huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid ja -teoreetikud arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis Kristjan nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, loobub ta maadlusest. Olümpiamängude ajaks oli ta juba mitmeid kordi
koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED
kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). 1930. aasta Veebruaris Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile. Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".)
Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid
Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss
aastatuhandel eKr, kusjuures võtted olid tänapäevastele lähedased. Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 eKr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses. Kreekarooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal. USAs sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd. Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904. Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900. Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul FILAl on 146 liikmesriiki. MAADLUSVÕISTLUSE KORRALDAMINE Maadlusvõistlused algavad tänapäeval kaalumisest, millel ühtlasi loositakse võistlejad alagruppidesse.
aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma
• TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES KORDA OSA • 1980. SUVEOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID MOSKVAS, NÕUKOGUDE LIIDUS • 19 JUULI KUNI 3 AUGUST • LISAKS MOSKVALE TOIMUSID ALAD KA TALLINNAS (PURJETAMINE) • RAHVUSVAHELIST SPORDISUURVÕISTLUST SAATIS OLÜMPIAMÄNGUDEVASTANE BOIKOTIKAMPAANIA, MIDA TOETASID 65 RAHVUSE ESINDAJAD • EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR) MUHAMMAD ALI (POKSIJA)
juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0
kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja vabamaadluses. NIKOLAI · Berliini olümpial osales STEPULO V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte · Olümpiamängud lõppesid 16.augustil.
Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld Saul Hallap- 1922 MM kuld Harald Tammer- 1922 MM kuld Euroopameistrivõistlused Jääpurjetamine(monotüüp XV klassis ja vabaklassis)- 10 kulda, 4 hõbedat, 3 pronksi
Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.Kõllot. 1931-1932 Märts 1931-EMV`l võitis Kõllo,Luiga ja E.Männiku kuid A.Luhaäärelt sai seljakaotuse November 1930-Tuli ta Eesti meistriks vabamaadluses. 1932-Tuli ta Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1933-1935 1933-Maavõistlusel seljatas ta Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks. BERLIINI OM,1936 Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes
kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aasta hiljem. esimestel võistlustel. Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks .
raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel
grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis muutus
10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968
et teistega rammu katsuda. Millal esimesed võitlused peeti? 1929 aastal aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). Kõige raskem aeg... Nõ uko g ude anne ks io o n ja s e lle le järg ne v ae g 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse. Nagu räägivad ta eluloo uurijad, ei olnud temas soovi muru süües kohapeal surra, mistõttu põgenes kuid kohalikku keelt mitteoskajana jäi üpris pea venelastele vahele. Ta mõisteti surma, kuid surmanuhtlus asendati
esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater.Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis tegutses Hanno Kompuse käe all.
Vahel demonstreeris ta seda muusika saatel, valsi- või marsitaktis. Ühtlasi paistis ta silma ebatavalise painduvuse ja nõtkusega. Lurichi harmooniline kehaehitus paelus ka kunstnikke. Teda peeti mehe ideaaliks. Sealhulgas valdas ta ka 10 keelt. Georg propageeris ka tervislikke eluviise. Tema arvates olid suurimaiks tervise vaenlaseks alkohol ja tubakas. Seejärel asus ta ka Ameerikasse võistlema, olles ka seal üsna edukas. Vabamaadluses ühe vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid väitsid, et võtab vähemalt aasta enne kui Lurich on taas vormis.1917 aasta märtsis lahkusid Lurich koos Abergi ja Tigasega Ameerikast. Nad sõitsid üle Vaikse Ookeani ja seejärel läbi Jaapani Venemaale. Suvel osalesid Lurich ja Aberg juba Petrogradi maadlustsempionaatidel, sügisel olid nad taas sünnimaal. Üle mitme aasta ning seekord viimset korda.
· Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal)
16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta mehell paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda.Mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi tõi Eestile kaks medalit.Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh.Teises ringis seljatas Palusalu Robert Herlandi (Prantsusmaa; 6.45) ja tõusis liidriks. Üks miinus oli Åkerlindhil, kes 2:1 võitis Nyströmi, ja Werner Bürkil (Sveits). Georg
● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja
Seal võistles ta nii maadluses kui ka raskuste tõstmises. Võitnud mitmeid tugevaid maadlejaid nii Hamburgis, Riias, Budapestis, Lissabonis jm, sai Lurichi nimi Euroopa maadlusmattidel kuumaks kaubaks. 1912. aasta võttis Lurich vastu otsuse minna Põhja-Ameerikasse, püüdes ka seal end maadlejana läbi lüüa. Ja ta ei pidanud pettuma. Sealseks tähelennuks sai Lurichi jaoks võistlus Kansas Citys 17 000 pealtvaataja ees ameerika vabamaadluses valitseva maailmameistri Frank Gotchi vastu, mis lõppes 4 Lurichi kaotusega. Sellest hoolimata suutis Lurich Ameerikas saavutada nii mõnegi suure võidu, tuntuimaks alistatuks oli jänkide tippmaadleja „doktor“ Benjamin Roller. Lurich käis tihti ka Eestis esinemas. Peale selle, et ta kohalike jõumeestega rammu katsus, korraldas ta ka ise maadlus- ja tõstevõistlusi ning muid jõunumbreid.
