saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991.
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit...............................................................................................................................4 3.4. Jäätants..................................................................................
Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioonesinemiste teleülekanded, suur vaatajaskond on kasvatanud iluuisutamissõprade arvu kogu maailmas. Võistluskorraldus Klassikalised alad on üksiksõit, paarissõit ja jäätants. Sooloesinemised koosnevad kahest osast: lühike ehks tehniline kava ning pikk ehk vabakava. Lühikava kestab 2 minutit ja 50 sekundit ja peab sisaldama 8 nõutud tehnilist elementi koos neid siduva liikumisega. Uisutajad ise valivad saatemuusika. Vabakava kestab naistel 4 minutit ja meestel 4.30. Hinnatakse võistlejate tehnikat , koreograafiat, muusikasse sisseelamist, muusika valiku orginaalsust ja kava esitust. Paarissõidu puhul esitatakse lühikava, mis peab sisaldama teatud elemente, ja vabakava. Nii üksik- kui paarissõidus peavad võistlejad sooritama
Esialgu toimusid need küll nime all "Mr.Universum". Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine
Valgevene ilutulestiku esinumber Kalvin. Kindlasti oli see kardinaalselt erinev tavalistest kontsertitest. Kahjuks sellel päeval sajas kerget vihma, aga tuju oli ikkagi rõõmus.Kontsertshow algas artistide üksikesinemisetega ja lopes ühislugudega. Pimeduse saabudes algas ilutulestiku võistlus. Iga ilutulestikumeister valmistas oma meeskonnaga ette kuni 12 minutilise tulemuusika show, millel oli kaks osa: 1. Klassikalise muusika järgi teostatav tuleetendus 2. Vabakava, kus muusika ja tuli oli iga meeskonna vaba valik.Iga inimene sai oma lemmikule telefonihääletuse teel 1 hääle anda. Võitjaks said leedukad, kes esitasid vabakavas hiljuti eurovisiooni võitnud Alexander Rybaki loo "Fairytail. Selline kontsertshow on kindlasti rohkem elamusi pakkuv kui tavaline lauljate ja bändide kontserdid.
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004
novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena. Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. novembril 1991 ja täisliikmena 12. juunil 1993. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): kahe või kolmekordne axel. kahe kolme või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega. hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe ja
võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega. 1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi võimlemiselemente. 1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad. Eesti parimad iluvõimlejad
Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat. Suusatamine arendab eesmärgikindlust.vastupidavust. Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt või viieliikmelistes või suuremates rühmades vabakava puhul. Kasutatakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitsevad korraga ainult ühte vahendit, kuid rühma puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit.
kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. ILUVÕIMLEMINE Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min.
uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega. o hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest. o lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal. Mäesuusatamine
Millal ja kus toimusid esimesed võistlused? Ning kus toimuvad need nüüd? Millised on auhinnad? Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse? Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): 1) kahe- või kolmekordne axel 2) kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega 3) hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest
sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul. Paarissõidu lühikava koosneb üksiksõidu elementidest, mida esitatakse paaris, ja spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja teineteist täielikult usaldama. Vabakava on pikem (maksimaalselt 4 minutit naiste ning 4 minutit ja 30 sekundit meeste ja paarissõidu puhul) ning annab sportlastele mõningatest piirangutest hoolimata kava koostamisel vabamad käed. Kõik elemendid peaksid olema esitatud harmooniliselt muusika rütmis. Võistleja saab ise otsustada, millist muusikat lühi- või vabakavas kasutada, siiski ei ole lubatud vokaalmuusika kasutamine. Hinne, mille uisutaja või paar esituse eest saab, koosneb kahest osast: tehniline hinne ja kava
Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on
soojendust ei tehta enam poodiumil publiku ees. 2.1 Võistkondlik mitmevõistlus: Kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat, kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte. 2.2 Individuaalne mitmevõistlus: Medaliheitlusesse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 parimat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. 2 2.3 Kohtunikud: Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu. Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust. A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi
-20. a.) - mehed (alates 21. eluaastast) - veteranid (üle 40. a.) - naised Mehed võistlevad kaalukategooriates: - 70 kg - 80 kg - 90 kg - üle 90 kg Võistlus koosneb kolmest osast: 1. Keha proportsioonide võrdlev hindamine 2. Individuaalne vabaposeerimine (vabakava pikkus meestel on 1 minut ja naistel 1,5 minutit) 3. Kohustuslike pooside võrdlev hindamine. Amatööride maailmameistriks tulnud Olev Annus, naistest Inna Uit, Euroopa meistriks Ain Paavo. Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin, A. Aleksejev, Merike Madar, Marek Kalmus, Ott Kiivikas. Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles
otsustas Eesti kodakondsust mitte taotleda, ei saanud nad olümpial osaleda. 17. veebruaril pakkus Rahvusvaheline Suusaliit Eestile Sloveeniast vabaks jäänud kohta kahevõistluses, kuid Eesti Suusaliit otsustas pakkumist mitte vastu võtta. Iluuisutamine - Paarissõidu lühikava 18. Maria Sergejeva - Ilja Glebov (Eesti) 42,18 10 Iluuisutamine - Paarissõidu vabakava 19. Maria Sergejeva / Ilja Glebov (Eesti) 124,90 Iluuisutamine - Jäätantsu originaaltants 23. Irina Stork - Taavi Rand (Eesti) 56,94 Iluuisutamine - Naiste üksiksõidu lühikava 20. Jelena Glebova (Eesti) 50,80 11
sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul. Paarissõidu lühikava koosneb üksiksõidu elementidest, mida esitatakse paaris, ja spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja teineteist täielikult usaldama. Vabakava on pikem (maksimaalselt 4 minutit naiste ning 4 minutit ja 30 sekundit meeste ja paarissõidu puhul) ning annab sportlastele mõningatest piirangutest hoolimata kava koostamisel vabamad käed. Kõik elemendid peaksid olema esitatud harmooniliselt muusika rütmis. Võistleja saab ise otsustada, millist muusikat lühi- või vabakavas kasutada, siiski ei ole lubatud vokaalmuusika kasutamine.
klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaz, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant. Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst. Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb kohustuslikest harjutustest vastavalt võistluse tasemele, aga ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika, mis peab rõhutama hobuse rütmi, sobima kõikide allüüride ja üleminekutega ning ka hobuse olemuse ja liikumisega. Harjutusi tuleks esitada huvitavates ja keerulistes kombinatsioonides nii, et tervik oleks vaatajale huvitav ja nauditav. Muusikalist vabakava hinnatakse kahes osas: Tehniliste hinnete alla läheb kohustuslike
kangil. (eok.ee, 2013) Naiste riistvõimlemine Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud
1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega. 4 1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi võimlemiselemente. 1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.
tipp on jätkuvalt kaugel. · Irina Stork ja Taavi Rand (jäätantsu 23.) Ilmselgete autsaideritena nad olümpiale sõitsid ning ilmselgelt viimase koha nad seal ka said. Raske öelda, kas selline võistlus andis neile tõuke taas tõsiselt spordiga tegeleda, ent esialgu oli asi küpsusest kaugel. · Maria Sergejeva ja Ilja Glebov (paarissõidu 19.) Spetsialistide hinnangul andekad noored iluuisutajad ei suutnud olümpiapinges endast maksimumi anda. Kahjuks ebaõnnestus neil olulisem osa vabakava. · Roland Lessing (laskesuusatamise sprindi 62., 20 km 65., teatesõidu 14.) Kruvis detsembris MK-etapi 2. kohaga olümpialootused kõrgeks, ent Whistleri radadel oli vahepealne hoog raugenud. Õnneks jätkab ta üritamist, ent peaks mõtlema, miks tiitlivõistlused üksteise järel ebaõnnestuvad. · Martten Kaldvee (laskesuusatamise sprindi 74., 20 km 81.) Teine tänavu talvel MK-etapil üllatanud mees näitas, et tema tegelik tase ongi kaheksandas kümnes
Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega. 1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi võimlemiselemente. 1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad. Võimlemisvahendid
ja võimlemist hakati nimetama ,, modernseks võimlemiseks". Iluvõimlemine kui spordiala sai alguse endises Nõukogude Liidus. Esimesed NSVL meistrivõistlused toimusid 1949. aastal. Rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon loodi 1951. aastal. 1952. aastal hakkasid paljud Euroopa riigid võistlusi korraldama. 1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele rõngas, hüpits, lint ja pall. Hiljem kurikad. Põhiliste võimlemiselementide õppimiseks tehti vabakava reeglid. Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ühineti 1961. aastal. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1963. aastal. Iluvõimlemisest sai olümpiaala 1984. aastal ainult individuaalvõistlejatele. 1996. aastast alates osalevad olümpiamängudel ka iluvõimlemise rühmad. Esimesed andmed ametlikust võimlemistegevusest Eestis pärinevad 19. sajandi esimeselt poolelt Tartust. Esimesed võimlemisseltsid tekkisid Tallinnas 1863. aastal ja Tartus 1864. aastal
Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Võitkondlik mitmevõistlus: kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat. Kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte. Individuaalne mitmevõistlus: medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluse 24 paremat meest ja naist. Nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel enim punkte. Naiste sportvõimlemises enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt. Rööbaspuud on erineva kõrgusega. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12m x 12m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel ja kestab 1,10 kuni 1,30 min. Kohtunikud hindavad
oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega. o hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest.
Esialgu toimusid need küll nime all "Mr.Universum". Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika
Korravalvurid pistsid ta kerge vaevaga politseiautosse ja pidustused jätkusid. See juhtum näitas taas kord, et tõhusatele turvameetmetele vaatamata võib soovimatu inimene staadionirajale pääseda. INNSBRUCK 1976 Olümpiamaskott Lumemees. Esmakordselt oli taliolümpiamängudel (mitteametlik) olümpiamaskott - Lumemees (Schneemandl). Naiste iluuisutamise üksiksõidus domineeris 19- aastane ameeriklanna Dorothy Hamill. Kui ta oli alustamas vabakava, märkas neiu tribüünil plakatit, kuhu oli kirjutatud: "Dorothy, metsik nõid Läänest." See oli ta poolehoidjate katse teda julgustada, kuid Dorothy pidas seda solvamiseks. "Hakkasin kohe pillima, kui nägin seda koledat plakatit inimeste käes," rääkis Hamill. "Siis aga taipasin, et need on kõik heasoovijad, kes püüavad mind ergutada, tundsin end kohe paremini ja kogu närvilisus oli kadunud. Kõik oli okey!" MOSKVA 1980 Olümpamaskott karupoeg Miska
annaabi.ee 
