Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väetusplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
power, väetis, 8100, toitained, oder, raps, mineraalväetis, katta, rukis, 3960kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõrge saagitase. ODER,RUKIS POWER 18-9-9 universaalne kevadväetis RAPS POWER Raps 18-9-15 antud väetisetoiteelementide sisaldus on koostatud just ristõieliste liikide vajadusi arvestades. Antud talu põllul toimub väetise andmine külviaegselt kombineeritud külvikuga.
tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer
P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske P-2 K-3 2 Suvinisu 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske P-2 K-3 3 Oder 2 ha 2% LP Sl, ls1 48 Parasniiske P-2 K-3 4 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 51 Parasniiske P-2 K-3 5 Rukis 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske 3. Külvikordade väetussüsteem 3
77 1 77 5929 532,69 80 1 80 6400 680,17 86 1 86 7396 1029,13 88 2 176 15488 2322,89 89 2 178 15842 2461,21 90 1 90 8100 1301,77 94 3 282 26508 4819,22 96 1 96 9216 1770,73 97 1 97 9409 1855,89 98 1 98 9604 1943,05 99 1 99 9801 2032,21 Summa 50 2696 193104 47735,68 Tabel 1.
1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3. Kaer 13 LP(g) Sl P-3 K-2 47 5,8 2,2-3 4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2
5025 71 2 142 10082 0.01724138 756.605 74 1 74 5476 0.01724138 504.0025 75 1 75 5625 0.01724138 549.9025 76 1 76 5776 0.01694915 597.8025 77 1 77 5929 0.01666667 647.7025 80 1 80 6400 0.01639344 809.4025 86 1 86 7396 0.01612903 1186.8025 88 1 88 7744 0.01515152 1328.6025 89 2 178 15842 0.01470588 2805.005 90 1 90 8100 0.01470588 1478.4025 94 2 188 17672 0.01449275 3604.005 97 1 97 9409 0.01408451 2065.7025 99 1 99 9801 0.01408451 2251.5025 0.01351351 0.01333333 0.01315789 0.01298701 0.0125 0.01162791 0.01136364 0
Ülesanne1 Mis tüüpi tunnus on lehmade arv. Leia tunnuse lehmade arv jaoks: 1) Leia statistikud ja kirjelda nende abil tunnuse jaotust. 2) Kas tunnus on normaaljaotusega? 3) Tee histogramm 4) Leia üldkogumi keskväärtuse 95% usaldusintervall Valimi põhjal Lehmade arv Lehmade arv on diskreetne tunnus. 667 Lehmade arv 722 1339 Mean 842,4194 Keskväärtust ja mediaani võib lugeda ligilähedaseks, mi 1636 Standard Error 40,80659 Järsakus on väike. 1048 Median 832,5 1886 Mode 1074 klassipiirid 748 Standard Deviation 321,3114 400 401 Sample Variance 103241 600 1113 Kurtosis 0,795697 800 84
59 76 1 76 5776 60 77 1 77 5929 61 80 1 80 6400 62 86 1 86 7396 66 88 1 88 7744 68 89 2 178 15842 68 90 1 90 8100 69 94 2 188 17672 71 97 1 97 9409 71 99 1 99 9801 74 75 76 77 80 86 88 89 89 90 94 94 97 99 Summa: 3093 Summa: 60 3093 200139 Pöördväärt. ni*((xi-xk)^2) 1 2555
Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). 10 2.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil: x= St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide ( Xn) arvutamiseks leiame
Huumusrikastel ja turba- muldadel tagab künd aga kiirema kuivamise kevadel. Maestro 3000 ja 4000 on lihtsalt ümberseadistatavad ja eri muldadele kohandatavad põimkülvikud. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel. Maestro on moodullahendusega külvi- ja väetusmasin. Seda annab erinevate muldade tarvis ümber seada ja kiirelt kohandada põllumeeste poolt eelistatud külvimeetoditega. Seeme ja väetis viiakse mulda ühise ketasseemendiga. Varasemaid väetamismeetodeid eelis-tades võib külviku loomulikult varustada eraldi väetise- seemenditega. Kasutamisel esilibistiga või kombineerituna erinevate esiäketega saab Maestro külvikust minimeeritud mullaharimismasin ning kombinatsioonis hambuliste ketastega isegi otsekülvik. Külvikul on kahte tüüpi väljakülvirullid. Soovitud külvitihedus saadakse
3. Suvinis 4,2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6 3,0 60/r3ls1 4. Kaer 3,2 LP ls165/ls2 P-2 K-3 55 6 3,0 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kloostri talu tegeleb peamiselt viljakasvatusega ja kartuli kasvatamisega, sellele kulub kogu orgaaniline väetis. Talus peetakse hetkel 10 veist, 4 noorlooma ja 5 vasikat loomakasvatuse intensiivsus talu maal (lü/ha). 1 loomühik: • 1 hobune • 2 noorlooma • 5 varssa Sügisel ja suvel on loomad rohumaal, külmema ilmaga laudas. Loomadele kasutatakse allapanuks põhku. Loomadest jääb 30% sõnnikust karjamaale. Sõnnik kogutakse läheduses asuvatte sõnnikuhoidlasse. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: 10*1+4*1/2+5*1/5=13 lü
