Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. müra (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, karjuv ja korraga rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad ,
füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt?
distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud. Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust)
Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus)
piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski käsitlus: Kuidas sotsiaalsed vahendid (kultuur) väljenduvad indiviidi psüühikas? Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel
Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine, transformatsioon, hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge. Filosoofiliste, majanduslike, poliitiliste, usuliste, esteetiliste,eetiliste nähtuste alged antiigist.Antiik kui võrdlusalus ja suhestumispunkt Euroopa kultuurilise endapildi loomisel. Antiigist on alles kirjalikud või materiaalsed allikad. Nende ustavus on väike. Paljud on antiigi ajalugu omamoodi muundanud. Juurdepääs antiigile: vahendatus: abiks vaid kirjalikud ja ainelised allikad,fragmentaalsus: säilinud on vaid osa, seejuures sageli juhuslik osa(nt kirjanduses ca 1%) antiigi „jäänuste“ kogumine juba alates antiikajast.Materjalide kättesaadavus ja valik on antiigiretseptsiooni ja –tõlgenduste otsene mõjutaja. Antiigipärandi kasutusviise: 1)vahend protesti väljendamiseks oma kaasaja etableerituse ja konventsioonide vastu (n-ö revolutsiooniline eesmärk) 2)vahend
Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas. Õppimine on kontektsispetiifiline Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad. 9 Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid) Praktilisis-emotsionaalne vahendatus verbaalne Mõtlemise areng Ühikute areng: Arengu alguses kasutatakse kujutlusi lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust.
I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades. Lev Võgotski (1896-1934) kognitiivse arengu käsitlus Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele. Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu.Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond.Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest.
Sotsiaalne areen on kultuuriruum ehk siis publik, kes meediumit vastu võtab, käsitleb ja tõlgendab. Meediumi tehniline vorm mõjutab ka sisu, vorm on sisuga kooskõlas ja määrab selle. Iga meediumi vormiline loomus mõjutab tema sisu tähendust. DIGITAALKULTUURI UURINGUD 54. Millele keskenduvad digitaalkultuuri uuringud? Digikultuuri uuringud keskenduvad digitehnoloogiate vahendatud kultuurivormide eripäradele. See tähendab väljaselgitamist, mida tehnoloogiline vahendatus kaasa toob kultuuri arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418]
Näited: - A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity - Self-evaluation scale - UCLA Loneliness Scale - Subjective Happiness Scale - Beck Depression Inventory - Miller Social Intimacy Scale Taju sotsiaalsus Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult. Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab. 18. Kõneviisikategooria. Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi – vahendatus, mittevahendatus) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki (väide, soov, käsk). Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse toimumises, nt Jüri tuli külla. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud, toimuks või mille toimumist kõneleja soovib – kõneleja peab tegevust ebareaalseks. Nt Kui ta oleks eile külla tulnud, oleksime olnud rõõmsad.
mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas · Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju · Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele · Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. · Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. · Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond · Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Vahendatud tunnetus · Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised
– Subjective Happiness Scale – Beck Depression Inventory – Miller Social Intimacy Scale Leon Festinger (1919-1989) Erving Goffman (1919-1989) George Herbert Mead (1863-1931) 4. Sotsiaalne taju Taju sotsiaalsus • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste
nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Lev Võgotski (1896-1934) sotsio-kultuuriline käsitlus kirjeldab kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) on metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga.
eneselaiendamine- motiiv suurendada füüsilisi/sots ressursse. enesetõendamine- tahame suhelda nendega, kes kinnitavad meie omadusi motivatsioon Mina kontseptsioon- enesekohaste arvamuste kogum. Valikumehhanismid, suunavad sots käitumise aspektide valikul. Seos vastamiskiirusega. geograafilised erinevused- Mina skeemid võimalikud mina identiteed Kultuurierinevuste põhjused- erinevad referentsgrupid, Kultuur- mittepärilik kollektiivne mälu Eneseregulatsioonis- semiootiline vahendatus. Lapsena reguleeritakse käitumist välistele käskudele, hiljem õpitakse täitma keerulisemaid programme. Ühistähelepanu ja imiteerimine- varased märgid vaimuteooriast MINA- eneseteadvus, enese-esitlus, minaskeemid, enesevõimendamine/upitamine, enesele suunatud tähelepanu (ajahetkel?) Enesekirjeldused- Läänekultuurid suruvad peale autonoomsus ja individualismi VS inimestel on
Inimese motivatsioonisfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erine iseloom. Sellega kaasneb ka interotseptiivsete (kehasisekkst saadavate) signaalide töötluse süsteemi asendumine teadlikult tunnetatud soovide, püüdlust, kahtluste, tahtekindluse jmt inimomaselt reguleeriva osaga. Vajadused muutuvad ideatoorseteks, st vajaduste rahuldamise vahendid omavad iseseisva tähenduse ja tänu sellele muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. Sümboolsus ja vahendatus tagab inimese võime aegsasti, prognoositavalt käituda vastavalt vajadustele, mis võivad käivituda alles tulevikus. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud
Nt kui me läheme oma suvilas naabrimehe suvila aeda, siis näeme seal tegelikult naabrimeest. Kui on naabrimehe suhtes positiivne suhe, siis "oi kui vahvad lilled" kui aga on mingi kana kitkuda, siis "jälle mingi nõme peenar". Meie-nemad Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis KOKKUVÕTE · Taju sotsiaalsus: isikutaju, grupitaju, keskkonnataju. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias. · Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, · Atributsiooniteooria ja fundamentaalne atributsiooniviga · Atributsioonitendentsid · Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934) Meie sotsiaalne taju ei ole mitte nii, et olen selline tüütu laps, teen silmad lahti ja vaatan mis näen. Täiskasvanu inimesena näen tajuga. Stereotüübid..
Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma. Tekivad seoses sümbolistliku luulega. Soseid võib leida sümbolismi ettevalmistava kirjanduse juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis" luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev kultuuriline vahendatus. Talviku luulet võib tihtipeale käsitseda kui klassikalist rolliluulet valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka rafineeritud vormikultuuri. Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel. ,,Kohtupäeva" raamatut endam nii ühemõtteliselt kirjeldada ei saa. Alles jääb rafineeritud vormikultuur, vaim tumevaim, on ka nihkeid, mis pimedusepoolelt heleduse poolele pürgivad (tekib liikumissuund). Võib isegi
Kognitiivne areng II Lev Võgotski oli kursis Piaget' teooriaga. Tema teooria nimi: sümboliselt vahendatud kognitiivse protsesside arengu teooria: Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ja reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud märgiliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse; mõlemad protsessid arenevad paralleelselt kogu elu. Sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid. Märgisüsteemid: keel; mnemotehnilised võtted, loendamise võtte; algebra sümbolid, kunst, kirjutamine; skeemid, diagrammid, kaardid, joonised; ja muud kokkulepitud märgid. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutatavad märgisüsteemid?
veel lisada? Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 43 Kommunikatsioon Kommunikatsioonitõkked Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse kommunikatsioonitõketeks. Kasutusel olev mõiste suhtlemistõkked (roadblocks ingl.k.) tähendab aktiivse kuulamise asemel ignoreerimise vms kasutamist (täpsemalt loe juba Kuulamise osast) Võttes aluseks joon.10 saab kommunikatsioonitõkked jaotada
annaabi.ee 
