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Eesti territooriumi äärmuspunktid: N 59049’ pl Vaindloo saar 59040’ pl Purekkari neem E 28013’ ip Narva W 21046’ ip Nootamaa laid 23024’ ip Ramsi neem S 57030’ pl Naha küla Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3
sest aineosak soojusliik lakkab Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K A POOL. 1. ida, Euroopa, Läti, lääne, tugevasti, 1500, väiksemaid, Valgevene. 2. 1) Kõpu ps 2) 58°55' N, 22°6' E 3) 2,7cm 50km 2,5cm x km V: 46,3km. 3. Tehakse aerofotosid, mõõdetakse, kontrollitakse, monteeritakse aerofotod kokku. 4. 1) 1cm:0,2km 2) Lõik: 15cm 3) Et kogu Eesti mahuks kaardile ära, muidu väiksele kaardile ei mahu kõik ära. 5. 1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6. 1) Voolusuund: ülevalt alla 2) 450m 3) V-T-T 5. 1) 3 2) 5 3) pinnakate-Devoni liivakivi-Siluri lubjakivi-Kambriumi savi. 6. kristalsetest kivimitest, graniit, kilpideks, ei paljandu, lõuna, tasandikuline. 7. 1) 3 2) Põhja-Eestis paljanduvad vanemad kivimid kui Lõuna-Eestis. 8. 1) Ida-Euroopa 2) Aluskorrast, pealiskorrast & pinnakattest.
Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Päästekomitee valmistas ette Eesti iseseisvuse. Vilms läks Saksa okupatssiooni alguses Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi völisdelegratsiooni tööd, kuid jäi kadunuks. Vilms lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 1918. aasta aprillis. Neid nähti 4 viimast korda Vaindloo tuletornis 28. Aprillil. Ametliku versiooni jjärgi langes Vilms Suursaarel sakslaste kätte vangi ja ta hukati helsingis. Vilmsi hukkamisest on ka päevik, mis kirjeldab ta hukkamist. (Päevik on lisas) 1.1. Mälestuste jäädvustamine Tallinnas on tänav nimega Jüri Vilms. Tapal on Jüri Vilmis plats, 1937. Aastal taheti ehitada sinna platsile graniidist ja pronksist kolme meetri kõrgune Vilmsi- ja tunnustusmonument. 1.juuli 1938
Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid,
toimuvad asustamised Eesti lõhe püük Läänemeres 1996-2004 Rannikumerest püütavad kalaliigid · MERIFORELL saak 2000.a. 20 t, 2004.a. 7 t koeb 55 jões ja ojas, neist 30 suubub Soome lahte, 11 Liivi lathe ja 14 asub saartel · AHVEN 2004.a. püüti põhiliselt Pärnu lahest ja Väinamerest 666 t Harrastuspüüdjate osa on oluline, eriti Pärnu lahes. Siin on ka ilmseim ülepüük. Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus · KOHA saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid. Iseloomulik on suur püügikoormus, mida võimendab juveniilsete ja alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas · MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t
juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga. Rändrahnud Eestis esinevad rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m). Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid, vanu kombeid ja traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena või Suure Tõllu viskekividena. Mäed, põlispuud Kaitsealused mäed, selle sõna kohalikus tähenduses, esindavad Eesti maastikus haruldasi, esinduslikke ja piirkonniti ka tüüpilisi pinnavorme. Kaitse alla on võetud Vaivara Sinimäed, Uljaste oos, Ebavere mägi, Vapramägi jpt. Mitmete Eesti unikaalsete
maismaal (9). (vt. Joonis 4). Eesti naaberriigud on Venemaa ida, Läti lõunas, Soome põhjas ja Rootsi loodes. Joonis 4. (8) Eesti põhjapoolseim punkt asub Vaindloo saarel (59°49'N), lõunapoolseim punkt on Naha ümbruses (57°30'N), läänepoolseim – Nootamaa saarel (21°46'E) ning idapoolseim – Narvas (28°12'E)(10). 6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid Eesti kliimat kujundavad paljud erinevad tegurid. Nendest üks osa on globaalsed mõjurid, mis mõjutavad suuri piirkonnasid, aga teised on kohalikud, ja nad muudavad kohalikku Eesti kliimat
................................38 SUMMARY...........................................................................................42 LISAD ..................................................................................................44 12 joonised 0 25 50 Rammusaar Vaindloo km Suur-Pakri Vohilaid Kumari Kassari Harilaid Vilsandi Abruka Joonis 1. Põhiuurimisalade (punane) ja sarnase metoodika ning täpsusklassiga uuritud väikesaarte (kollane) asukoht. Joonis 2. Raadiumi kiirgus jaguneb elektriväljas alfa-, beeta- ja gammakiirteks [4].
Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar). Ala on suhteliselt tasane absoluutsed kõrgused 0-20 m madalamal rannikupiirkonnal, terrassidel 20-50 m. Üksikutel lavamaa jäänuksaartel Viimsi Lubjamägi 53m, Tallinna Toompea 48m, Purtse Hiiemägi 48m. Aluspõhja kivimid pinnakatte all on valdavas osas kambriumi settekivimid: Lontova lademe nn sinisavi, liivakivid ning paekalda jalamil ordoviitsiumi liivakivid ning savid.
Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühim päev aga ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on päevad enamvähem ühepikkused.
Ehalkivi Letipea neeme tipus 930 49,6 2. Muuga Kabelikivi 728 58,0 3. Majakivi Juminda poolsaarel 584 40,9 4. Vaindloo hiidrahn 480 38,6 5. Rohuneeme rändrahn 397 33,1 Kaitsealuseid rändrahne, mille ümbermõõt küündib 20 meetrini,
67. 0 44,97 45,34 39,90 48,39 42,07 55 45 68. 1 26,72 26,84 25,19 30,79 23,27 71,5 24,9 69. 1 48,61 49,04 42,64 53,10 44,81 49,1 46,3 22. Antud näitajad iseloomustavad Päikese kõrgust horisondist keskpäeval: 6º; 53º; 9º; 55º Paigutage need näitajad tabelis õigesse kohta. Vaindloo saar Naha küla Suvisel pööripäeval (osaülesanne 70) (osaülesanne 71) 53º 55º Talvisel pööripäeval (osaülesanne 72) (osaülesanne 73) 6º 9º Iga õigesti paigutatud näitaja andis 0,5 punkti. Ülesande nr 22 tulemused
See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076
Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi 30 minutit N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59 kraadi 40 minutit N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23 kraadi 24 minutit E), idas Narva linn (28 kraadi 13 minutit E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E). ((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.)) --- 13 Eesti suuremad saared Saar Pindala (km2) Saaremaa 2673 Hiiumaa 989 Muhu 198 Vormsi 92 Kassari 19,3 Naissaar 18,6
territoriaalveed. Kuid soomlased on määranud oma territoriaalveed kõigest 3 miili laiuseks. Et mitte kurjasti kasutada soomlaste tagasihoidlikkust ja et mitte hakata kontrollima Peterburgi suunduvaid ja sealt lahkuvaid Vene ja välismaa laevu - millest kahtlemata tõuseks asjatut tüli - ilmutas ka Eesti mõõdukust ja kitsendas oma territoriaalvett, nii et laevatee jääks väljapoole. Võibolla oleks võinud määrata kitsama territoriaalmere ka Vaindloo saare ümber, et vältida intsidente sealses õhuruumis "nurka lõikavate" Vene lennukitega Läänes ulatub Eesti territoriaalmeri kõikjal 12 meremiili kaugusele meie saartest. Edelas, mere jagamisel Lätiga, aga tuli arvestada Riia lahe eriseisundit.Nimelt on see laht suletud mereosa, mille sissepääsud jäävad täielikult Eesti ja Läti territoriaalvete piiresse, seepärast tohivad Eesti ja Läti selles lahes omada laiematki territoriaalmerd kui 12 meremiili
Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti, millest üksikpuid ja puuderühmi on 724 ning rändrahne ja kivikülve 359. Kaitstavate üksikobjektide näited: Põlispärnad, põlistammed, põlispuud, niinepuud (nt Tamme-Lauri tamm) Kivid, rändrahnud (nt Vaindloo hiidrahn) Kakumäe paljand, Keila juga, Jägala juga, Kose allikad 65. Püsielupaik Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
annaabi.ee 
