Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004
elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks seisneb areng suures plaanis järjest suurema rahasumma omamises ja rohkemas tarbimises. Inimese väärtuse, positsiooni ja edukuse määravad materiaalsed esemed kui rahalise omandi konkreetsed kandjad. Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate sissetulekute ja kallimate asjade poole. Sageli on tegemist näiliselt rikaste inimestega, kes
Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Suur luule on Betti Alveri käsutuses fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu
Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Ühelt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Teiselt aga õhutas luulet viljelema Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Kujunes noorte haritlaste (Ants Oras, Paul Viiding, August Sang jt) sõpruskond, mille hingeks oli Heiti Talvik. 19. juuli 1937 abiellus Betti luuletaja Heiti Talvikuga. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli", mis ilmus 1936. aastal, paistis silma kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. Ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Suur luule on Betti Alveri käsutuses fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud
Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei saada kaineks mitme nädala vältel mõjuvad laastavalt nii tervisele, suhetele kui ka vaimsusele. Kes tahaks meenutada oma nooruspõlve lastelastele sõnadega: "ma ei mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"? Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni. Raha võib elus edasi viia, kuid see ei too südamerahu ega -rõõmu. Pigem kaotatakse nii oma mõistus, sest tahes tahtmata soovitakse seda aina juurde ja juurde. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" ning August Kitzbergi "Kauka jumal" on headeks näideteks siinkohal. Vilde Prillup annab oma
professionaalse (elukutselise, ametialase) tegevusega ega ole elatusvahendiks, vaid millega inimesed tegelevad oma vabast ajast ja vabast tahtest. 2.1 Rahvuskultuuri ärkasmisaja järgne areng Ärkamisajal sai alguse traditsionaalse külaühiskonna lagunemine. Samuti vähenesid oluliselt sakslaste osatähtsus kultuurpoliitilikas. 1905.--1907. a aset leidnud sündmused, kui ka revolutsioon, avaldasid sügavat mõju ühiskonna üldisele vaimsusele. Rahvas hakkas aru saama ja nö. taasärkama, peale ärkamisaegseid sündmuseid, tänu millele leidis aset rahvuskultuuriliste võimaluste avardumine. Rahvuslik liikumine jätkus juba uuel tasandil (J. Tõnisson, K. Päts). "Noor-Eesti" fenomen. Ka nn. uusaja haridusmudel hakkas kindlustuma. Tekkisid erinevad koolitüübid. Algatati mitmeid reaktsioonilisi haridusreforme. Märkimisväärselt tõusis akadeemilise hariduse ja teaduse tase.
Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunudki, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968. aastal toimunud hakati kutsuma praha kevadeks. NSV Liidu juhtkond ei saanud aga kuidagi lubada, et tema võimalus asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja õelda mida tahab. moskvas saadi aru et väitku tsehhid ükskõik mida, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti õelda kui mitte sotsialismist siis nsv l liidu ülemvõimust. NLKP kõrgem juhtkond otsustas
Erinevalt laialt levinud legendist, et oma esimese balletitunni järel kuulutas ta selle "ebaloomulikuks ja vastikuks", õppis ta balletti nii New Yorgis kui ka Londonis, ehkki mitte eriti pikalt. Olulisemad kui balletitunnid oli aga tutvumine Delsarte'i süsteemiga. François Delsarte oli laulmise ja draamakunsti õpetaja. Delsarte jaotas keha kolme tsooni: ülemine, keskmine ja alumine, samamoodi jaotas ta ka jäsemed. Ülemine tsoon (pea, kael) viitab vaimsusele ja intellektuaalsusele, keskmine (kere ülemine osa ja käsivarred) emotsionaalsusele ning alumine (kere alumine osa ja jalad) seksuaalsusele ja füüsilisusele. Need tsoonid jagunevad omakorda kolmeks alatsooniks. Lisaks sellele oli Delsarte'il üheksa zhestide põhireeglit, millele toetusid iga kehaosa vabaduse ja lõdvestuse arendamise harjutused. Delsarte'i süsteemiga puutusid kokku kõik moderntantsu rajajad, Duncan näiteks on viidanud Delsarte'i õpetusele 1898
monumentaalsus, üldinimlikud teemad), kuid tunda on ka impressionismi (rikkalikud kõlavärvid) ja modernismi mõjusid. Mart Saar: Mis Tobiase teostest välja paistab on erk, julge, ärgas ja elujaatav meeleolu ning tung võimsate, tugevate, jõurikaste ja grandiooslike kontseptsioonide järele. Tobiase teoste ainestik on pärit enamasti Piiblist. Rudolf Tobiasele oli muusika eelkõige vahend oma ideeliste taotluste väljendamiseks. See tugines tema isikupärale, kõrgele vaimsusele ja suurele eruditsioonile. Tema jaoks oli oluline mitte niivõrd muusika kaunikõlalisus, mitte selle kõlailu ja meloodilisus ega tundeväljendus, kuivõrd kunstilis-kujundlik idee, teose sisemine kooskõla. Muusikalised kujundid tekkisid tal spontaansete mõttevälgatustena, milles torkab silma väljenduse jõulisus ja reljeefsus. Kahjuks oli aga Tobias oma iseloomult liiga ebapüsiv. Seetõttu polnud tal nähtavasti erilist huvi teoseid viimistleda ega tungida detailidesse
partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. 9. Eluolu ja kultuur I pääses liikvele seisukoht, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiiline maailm. Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Saksamaa abitsioonid olid minema pühitud, Euroopale kergenduseks. Optimistlikud meeleolud. Majanduslikult oli olukord siiski raske. Kohe pärast sõda hakati
vanemate, valitsejate ja riigivõimu vastu ning täita kohustusi sõprade ja eluseltsilise vastu. Kui kõik püüaksid saada ideaalseteks inimesteks ja valitsejad näitaksid esimestena head eeskuju, oleks pandud alus üldisele rahule ja riigi arenemisele. 2 Taoism Taoism selle usundi rajas Laoze enamvähem samal ajal Konfutsiusega, ent Laoze lõi rohkem vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele, kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat (yinyang'ipilt4sümbol on taoistlik). Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus.
Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning
(eeskätt riigi otsustab sõna majanduselu korraldamisel ja kompartei juhtiv roll) pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, näiteks väikeettevõtlus ning mis eriti oluline, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Mingit ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud, Tšehhoslovakkia lahkumist Varssavi pakti maade hulgast ei deklareeritud. Kõik vastas 1960. aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubćeki reformikava sisendas lootusi ja 1968. aasta sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Sellegipoolest otsustas Moskva pärast mõningast kaalumist tšehhide-slovakkide eksperimendid jõuga lõpetada. NSV Liidu juhtkond ei saanud kuidagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Moskvas saadi aru, et väitku tšehhid mida tahes, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks
(3. maaime14-2.htm) Üks Konfutsiuse õpilasi ja tema õpetuse esimene teoreetik ütleb: "Kui inimese mõtted on siirad, siis on tema süda korras; kui tema süda on korras, siis on tema isik kasvatatud; kui inimene on kasvatatud, siis on tema perekond korraldatud; kui perekond on korraldatud, siis valitsetakse ka vajalikul viisil riiki." (Trükikoda Hans Veidemann, 1949) 1.3 Taoism Taoism- selle usundi rajas Laoze enam-vähem samal ajal Konfutsiusega, ent Laoze lõi rohkem vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele, kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat (yin-yang'i sümbol on taoistlik). (Ersen, 2002) Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus.Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel
Raamatute ,,Kuritöö ja karistus" ja ,,Vennad Karamazovid" analüüsi puhul toetusin peamiselt B.Sichtermanni ja J.Scholli raamatule ,,Romaanid" sammuti ,,Väike maailmakirjanike leksinonile". 1. Fjodor Dostovjevski elu ja isiksus Dostojevski (Lisa 1) elukäik on huvitav ja samas kurb. Ta oli pärit vaesest arstiperekonnast. Kuigi peres oli seitse last ja kehvad majanduslikud tingimused, kujunes Fjodoril sügav huvi kirjanduse vastu tänu perekonnas valitsevale vaimsusele. Õppinud küll sõjaväeinseneriks, pühendus ta kirjandusele. Kõige paremini tundis noor kirjanik väikeametnike, üliõpilaste, käsitööliste ja töötute maailma. Oma teostes pöörab ta suurt tähelepanu sotsiaalsete olude kirjeldusele. Elemente Dostojevski elust leiame kõikjalt tema teoseist, pole keegi nii palju paigutanud endast ja oma elust oma luuletöisse kui just tema.(A.Meiessaar 1935:8). Dostovjevski esivanemad on pärit Leedust, kust nad on rännanud välja Ukrainasse ja
lavakompositsiooniga (1978), mh. Andrese ja Pearu seniseid stereotüüpe murdva tegelaskujutusega. Lavastaja 1970ndate teise poole nn. kuldaega kuulus veel „Polonees 1945” (1976, poola kirjaniku Jerzy Andrzejewski romaani „Tuhk ja teemant” põhjal), mis näitas inimese kaitsetust poliitiliste mängude keerises. Jaan Toominga toonaseid lavatöid kandis igavikuline maailmataju ja muljetavaldav sõnumikindlus – eeskätt kutsena vaimsusele. Avastuslikult mõjus mitme, seni pigem reanäitleja staatuses püsinud loovisiku avanemine tema käe all – sobivaimaks näiteks Lembit Eelmäe nii oma suurrolliks kujunenud jõulise ja hingelise Põrgupõhja Jürkana kui ka tormilist groteski, mängulist intensiivsust ja traagilist ekstsentrikat ühitanud, omandikirest ja võimuihast väärastunud Mogri Märdina „Kauka jumalas” (1977). Toominga varasema loomingu tõrksavõitu
Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel. Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine
juba igasse tuleviku labürinti kotta ära on eksinud" jne. Tema ennustustes pole paraku palju rõõmustavat -- tulekul on kriis, katastroof, kõigi seniste väärtuste langemine. Nietzsche nimetab seda protsessi nihilismiks. Nihilism on tema arvates paratamatu, kuna Euroopa kultuur suudab mõelda ainult lõppeesmärkide, lõppväärtuste kaudu (kas pole just Lääne inimesele ainuomane küsida "miks")? Nietzsche paneb hilismodernsele vaimsusele diagnoosi: ülemeelelised väärtused (Jumal, platonlik hüvesuse idee) langevad, mis viib kultuuri totaalsesse kriisi. Üritatakse küll kõrgemate väärtuste tühjaks jäänud kohta hädapärast täita (nt. materiaalsete väärtustega või demokraatiaga), kuid sellest pole abi -- üleüldine "asjata"-paatos levib üle Euroopa, pannes nõrku hukkuma ning tugevamaid valimatult hävitama, seda mis ise ei hukku.
