Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise kor...
delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007. aastal kerkis skandaal reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi valimiskampaania ja selle rahastamise ümber. 2. Sotsiaaldemokraadid on teinud riigikogus ettepaneku, et sõltumate vaatlejate
olla täpselt samas kvantolekus. Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. 5. Mis on klassikaline füüsika ja milline on kaasaegne füüsika. Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks on Newtoni sõnastatud mehaanika seadused. Klassikalises füüsikas on liikumine suhteline ja mingi objekti kiirus on erinevate vaatlejate jaoks erinev
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda
paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune on. Kiiruste korral, mis valguse kiirusest tunduvalt väikesemad on, kattuvad Lorentzi teisendused hästi vastavate Galilei teisendustega. Viimane on kooskõlas üldisema faktiga, et erirelatiivsusteeora väikestel kiirustel Newtoni mehaanikaga peaaegu identseks saab. Lorentzi teisendus teineteise suhtes kiirusega v liikuvate vaatlejate jaoks on , kus suurust
kvantkromodünaamika, nõrk on aga Elektronõrk teooria, meile tuttav on Elektromagnetiline vastastikmõju, kus vaheosakeseks on footon 2.Mis on kehade põhiomadused? Mõõtmed, mass, kuju ning saab uurida kehade koostist ja omadusi, kindlad füüsikalised omadused 3.Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Aja ja ruumi käsitlus, kuid alustõed:Kõik vaatlusandmend on suhtelised, ehk siis kõikide füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinavad ning ükski vaatleja pole eelistatud 4.Defineeri superpositsiooniprintsiip ja absoluutkiiruse printsiip? Superpositsiooniprintsiip-printsiip, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liikuvad vektoriaalselt Absoluutkiiruse printsiip-meil on olemas kõigi aineliste vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus, ehk absoluutkiirus c ja samuti valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune 5.Mis on aine? Aineks nimetatakse tavaliselt stabiilseid seisumassiga
Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik. (Klassikalises mehaanikas tähendas
Vastuvõtt toimus Stockholmis, kuhu ta sõitis tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast, mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutavad suhteliseks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Alberti teadusideed olid nii uudsed ning võõrad, et tavainimeste meelest olid need arusaadavad vaid temale endale. Praeguseks on tema relatiivsusteooria, kvantteooria ning paljud teisedki olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides.
valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria on muutnud inimeste arusaama ruumist ja ajast ning avastanud loodusest seoseid, mida näilisellt kujutleda ei saa. Võrreldes neid kahte teooriat, siis nende erinevus seisneb selles, et relatiivsusteooria on ajalisi ja ruumilisi suhteid käsilev teooria ning erirelatiivsusteooria käisitleb ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhteliseks. Kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Erirelatiivsusteooria käsitleb ühtlast ja sirgjoonelist liikumist. 1881. aastal sooviti ära mõõta Maa liikumine kogu ruumi ehk maailmaeetri suhtes. Korraldati katse - Michelsoni katse. See osutus otsustavaks üleminekul ühelt paradigmalt teisele ehk teisisõnu üleminek Newtoni füüsikalt Einsteini füüsikale. Michelsoni katse tulemus oli üllatusterikas. Nimelt
Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel. Kõrvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui
Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes. Kiirus kirjeldab keha liikumisolek. Liikumisoleku energia on kineetiline. Aja mõiste sõltub kiirusest, kiiruse määratlemisel on aga vaja kasutada aja mõistet. Newton eeldab, et sündmuste järestus ajateljel ning ajavahemiku pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nim. absoluutseks ajaks. Tegi valemi v=s/t Liikumiste võrdlemine ja aeg Kõigi aineliste vaatlejate jaoks on olemas üks kiirus. Aeg on selline vaatleja kujutlus mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Liikumise üldmudelid 1. Kulgemine- muutub keha asukoht 2. Pöörlemine- keha iga punkt liigub mööda ringjoont 3. Kuju muutmine/deformatsioon- muutuvad keha punkti omavahelised kaugused
*Ligikaudne vanus Maximas Selveris Kuni 20 a 21 23 21-40 111 137 41-60 84 98 61-80 17 11 80-100 4 3 Kokku 237 272 *Vanused on vaatlejate poolt hinnatud subjektiivselt. Selveris ja Maximas inimesed vanuses 21-40 aastat ostavad rohkem, kõige väiksem ostjate arv on vanureid üle 80 aastat. 5 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Tabel 1.3. Maksmise teostamise viis. Maksmise viis Maximas Selveris
Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes. Kiirus kirjeldab keha liikumisolek. Liikumisoleku energia on kineetiline. Aja mõiste sõltub kiirusest, kiiruse määratlemisel on aga vaja kasutada aja mõistet. Newton eeldab, et sündmuste järestus ajateljel ning ajavahemiku pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nim. absoluutseks ajaks. Tegi valemi v=s/t Liikumiste võrdlemine ja aeg Kõigi aineliste vaatlejate jaoks on olemas üks kiirus. Aeg on selline vaatleja kujutlus mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Liikumise üldmudelid 1. Kulgemine- muutub keha asukoht 2. Pöörlemine- keha iga punkt liigub mööda ringjoont 3. Kuju muutmine/deformatsioon- muutuvad keha punkti omavahelised kaugused
Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor Elektromikroskoop Raadioteleskoop LSD Teflon -1950 Tuumapomm Mikrolaineahi Text 20
4. Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lähtub kahest postulaadist: 1. Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip- füüsikaliste suuruste, (nt kiiruse, pikkuse, aja, massi jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Ükski vaatleja ei ole eelistatud 2. On olemas suurim võimalik kiirus (299 792 458 m/s = 3x 10 astmes 8 m/s.) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip) Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas.
looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi. Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi. Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse 570 asemel vaid 276 lindu. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt ilmusid linnud söötmiskohtadesse mõne nädala eest talviste ilmade saabudes, kuid viimaste päevade pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohti külastatakse ebaregulaarsemat. Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011.a keskmiselt 35 isendit, 2010.a. 43 isendit). Kasutatud kirjandus. http://www.loodusring.ee/aggregator/sources/6?page=3 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index
energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli lihtne, sest see kõigutas kõiki seniseid arusaamasid universumi kohta. Inimestel oli raske uskuda, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda arineva kiirusega, sama käis ka Einsteini teise teooria kohta, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Järsku osutus maailm palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavamaks kui see siiani olnud oli. Saadi aru, et maailm pole ainult see, mida silmaga näeme ja käega katsume. Klassikaline teos, mis ilmus aastal 1900. kandis pealkirja " Unenägude tõlgendus". Selles esitas Sigmund Freud oma psuhhoanalüüsi teooria.
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on
1. vedel vesi 2. valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur 3. ioniseeriva kiirguse väga madal tase Parameetrite tingimustest tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. Antroopsuprintsiip väidab, et mida me ka saame vaadelda, peab see olema piiratud tingimustega, mis on paratamatud meie kui vaatlejate olemasoluks. Stephen William Hawking Sündinud 8.jaanuaril 1942 Inglise füüsik külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid Elulugu Vanemad elasid Londonis Highgate'is II maailmasõja ajal saadeti tema ema Oxfordi, kus sündis Hawking Tal oli 2 nooremat õde ja 1 vend Tagasi elama Põhja-Londonisse Highgate'i, kus Stephen alustas õpinguid Alustas õpinguid Byron House koolis Hiljem kolisid St Albans'i 8.aastaselt läks St Albans'i kooli Ajajooksul tahtis ta õppima minna
Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel kujul. Einsteini väide, et loodusseadused ilmnevad ühesugusel kujul kõigi vabalt liikuvate vaatlejate jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline ehk relatiivne liikumine. Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis taustsüsteemides ühesugune ning ei olene liikumise suunast ega allika kiirusest (valguskiirus c). Ruum jaotatakse ühe- (laius), kahe- (kõrgus, laius), kolme- (pikkus, kõrgus laius) ning neljamõõtmeliseks e. aegruumiks (pikkus, kõrgus, laius (on üksteisega risti) ning aeg)
kahanemise suunas. Nt: palli kaotamine künkal, otsime seda madalamatest kohtadest, sest pall veereb allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. 20
ruumide geomeetria, mille lõi Bernhard Riemann. Üldrelatiivsusteooriast tulenevad ennustused on vaatlustega kinnitust leidnud. Seni lahendamata vastuolud esinevad aga üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik 7 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 26 8
" Einsteini relatiivsusteooria - Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele, mida põhjustab muu hulgas mass. Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905) Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Tehniline mehaanika põhineb füüsikal ehk teadusel, mis uurib liikumisi looduses, millest suur osa on Newtoni seadustel. Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispetsiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja inerferentsi ning eeldas valguse polaarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueetis kaks peegelteleskoopi.
