pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei saa minuomaks, ei saa ka kellegi teise omaks!" Lucifer tõstis mantli alt võlukepi ja suunas selle printsessi poole sooviga ta tappa. Kuid sellsamal hetkel hüppas kuninganna printsessi ette. Kuninganna langes otse kuninga käte vahele "Eiii, sa ei tohi mind jätta!", karjus kuningas endal pisarad voolamas, kuid asjata.
Väike prints Antoine De SaintExupery · Suured inimesed ei mõista lapsi ja lapsed ei mõista suuri inimesi. · Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsad. ·
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
..jumal küll, ka loom, kel pole oidu ega aru, peaks leina kauem! Ja et just lellega, mu isa vennaga läks paari - vaevalt kuu ta silmis püsis pisarate sool, siis juba kihlus...Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale
maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest sest prints oli väga eriline poisike 3. Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem kui maja. Asteroidilt B 612 pärit.( jutt selle asteroidi avastamisest).Suured inimesed armastavad numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm.
postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest. SaintExupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. SaintExupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 SaintExupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu PetitPrince. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailm on ühteaegu lapsemeelne,kuid eetiliselt avar. Lendur saab sellest maailimast osa ,sest temas on säilinud siirus ja muinasjutulise maailma mõistmise oskus. Mitte kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Printsi elu saladus on roos, kelle eest ta hoolitseb.Prints on uhke oma roosi üle, mida miljonitel tähtedel ei ole olemas
Jutt peaks ideaalselt tooma välja selle, et lapsed ei ole tingimata rumalad ja eluvõõrad, tihti peale võivad nad olla isegi targemad ja õilsamad kui täiskasvanud. Samuti peaks see jutt panema sind elu üle järele mõtlema. Tihti tulevad sisse tsitaadid, milles peitubki niinimetatud elutõde. Olen kindel et ,peale selle et teos tuletaks täiskasvanuile meelde kuidas olla laps, muudaks see raamat ka nende mõttemaailma. Loodetavasti paneb just väike prints neid nägema asju mis on silmale nähtamatud. Samuti räägib teos,vähemalt minu arvates, osaliselt armastusest. Kui väike prints nii väga hoolis oma lillest ning teised samasugused roosid panid ta vahepeal kahtlema enda planeedi ainsa lille erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku
Väike Prints Jutt algab esimese peatükiga kus jutustaja, noore poisina, kasutab enda loovust, et joonistada pilte. Aga kui ta näitab neid pilte täiskasvanutele, nad põlgavad neid. Siis ta otsustab joonistamise üldse maha jätta ja kasvada suureks. Peale seda, ta otsustab hakata piloodiks, mis viimaks viib teda kukkumisele Sahara kõrbe, kus ta kohtub Väikese Printsiga. Kohtumisel küsib prints jutustajal joonistada lammas. Teadmata kuidas joonistada lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees.
d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada?» ütles too kannal ringi pöörates ja noormeest võrdse hämmelduse ning põlastusega silmitsedes. «No-noh, mu kallis, te olete ogar!» Seepeale lausus ta tasa ja otsekui endamisi: «Lausa vihastav! Missugune leid Tema Majesteedi jaoks, kes kõikjalt otsib vapraid mehi musketärideks.» Ta jõudis vaevalt lõpetada, kui d'Artagnan virutas talle metsiku mõõgahoobi, ja kui ta kiiresti tagasi poleks hüpanud, oleks ta arvatavasti viimast korda naljatanud. Tundmatu nägi nüüd, et asi ületab juba nalja piirid, tõmbas mõõga tupest ja asus kaitseasendisse. Samal hetkel aga sööstsid kaks pealtkuulajat peremehe saatel keppide, labidate ja
Mere kallasäärtel ringutav udu libises vaikselt üle suure kivi, mille peal kaks väikest olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid. Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta.
