Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud.
Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus
VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses Vähe huumust, Põõsad ja poolpõõsad veevalses kohastunud kuivuse ja Sisemaal, rannikutel, On helehallid (igihaljad) keskkkonnas,o kuumusega. Nad oskavad
maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C. Alpiinsetes tundrates on võrreldes arktilisega mullas parem veereziim ning taimede jaoks seega stabiilsemad tingimused. Taimedest on levinumad rohtsed puhmastaimed, kääbuspuud ja väikeste lehtedega põõsastikud. Aplpiinse tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: koopaorav, põder, mägilambad ja kitsed. · Linnud: teder, metsis, · Putukad: liblikas, rohutirts, mardikalised · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm. Tunrale on iseloomulikud madalad temperatuurid, madal bioloogiline mitmekesisus, lihtsa struktuuriga vegedatsioon, piiratud vee äravool, lühike sigimis ja vegedatsiooni periood, enamus energiast ja ainest on selles maakera piirkonnas surnud orgaanilises aines. Pideva fauna immigratisooni ja emigratsiooni tõttu on
talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund. Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C . Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur kunagi väga kõrge. Loomastik Selles vööndis elab vähe vaid sellele omaseid loomaliike, enamus loomadest, kes elavad seal, elavad ka naabervööndites või veelgi kaugemal. Seal elavad näiteks mägilambad, kaelus-pekaarid, kängurud, kvollid (väikese kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna-
astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva,
leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne. Tiibeti platoos on spetsiifilisteks loomaliikieks orongo antiloop, mägilambad, näriliste liigid, kiskjad nagu hunt, tiibeti rebane jne. ning roomajad. http://scenery.cultural-china.com/chinaWH/images/arbigimages/ba1ef6227a2832598af3afa614cd4d8e.jpg Tiibeti antiloop (üleval) Mägi gasell http://rpmedia.ask.com/ts?u=/wikipedia/commons/thumb/7/79/Gazella_gazella.jpg/120px-Gazella_gazella.jpg
30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses; Huumusrikkad pruunmullad; Nisu; mais; pistaatsia; VAHEMERELISED Loomastik väga vaene, sest on maasikapuu; oliivipuu; õlipuu; hävinud looduslik taimkate; ALAD tsitrus; teepõõsas; viinamarjad; greip; sidrun; mägilambad (muflonid); Taluvad suvist kuivust (põuda); Austraaliast känguru, kvoll, igihaljad; nahkjad lehed, osad pulstikkits; Lõuna-Ameerikast moondunud asteldeks; pekaarid; Põhja-Ameerikast vöötorav; loorber; korgitamm; oleander; lavender; küpress; piinia; Liibanoni seeder; aaloe;
Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved (Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla). · Inimesed vahemerelises vööndis Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma
maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. MULLASTIK Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. LOOMASTIK Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla. INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma
temperatuuriamplituudide ja lumikatte kauema püsimise tõttu. Kõrgmäestiku spetsiifilised jooned on madal õhurõhk, madal temperatuur, sademete rohkus ja sellega seoses suuremõhuniiskus, tugev pilvitus, tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus. Siin on valdavad taimtoidulised imetajad, kes magavad talveund ja koguvad endale toiduvarusid. Tundra lemmingute asemel on siin mägihiired. Suurtest taimtoidulistest imetajatest elab kõrgmäestikus sõralisi (mägilambad, kaljukitsed). Kliima varieeruvus. Kliimavöötmed kliima liigituse suurimad üksused, mis asetsevad ekvaatori suhtes enam-vähem paralleelsete vöönditena ümber Maa. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Põhikliimavöötmete (ekvatoriaal-, troopika-, paras- ja polaarvööde) õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks
annaabi.ee 