nt rongi liikumist) Graafiline mudel- graafiku abil väljendatakse (nt rongi liikumine graafikus) Füüsika üldmudelid: näiteks keha. Sellised mudelid, mida kasut. Looduse kirjeldamiseks. Skalaarsed suurused- mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga(aeg, pikkus, mass). Vektoriaalsed suurused- ruumilist suunda omav suurus ( kiirus ja jõud). Absoluutne aeg- sündmuse toimumise aega võrdlev aeg. MIKS SEE VALE ON? aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtmoodi toimiv! Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid! Üldprintsiip- looduskäsitluse alused. Absoluutkiiruse printsiip- seisneb selles, et valgus liigub mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Pauli printsiip- kehad ehk osakesed. Kaks keha ei saa olla samas kohas samal ajal. Superprositsiooniprintsiip- Väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. Valgusprintsiip- Väljad liiguvad valguskiirusega
Samal õhtul palusin ema käest piletite ostmisest fan-piirkonnasse minu sünnipäeva kingituseks. Ta mõtles 2 päeva ja lubas. Hommikul kell 4 ma sõitsin bussiga Narvast, aga 15:30 olin juba onu juures. Pärast koos kell 20:00 seisime järjekorras, sest kontsert pidi algama kolme tunni pärast. Nagu mäletan, seal me seisime umbes 2.5 tunni, sellepärast hakkasin kiiresti väsima. Aga meid ikkagi lasti sisse ja nüüd oli vaja kiiresti leida oma kohtasid. Vaatlejate arv kiiresti kasvas, veel 20 minutit ja saal on täis. Kannatamatus kasvas ka. Hakkasid ühised hõikumised gruppi nimetusega. Rokk kontserdil valitses võimas energeetika, grupp aanas-austajad kogusid ja sellises olukorras esimesest viimaseni minutini. Aeg tuli! Üheks hetkeks kustutatati tuld ja kontsert algas. Lõpuks vaatajatel oli hea võimalus nautima rokk kontserdi. Kõik lõbutsesid, etendus oli ideaalne: tuli, heli, musikantid ja selles olukorras 2 tundi
veendunud, et nende täpne eksperiment suudab seda väikest erinevust ilma kahtlusteta registreerida. · Teadlaste üllatus oli aga suur, kui ka katsete kordamisel ei suudetud valguse levimisel Maa liikumisega samas ja vastassuunas märgata mingit erinevust! Newtoni mehaanika aluseks oli teadmine, et liikumine on suhteline. Liikumine sõltub vaatlejast ja võib erinevate vaatlejate jaoks olla vägagi erinev. Kuulus Michelson-Morley katse kinnitas aga vastupidist: valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi jaoks sama, on kõikides taustsüsteemides ühesugune. · Seda fakti, et valguse kiirus vaakumis on absoluutne ja ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest, on kinnitanud ka mitmed hilisemad katsed. Lisaks on tänapäeval teada, et miski ei
öelnud, et siiani ei ole teada ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnetunud tagantjärele muuta, kustutada või lisada viisil, mis pole valimisseadustega ja muude avalike kordadega reguleeritud. Koppel selgitab ülevaatlikult, kuidas e-hääli loetakse. Nimelt saab iga valimiskomisjoni liige valimiste eel krediitkaarti meenutava isikustatud krüptovõtme, mis väljastatakse ja isikustatakse vaatlejate nähes. Toiming protokollitakse ja salvestatakse nii helis kui pildis, antud võti on kogu aeg valimiskomisjoni liikme valduses. E-hääle lugemine saab toimuda vaid siis, kui lugejasse sisestatakse viis võtit – need viis valimiskomisjoni liiget, kelle võtit häältelugemisel kasutatakse, selguvad vahetult enne häältelugemise algust. Valimiskomisjoni liikmeid on kokku seitse ja häältevõltsimise soovijatel tuleks antud juhul kuritegelikule teele meelitada kõik neist