Kui väiksed poolest, et seal on joodik ja sellest on näha mõtlevad, et töö ongi nii raske siis äkki nad kui halb on olla joodik, et äkki see õpetab ei tahagi enam tööd teha. inimesi mitte jooma. Ja jällegi see lill mis tal koduplaneedil Ja lõpus on nii, et kõike mida me tahame ei kasvab tundub nagu inimene peaks neid pruugi alati hea olla nt. nagu see, et väike kuulama ja tegema kõike mida teised prints tahtis maale ta sai sinna, aga ta sai tahavad nt. seda mida teised tahavad, sest aru, et seal maal polegi nii hea kui ta arvas loos tundus nagu väike prints oleks lillele ja läks kohe oma koduplaneedile tagasi! nagu mingi tallalakkuja! III Autor: Antoine De Saint-Exupery Pealkiri: "Väike prints" Ilmumise aasta: 1949. Aastal Sisu lühikokkuvõte: Jutustus räägib 1 väiksest poisist kes tahab minna maale, et
PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM Väike Prints Referaat 8.klass PÄRNU 2009 Väike Prints Lugesime selle raamatu klassis läbi ning arutlesime raamatu peatükkide üle. Antoine de Saint-Exupéry (29. juunil 1900, Lyon, Prantsusmaa 31. juuli 1944) oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad tema raamatud on "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad
12b klass Arutlus ,,Üksi võid olla ka inimeste seas" Ma tean, et arutlus enamast ei alga küsimusega. Aga ma pole nagu kõik teised ja mul algab. Niisiis ma küsin: ,,Mis on üksindus?" Mis on see mõjuvõimas jõud, mis muudab meie tuju, tundeid ja elu nii palju? Minu arust on üksinduse tunnetamine on väga palju kinni just inimese psühholoogias. Nagu pealkiri ütleb, võid üksi olla ka inimeste seas. Su ümber on elu, aga keegi ei tee sust välja. Sind poleks justkui olemas. Üksinduse raskem versioon on see, kui oled tõesti üksi, täiesti üksi, ilma ühegi hingeliseta. Samas ei saa ju alati õelda, et üksindus on paha ja kõige jubedam asi maailmas. On ju inimesi kes otsivadki üksindust. Iga inimene vajab vahel ka aega iseendaga üksi olla. Järelikult võid end suure rahvamassi sees tihti tunda palju üks
.. 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile. Tulnud uued rabavad uudised. Nad on mind rabanud peast, kõhust ja kerest. Padakuningriigis välja kuulutatud lõbustused, pidustused, bakhanaalid.
3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega?
moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi
seljas vanadusest juba läikiv mustast serzriidest kuub, ligines ta marmorlauale ja andis vaesele kannatajale käega märku. Too aga, pea pulki täis, ei märganudki teda. Uustulnukas astus sammu ligemale: «Jupiter,» ütles ta, «kallis Jupiter!» See ei kuulnud ikka veel. Lõpuks kaotas suur valvakajuukseline mees kannatuse ja karjus otse tema nina all: «Michel Giborne!» «Kes mind hüüab?» küsis Jupiter, nagu unest ehmudes. «Mina!» vastas musta riietatud isik. «Ah!» kostis Jupiter. «Alustage silmapilk!» ütles too. «Täitke rahva soov; ma võtan enda peale paleefoogti rahustamise, kes omakorda kardinali rahustab.» Jupiter hingas kergendatult. «Härrad kodanikud!» karjus ta kõigest kõrist rahvale, kes teda ikka veel hurjutas. «Me alustame kohe!» «Evoe, Jupiter! Plaudite, cives!» 1 karjusid skolaarid. «Hõissa! Elagu!» karjus rahvas. Tekkis kõrvulukustav käteplagin ja Jupiter oli juba kadunud vaiba taha, kui saal ikka veel joovastusest rõkkas.
Kes on minu kahvlit kasutanud? Kes on minu noaga lõiganud? Kes on minu klaasist joonud? Kes minu voodis on maganud? Ja järsku üks lumivalgeke imestades: ,,Tulge vaadake, keegi magab siin!" Kõik lumivalgekesed jooksid sinna ja üks nendest lausus: ,,Oi, ta on nii ilus!" Teised laususid ka: ,, ta on tõesti väga ilus aga laseme tal ilusti magada. ,, Hommikul, kui Pöialposs ärkab ehmatab ta väga, sest lumivalgekesed on kõik tema ümber. Üks lumivalgeke küsib poisilt, mis tema nimi on? Meie oleme lumivalgekesed. Päialpoiss ütleb oma nime ja jutustab, kuidas ta nende juurde sattus.
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis
Hoolimata sellest ei lasknud ma tujul langeda. Panin riidesse, sõin hommikus ja asutasin end kooli poole teele. Klassi astudes olid kõik kuidagi kahtlase näoga. Mõned näitasid minu peale näpuga, teised naersid. Ma ei saanud midagi aru. Kuniks ma vaatasin enda armsa klassiõe hallidesse silmadesse, mis põlesid vaenust. Ma olin segaduses ega mõistnud midagi. Pärisin temalt, et mis lahti? '' Suurt midagi peale selle, et su unistuste mees on ka enda staatusest teadlik!'' lausus ta kurjakuulutaval irvel. Ma ei suutnud seda uskuda. Ta ju lubas, et ta ei iitsata sellest kellelegi. ''Eks tuleb tunnistada jah, et ma olen päris kuum tükk,'' ütles mu ,,prints valgel hobusel", ''sinu kohta ei saa kahjuks sama öelda!'' See tegi pisut haiget. Mitte niivõrd see, mida ta minust arvas, vaid fakt et ma olin teda pidanud teistsuguseks. Igatahes ei suutnud ma enam klassis viibida ja jooksin sealt minema. Krahmasin garderoobist jope ja jooksin koju.
