II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld, noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur, magustoit. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku,
nimelähedased sõnad loomatõugude nimed eesnimeline täiend jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, aadamaõun, eevaülikond omadus-, arv- ja asesõna vanaema, uusaasta, heategevus, + NS, kui tegemist on kolmnurk, vaenelaps omaette mõistega lühenenud tüvega OS ja esmaabi, kiirrong, kinnistäht, nüüdisaeg, tegusõna tüvivorm + NS sinilill NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane,
Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel. Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa
1) lane-, line- ja mine-liitelistel nimisõnadel on moodustustüveks s-lõpuline konsonanttüvi (nt vägilasmuistend, töölisklass, magamistuba). 2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal, sugu, samastamine) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss). 3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt karusmari, isasloom, ühiselamu). 4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein, maasikmari, allikavesi, kuningatroon). 5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa
Muinasjutu tunnused · Väljakujunenud algus ja lõpp · Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine · Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri) · Õnnelik lõpp · sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord...") · headuse ja kurjuse vaheline võitlus Üks muinasjutt jut: Tuhkatriinu : Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud
· Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine · Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri) · Õnnelik lõpp · sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord...") · headuse ja kurjuse vaheline võitlus Üks muinasjutt jut, KUI SEE MUINASJUTT EI SOBI SIIS VALI MINGI MUU!. : Tuhkatriinu : Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud
ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) ; Merel (tekst Otto Roots, 1951) omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile - Vokaalkammermuusika: Vokaliis G-duur; Kolm laulu kogust "Aino omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ;
spetsiaalne, eriline tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi Tekkinud liitsõna väljendab Uusaasta, elavnurk, Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed, kindlat omaette mõistet heategevus, kitsasfilm, valjusti rääkimine omakasu, vaenelaps Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon Sellised kolme- või Kuumaveeallikas, enamatüvelised ühendid, mis mustaveepang, moodustavad omaette tähenduse mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum,
Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai. Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve... kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202). Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219)
púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil soovitas laudadega serviti luua ja sai endale okaskasuka selga173-178,Kp laks magama ja Peipsi sorts kóitis ta rohtudega pikka unne, tousis 7 nadala parast178-183,laudadest polnud voitlusest midagi alles, laks Peipsi poole tagasi, paastis vaeslapse talle hundi nkaest, ehitas silla ule jarve kuid sortside vee tóus lohuks selle ara,peale váhipúúki laks labi jarve Pihkva 184 vaenelaps sai lambatalle 184-187. 13 Kp laks umber Ilmajarve, kohtas soolasortsi sugulast, oppis ussisonu191, laks edasi viru pool, avastas suitsu tóttu 3 meest kes suppi keetsid Sarviku kodu, sai teada kus on maja ja joudis koppasse kus kuulis úksiku neiu kurba vangistuse laulu, lubas tudrukud vabastada.195-202 14. Kp on allmaailmas ja piigad naitavad 7 eri kambrit ja hoovi kus 7 aita 204-207 Nad joudsid õue,muru asemel oli raha.Kalevipoeg lubas nad sealt päästa.Kp kusib kes on Sarviku vanemad ,
spetsiaalne, eriline erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi ■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat Uusaasta, elavnurk, heategevus, ■ Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed, omaette mõistet kitsasfilm, omakasu, vaenelaps valjusti rääkimine ■ Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon ■ Sellised kolme- või enamatüvelised Kuumaveeallikas, mustaveepang, ühendid, mis moodustavad omaette mustasõstramoos, kahemehefirma, tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel,
Enno luulele on isiskupärased rahvaluule eeskujule vihjavad sagedased kordused ja varieerimised, mida aga kritiseeris Gustav Suits: ,,Tüütavaks läheb neid kordamisi pärastikku ikka ja ikka lugeda...". Kuid üleminek riimilt vabariimile ja omaaegne reegliterikkumine kujunes tähtsaks pöördeks kogu eesti luules. Enno luules nähti kindlat arengut. Enno ballaadiloomingu tipuks peetaksegi kolme folkloorse põhjaga luuleteost ,,Võiks otsast alata...", ,,Kolm eite", ,,Vaenelaps jaaniööl". Paljudele Enno tekstidele on M. Härma, M. Saar jt. loonud palju koorilaule. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid - luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi. Üldise tunnustuse sai Enno alles pärast surma. Teosed
eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav,
146. Mis leiba laps nutab, seda ta saab 147. Lesepõli vaene, vaeselapse elu hale 148. Kes ottab lese kolme lapsega, ottab neli varast majasse 149. Iga linnul oma lend, iga lapsel oma töö 150. Lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest 151. Lind äratab oma poega lauluga, vaenelaps äratadaks piitsaga 152. Linnud metses laulavad, lapsed ilusa isa õue pääl 153. Mis on loll laps, sest ei saa midagi meest, aga mis oskab vallatust teha, see pärast ka viitsib tööd teha 154. Leigatud laps hoiab nua eest 155. Mees nägusam, kui piip suus; naine nägusam, kui laps süles 156. Mees põrgu, naene kurat, lapsed vaesed vaeva all
püsti. Ta ei taipa, et on maganud seitse nädalat. Ta pidas plaani jälle Peipsi taha minna, et taas laudu tuua. Teel juhtus ta nägema karjapoissi, kes huntidega kimpus. Hunt saab teenitud palga ja lammas päästetakse. Kalevipoeg otsustab nüüd üle Peipsi silla ehitada. Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD.