Seal võistles ta nii maadluses kui ka raskuste tõstmises. Võitnud mitmeid tugevaid maadlejaid nii Hamburgis, Riias, Budapestis, Lissabonis jm, sai Lurichi nimi Euroopa maadlusmattidel kuumaks kaubaks. 1912. aasta võttis Lurich vastu otsuse minna Põhja-Ameerikasse, püüdes ka seal end maadlejana läbi lüüa. Ja ta ei pidanud pettuma. Sealseks tähelennuks sai Lurichi jaoks võistlus Kansas Citys 17 000 pealtvaataja ees ameerika vabamaadluses valitseva maailmameistri Frank Gotchi vastu, mis lõppes 4 Lurichi kaotusega. Sellest hoolimata suutis Lurich Ameerikas saavutada nii mõnegi suure võidu, tuntuimaks alistatuks oli jänkide tippmaadleja ,,doktor" Benjamin Roller. Lurich käis tihti ka Eestis esinemas. Peale selle, et ta kohalike jõumeestega rammu katsus, korraldas ta ka ise maadlus- ja tõstevõistlusi ning muid jõunumbreid.
· 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres
Esimest korda toimusid suve- ja taliolümpiamängud eri riikides. Esimest korda võistlesid naised olümpiamängudel kergejõustikus ja sportvõimlemises. Üheks olümpiamängude peasponsoriks sai Coca-cola, kes saatis Amsterdami 1000 tündrit oma karastusjooki. Sellest ajast saadik on coca-cola olnud põhijoogiks kõigil olümpiamängudel Mängudel osales 46 riigi 2883 sportlast. Eestlastest tulid olümpiavõitjaks Voldemar Väli kreeka- rooma maadluses ja Osvald Käpp vabamaadluses. 1932. Los Angeles 1932. aasta suveolümpiamängud olid X nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 30. juulist 14. augustini 1932 USA-s Los Angeleses(täieliku nimega El Pueblo de Nuestra Señora La Reina de Los Angeles (Meie Issanda Inglite Kuninganna Linn). Asutatud hispaanlaste poolt 1781. aastal, linnaõigused 1835, liidetud Ameerika Ühendriikide koosseisu 1848. aastal). Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923
Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11
maadlustehnikaga. Eriti suur oli tema mõju loomulikult noorsoole. 1903. aasta paiku spetsialiseerus Georg Lurich ainult maadlusele. Treeningutel harjutas ta ka edaspidi raskuste tõstmist, kuid mitte enam eesmärgiga püstitada rekordeid. Sel ajal olevat tema tõsterekordite arv ulatunud juba kolme tosinani (36). 1912. aasta sügisel sõitis Lurich koos oma parima õpilase Aleksander Abergiga Põhja- Ameerika Ühendriikidesse, et seal vabamaadluses jõudu proovida. Pärast mõnenädalast tutvumist ameerika vabamaadluse (catch as catch can) tehnikaga võitis Lurich veenvalt sealseid maadluskuulsusi. Ainus, kellele ta kaotas, oli vabamaadluse maailmameister Frank Gotch. Võrreldes Lurichi ja Gotchi võite teiste maadlustuusade üle pidi olema vastamisi kaks enam-vähem võrdvõimelist maadlejat. Suur oli üllatus, kui Lurich võrdlemisi kiiresti kaotas. Ta maadelnud hästi, kuid millegipärast ärritatult, olnud hajameelne.
aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit (klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka. vaikiv ajastu Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12. Märts sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Sürrealism 1920. Aastatel populaarseks muutunud uus kunsti- ja kirjandusvool. See pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni.
Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine. Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Lisaks Palusalule sai Berliini olümpial tuntuks ka tõstja Arnold Luaäär, kes pronksivõiduks pidi üles tõukama 165 kg. Ta tuli sellega toime pärast seda, kui oli tõstalava taga hinge alla visanud pool klaasi konjakit. Selle saavutusega oli Luhaäär aga esimene eestlane, kes pärast kaheksa-aastast vaheaega taas medalini jõudis. Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai mõlemas maadlusviisis ka August Neo.
1935-1936 Itaalia vallutab Etioopia -------------------------------------------------------------------------------- 1936 7. märts Reini demilitariseeritud tsooni likvideerimine 17. juuli Hispaania kodusõja algus (lõpeb 1. aprill1939 /F. Franco/) 25. oktoober SaksaItaalia sõjalis-poliitiline liit e. Berliin-Rooma telg 25. november Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmitakse antikominterni pakt Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit vabamaadluses ja klassikalises maadluses -------------------------------------------------------------------------------- 1937 Itaalia ühineb antikominterni paktiga Kujuneb SaksaItaaliaJaapani sõjaline liit november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks Algab Hiina-Jaapani sõda stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus -------------------------------------------------------------------------------- 1938 13
värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks. VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki
Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939) Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis. Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga. Jalgpall sai kergejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks, lisandusis ka korvpall, tennis, male ja laskmine. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. PUUDU ON PG 5-8 JA 1-4 ON IMELIKULT KIRJUTATUD (RAAMATU II OSA)
annaabi.ee 