Siil oli väga pahur ja nuttis terve päeva. Ükssarvik ei osanud muud teha, kui teda lohutada. "Siilike, ma luban sulle, me otsime su kivi üles!", ütles Leila. Siis asusid siil ja Leila teele, et otsida kadunud kivi üles. Kui nad olid juba 4 tundi kõndinud, hakkas õues pimedaks minema ja neil kõht tühjaks minema. Nad otsustasid veeta öö õues puu all. Järgmisel hommikul avastasid nad end puu külge seotuna ja nende ees irvitas kaval rebane, kelle käes oli õnnekivi. "Minu õnnekivi, sa vana kaval rebane, anna see tagasi!", hüüdis siil meeleheitlikult. "Hahaha, nüüd on see minu oma ja teie jääte siia puu külge igaveseks kinni!", nähvas rebane. "Miks sa teed seda meile rebane? Lase meid lahti ja me täidame su ühe soovi!", üritas Leila läbirääkimisi teha."Ma soovin ühte kotti kuldmüntidega!", ütles rebane. Siis hakkas õnnekivi järsult helendama ja särama nagu kuu ning kivi seest hüppas välja kott kuldmüntidega
Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?»
Nii otsustas ta siis abi paluda vanaeidelt, kes oskavat igasuguseid imesid korda saata. Vanaeit võlus nagu soovitud Sametpõsele lamba pea. Sametpõse kasuõde oli, aga väga abivamis ja otsustas koos oma õega kodunt põgeneda. Nad kõndisid kuni leidsid kauni palee. Katherine läks julgelt, koputas uksele ja palus endale ja õele öömaja. Lahked inimesed majas võtsid nad vastu. Katherine lubas tänutäheks nende haiget printsi öösiti valvata. Kui Katherine selgusele jõudis, et prints polnudki haige ja ta õe needust sai maha võtta, tegutses ta koheselt nii. Prints sai terveks ja tema kallile kasuõde sai oma pea tagasi. Majas elas kaks printsi ja nad mõlemad võtsid endale kummagi õdedest naiseks. Nii elasid nad veel kaua kõik koos väga õnnelikult. Kahe tegelase iseloomustus: Katherine oli väga abivalmis ja mõistev tüdruk. Ta sai aru, et tema ema oli inetult käitunud ja otsustas oma kasuõde koheselt aidata. Ta oli nõus ka oma õe nimel
Näitlejad tulevad lossi esinema. Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida ,,Gonzago mõrva". Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei. KOLMAS VAATUS Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit. KUNINGAS ... et nähtamatult nähes võiks nende olekust, kui kohtuvad, ja printsi käitumisest järeldada, kas armupiin see on või polegi, mis nii tal rusub meelt. Hullumeelsuse kõige kindlamaks märgiks peeti armutunnete soikumist. Kui Hamlet tunneb ikka veel huvi Ophelia vastu, tõestaks see Claudiuse meelest, et printsi hullumeelsus on teeseldud. Hamlet käsib Ophelial kloostrisse minna. Nunnery (nunnaklooster) oli ingl. rahvak. Muutunud lõbumaja sünon. Hamleti jõhkrust on näidatud sõltuvana kahest põhjusest:
Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi." ,,Miks, ütles pühak, olen siis mina tulnud metsa ja kõndu? Eks mitte seepärast, et liialt armastasin inimesi? Nüüd armastan jumalat: inimesi ma ei armasta. Inimene on mulle liiga puudulik olend. Inimest armastada oleks mu surm." Zarathustra kostis: ,,Mis kõnelesin ma armastusest? Ma viin inimestele annetuse." ,,Ära anna neile midagi," ütles pühak. ,,Pigemini võta neilt
Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale
haavata. Küsitav vastas kõige sõbralikumalt, pealegi veel eesti keeli: ,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer. Teine uks oli pooleldi avatud ja selles toas paistis suur musta vahariidega kaetud laud, millel põles valge kupliga lamp. Suuremaid ja vähemaid poisse surus laua ümber. Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes
Siis ma küll peaksin päris tahmapea olema, kui ma selle vastu nõu ei leiaks! Oodake, oodake, ma tahan teile pulmi teha, mis teile meelde jäävad! situatsiooni- Vanameest ennast nüüd, enne kui jälle mõni koomika: tagasi risti ette tuleb! – Seal ta on... Pagana lugu: jälle parsile juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval! (Ronib jälle üles.) 23 -10- Rehe alt: Aadu, Peeter ja Anne (kes supivaagnat ja lusikat kannab). Enn (parsil). PEETER (vesti väel, piip suus): Aga mulk ta on ja mulgiks jääb, ja mina seda heaks ei kiida! karakteriloome AADU (ikka Anne poole, kes teda lauda kutsub): : Peetri
NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3 4 KAS TEE ON SEE, MIS KRUUSI SEES? EI, TEE VIIB HOOPIS KAUGUSSE KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU
ÕNN: Õnn on see, kui sul on vähemalt üks inimene, kellele võid 100% kindel olla. Õnn ei ole eesmärk, õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on see, kui tunned end vajalikuna. Õnn on teisi aidata, teisi õnnelikuks teha. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob.. Tõelised õnnelikud on vaid need inimesed, kellel on võime teha teisi õnnelikuks. Õnn on nagu liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde! Kui arvad, et õnne ei saa osta, siis shoppad lihtsalt vales kohas Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