Shopenhauer ja Nietzsche. Eesti kirjandusest Liiv ja Suits. Suitsule ja lugejatele esikkogu meeldis, võeti hästi vastu ( noored lugejad eelkõige). Tüüpiline impressionistlik kogu ( tahtmine lugejat vapustada). 1937 "Kohtupäev" Mina tegelast jäänud vähemaks. Rohkem tähelepanu ühiskonnavastuoludele, mitte enam inimese enda vastuolud, vähem musta irooniat, mures, et vaimsusele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu. Veendunud, et ühiskonda saab muuta eetilisest tasandist ( eitab vägivallaga kaasnevaid muutusi). Ühelt poolt suur tunnustus. Teiselt poolt tehakse pihuks ja põrmuks. Sütiste ütles, et tegemist Eesti uusromantika pärapoeesiaga. Talvik kirjutas kitsamale ringile. Abikaasa Betti Alver. Sõja ajal elavad vaikselt, loominguga ei tegele, rohkem tegelavad tõlkimisega
Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal muutus see ideoloogia, tema ajal öeldi jälle et on kuldajastu. Kuldajastu taassünd on seotud Augustuse religioosse positsiooniga, kui ta võimule tuli võttis ta endale tiitliks jumalistatu poeg. Tegemist on valitsejakultusega. Keisrikultust saab tuletada ka Rooma vaimsusele tuginedes. Rooma usundile oli iseloomulik kujutus nuumenist (jumalik vägi/võim). Nuumen võis avalduda mistahes kelles ja kus, usuti et see nuuman on keisri juures eriti vägev ning see tõstis ta tavainimestest kõrgemale. Roomlaste uskumuste järgi oli igal inimesel oma kaitsevaim geenius. Esialgu hakatigi austama keisri geeniust. Kuna usuti et kaitsevaim on inimese nähtamatu koopia, siis visuaalselt kujutati seda inimesena keda ta
1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult
Inspiratsioon: piibel, Püha Augustinus ja Cicero. Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks: Üks asi on teada, teine armastada; üks asi on mõiste, teine tahta. vaenulikkus filosoofiliste arutluste suhtes; kahtlus intellektuaalse vabaduse vajalikkuses (kus igaüks võib meeldida vulgaarsele rahvamassile); pühendatus kristlikule vaimsusele; inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. Marsilio Ficino (14331499): valiti Cosimo de Medici poolt Firenze Platoni Akadeemia juhatajaks (1462). Optimism. Kui keskaja üldine tonaalsus oli pessimistlik, siis renessanss on kantud allasurumatust optimismist (seda 34 vaatamata pidevatele sõdadele ja katku lainetele)
Teadmised stressiga toimetuleku viisidest ja nende kasutamine Seos stressiga toimetuleku ja peredünaamika vahel Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Väärtuste-veendumuste valdkond Kultuuriline/rahvuslik taust Majanduslik seisund, tervisekäitumine seoses kuulumisega teatud kultuuri-/rahvusgruppi Elue esmärgid Mis on kliendi ja pere jaoks tähtis Usu/vaimsuse tähtsus Terviseprobleemide mõju vaimsusele Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade 88 Õendusdiagnoosid 2012-2014 Andmete analüüs, õendusdiagnoosid, tulemused ja sekkumised Paneȱkirjaȱolulisemadȱtugevusedȱjaȱnõrkused,ȱmisȱselguvadȱarutelustȱüksikisikuȱ jaȱperekonnaga.ȱAnalüüsiȱkõikiȱhindamisskeemiȱvaldkondiȱningȱseoseidȱvaldȬ kondadeȱvahelȱjaȱsees.ȱArvestaȱotsusteȱtegemiselȱfüüsiliseȱläbivaatuseȱtulemusȬ tega.ȱ
annaabi.ee 