· Klaverimuusika rahvatoonis (14 pala) (koost. 1965) · Romanss B-duur (1950.-1960. aastad?) · Allegro animato f-moll (1960. aastad?) Klaverile neljale käele · Valss b-moll (seade neljale käele 1960. aastate algul, originaal klaverile 1915, seade orkestrile hiljemalt 1936 (Valss-fantaasia h-moll)) Vokaalkammermuusika: Häälele ja klaverile · Vokaliis G-duur (1917) · Kolm laulu kogust "Aino Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa kägu, 1922) · Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) · Emake Volga (tekst Otto Roots, 1952) · Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) Häälele, vioolale ja klaverile · Moderato sostenuto d-moll (1921) Koorimuusika: Meeskoorile · Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) · Laul sepast (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) · Merel (tekst Otto Roots, 1951) Kokkuvõtteks Heino Ellerist
habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat,
Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai. Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve... kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202). Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219)
Kui esineb rida isikuid või esemeid, seisab kõige suursugusem esikohal, viimasel see, kel on eriline eepiline osa. Eepiline raskuskese asetseb alati tagakaalus (noorim vend, viimane katse) lavalise kaksuse seadus Kaks on ülim arv tegelasi, kes korraga on dialoogisuhteis. Kolmanda tegelase liitumise korral on ta kui tumm kaaslane. vastandite seadus Polaarne struktuur: rikas ja vaene vend, rumal ja tark jne... Vastandamine võib olla ka mitmekordne: peretütar ja vaenelaps on vastandid ühiskondliku positsiooni, vaimsete võimete ja välise ilu poolest. Kontrasti kasutatakse teravuse, reljeefsuse saavutamiseks. kaksikute seadus Kaksikutel laiem tähendus (õde ja vend, aga ka kaks isikut, kes samas rollis üles astuvad). Nt Romulus ja Remus (tõelised), Hans ja Grete (sama roll). plastiline peasituatsioon Muinasjutu kulminatsioon. Tegelased ligindatakse üksteisele silmnähtavalt. Jutuloogika seadused: tegevuse ühtsuse seadus
Kui esineb rida isikuid või esemeid, seisab kõige suursugusem esikohal, viimasel see, kel on eriline eepiline osa. Eepiline raskuskese asetseb alati tagakaalus (noorim vend, viimane katse) lavalise kaksuse seadus Kaks on ülim arv tegelasi, kes korraga on dialoogisuhteis. Kolmanda tegelase liitumise korral on ta kui tumm kaaslane. vastandite seadus Polaarne struktuur: rikas ja vaene vend, rumal ja tark jne... Vastandamine võib olla ka mitmekordne: peretütar ja vaenelaps on vastandid ühiskondliku positsiooni, vaimsete võimete ja välise ilu poolest. Kontrasti kasutatakse teravuse, reljeefsuse saavutamiseks. kaksikute seadus Kaksikutel laiem tähendus (õde ja vend, aga ka kaks isikut, kes samas rollis üles astuvad). Nt Romulus ja Remus (tõelised), Hans ja Grete (sama roll). plastiline peasituatsioon Muinasjutu kulminatsioon. Tegelased ligindatakse üksteisele silmnähtavalt. Jutuloogika seadused: tegevuse ühtsuse seadus
PEREMEES. Noh, Margust-Manni, minge ka ara põhku! MANN. Mina pelgan! PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et 6 koikusse kasuka alla pugeda; vanaema ehib ka magama minema. PEREMEES {tõmbab korraks ukse lahti ja vaatab õue). Tuisk ja sadu on järele jäänud, tähed siravad taevas... VANAEMA. Sest vaenelaps endale paiga leidis! Peremees ja perenaine on mõtetes ja vaatavad saiakesi teineteisele otsa. PERENAINE (murelikult). Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan? PEREMEES (kõrvale vaadates). Jah, mis peab saama! Või minagi tean! Mis südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte välja saadad! PERENAINE (vähe aja pärast). Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid küllalt! PEREMEES. Jah, eks neid ole omajagu! Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde?... PERENAINE
kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets;
kaks rüütlit, kes lähevad Ristisõtta, neil on ka kenda õde, Barbara armub eestlasesse. Kui need vennad tulevad tagasi, siis õde on rase ja vennad hukkavad tema armastatu ja õega teevad nii, et raiuvad Porkuni järve jäässe augu ja uputavad õe sinna ära. ,,Agulis". Ballaad ,,Taevaminek" peaks tulema meelde üks Astrid Lindgreni raamat, mis samuti kõneleb lastele surmast. ,,Vennad lõvisüdamed". Neitsi Maarja on nagu tema ema. Räägib kaastundest. ,,Orb" orb on vaenelaps, kellel kedagi pole. Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise. ,,Üksteisest pimesi me mööda käime", tegelt on pealkirjata luuletus. Mask kaob inimeselt siis, kui teda puudutab lähedalt kunst. Ühise kunstielamuse kaudu võivad inimesed leida teineteist. Kunsti kaudu tajub inimene tõde. Viimane loominguperiood. 1935-1980. Eluperiood Underil üldiselt nukram ja tõsisem. Kõigepealt
annaabi.ee 