Kokku 70 - 56 - - 6 3.1.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine. 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil: X= St*Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
1 48,136 7 135 18225 35 1225 4725 4 1 378,55 8 345 119025 95 9025 32775 27 1 598,68 9 425 180625 205 42025 87125 57 2 320,86 0 320 102400 35 1225 11200 3 2 133,87 1 215 46225 90 8100 19350 51 2 140,81 2 220 48400 65 4225 14300 37 2 96,215 3 185 34225 95 9025 17575 15 2 203,28 4 260 67600 100 10000 26000 78 2 74,822 5 165 27225 20 400 3300 07 2 229,96 6 275 75625 195 38025 53625 05
3 151 22801 114 12996 109 11881 4 54 2916 123 15129 65 4225 5 87 7569 72 5184 147 21609 6 91 8281 82 6724 46 2116 7 41 1681 91 8281 113 12769 8 90 8100 139 19321 85 7225 9 121 14641 147 21609 88 7744 10 169 28561 97 9409 67 4489 Q1 122800 114071 81940 Tj 1034 1035 828 Tj^2 1069156 1071225 685584
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01
11. 172 75 29584 5625 12900 12. 183 79 33489 6241 14457 σ Y =√ Y −Y 13. 179 70 32041 4900 12530 2 2 14. 196 110 38416 12100 21560 15. 190 95 36100 9025 18050 N 16. 175 62 30625 3844 10850 17. 184 90 33856 8100 16560 ∑ X iY i i =1 XY = 18. 186 73 34596 5329 13578 N 19. 189 68 35721 4624 12852 20. 187 80 34969 6400 14960 21. 169 70 28561 4900 11830 22
Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3
Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Mõõtetulemused: Sagedus 0,2 Hz Ajavahemiku täpne väärtus t=2412ms nr ti to ti-to (ti-to)2 nr ti to ti-to (ti-to)2 1 2481 2412 69 4761 26 2579 2412 167 27889 2 2547 2412 135 18225 27 2472 2412 60 3600 3 2511 2412 99 9801 28 2502 2412 90 8100 4 2524 2412 112 12544 29 2478 2412 66 4356 5 2498 2412 86 7396 30 2569 2412 157 24649 6 2283 2412 129 16641 31 2421 2412 9 81 7 2280 2412 132 17424 32 2482 2412 70 4900 8 2469 2412 57 3249 33 2388 2412 24 576
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0
ilmastikuoludele. Laotamiseks kasutame spetsiaalset masinat. Üritame tegutseda ja käituda nii,et effektiivsus oleks võimalikult suur ja et ajakulu oleks võimalikult väike. 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse 5 või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel nende varude parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju(Ov). Mineraalväetiste normi(x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil toimub järgmiselt:
8 75 91 5625 8281 6825 9 65 64 4225 4096 4160 10 75 91 5625 8281 6825 11 65 88 4225 7744 5720 12 60 77 3600 5929 4620 13 90 96 8100 9216 8640 14 80 78 6400 6084 6240 15 60 84 3600 7056 5040 16 80 69 6400 4761 5520 17 70 65 4900 4225 4550 18 95 86 9025 7396 8170
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimis
Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais), piiritusetööstuses,õlletööstuses,konservitööstuses,õlitootmises. Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1
Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais piiritusetööstuses,õlletööstuses,konservitööstuses,õlitootmises.), Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t
saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv.
0,802 (2005)[84], .[85] 57 ( 2004 [86]) 67 ( 2007 , 2005[84]). .[87] : (2002), (2001 - 2004), (2000 - 2003), (2005) . ( 11 2000 55 2006 ).[88] , 1990- 10-20 , 2007 81 .[89] 65 1996--2000 79 2001--2006 [90], 24 %.[91] 2001--2006 16 %.[92] .[93] 2008 , daily, . [94] , , 2008 , , petrostate («»): Petrostate: Putin, Power, and the New Russia[95]. , national champions ( ) , , «» ( «»)[96][97] 2008 , , « , , ,, "», , « , .»[98] 2 2009 «-2020», , , 2008 , : «<...> , , , -- , . .»[99] Financial Times ( 2008 ) , 1990- («»), , « », [100]. 28 2000 « », -- « »[101]. , 11 2000 , «-» -- , , [101], 1999 ,
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R 43. 4
annaabi.ee 