miljonäriks", "self made men"). Henry Fordi konveier Mida konveier tähendas? Ühe auto kokkupanemiseks kulus : 1902 2-3 päeva 1908 728 minutit 1913 93 minutit 1927 24 sekundit H. Ford ja mudel T; 10 miljonit autot on välja lastud J. P. Morgan ja J. D. Rockefeller oma autojuhi tütretütrega Presidendid Th. Roosevelt ja W. Wilson Chicago turg 1915 Albert Einstein Erirelatiivsusteooria: Aeg kulgeb erinevate vaatlejate jaoks erinevatel kiirgustel Universum paisub Paul Poret´ originaallooming ja tänapäevane kleit Poiret´stiilis Venemaa XX sajandi algul Troonil tsaar Nikolai II Lüüasaamine Vene Jaapani sõjas 1905.a revolutsioon Esimene põhiseadus ja Riigiduuma Maareform Nikolai II perega Rasputin ja naised
selle info põhjal juhtida tootearendust. · Tarbija saab koguda informatsiooni toodete-teenuste kvaliteedi kohta ja välja selgitada erinevate tootjate ja teenusepakkujate võrdlused ning igaühe head ja vead. Lähis-Ida rahutusi vaadates peaks olema selge, et klassikaliste revolutsioonide ajastu on möödas ja alanud on uus ajajärk, kus revolutsioone tehakse interneti ja sotsiaalmeedia abil. Paljude vaatlejate arvates liikus info rahutuste kohta kiiresti läbi Facebooki, Youtube'i ja teiste sotsiaalmeedia kanalite. Et miljon inimest tänavatele saada, oleks eelmisel ajastul olnud vaja teha kuudepikkust põrandaalust organiseerimistööd, kuid täna sotsiaalvõrgustikele on mässumeelsete nakatamine vaid tundide küsimus. Ilmselt on Põhja-Aafrika sündmused ainult esimene samm sotsiaalmeedia revolutsioonide ajastul ja demokraatia arengut ei saa edaspidi käsitleda ilma uue meedia osakaalu arvestamata
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad
Millised järeldused saab sellest teha? (Kui üks kiirustest on valguse kiirus, kui kiirused on väikesed) vk=(u+v)/1+(uv/c2) Kui keha liigub ühes süsteemis kiirusega c(valguse kiirus), siis liigub ta ka igas teises süsteemis kiirusega c. Kui nii u kui ka v (või vähemalt üks neist) on väiksed võrreldes c-ga, siis võime nimetajas teise liikme ära jätta ja saamegi klassikalise valemi. 10. Milline on sama keha mass erinevate vaatlejate poolt mõõdetuna. Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem:
või teine haigus endaga kaasa toob. Süüfilise ravimi leiutamine oli inimestele kindlasti äärmiselt oluline, kuna süüfilis oli läbi mitme sajandi olnud kogu Euroopas väga levinud suguhaigus. Näiteks 1892. aastal oli Carl Dehio andmetel ainuüksi Tartu Ülikoolist lahkunud meestudengitest süüfilises 24%. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Inimestes tekitasid sellised väljaütlemised segadust ja õudust. Maailmas, kus juba nii kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Oli hirmus mõelda, et inimese mõistus ei küündigi nii kaugele, et mõista kõiki universumi paradokse. Arvan, et nende inimeste hirm oli põhjendatud, kui võrrelda neid 21. sajandi inimestega. Meile
Jupiteri rõngad ·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka Jupiteril 3 rõngast. ·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna Arvatavasti koosnevad nad väga kiirgus teleskoopidega väikestest kivise materjali teradest. Jupiteri suur punane laik · Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17. sajandil). SPL on ovaalne 12,000 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Teisi väiksemaid aga sarnaseid laike on teatud aastakümneid. Laigu pöörlemise suund näitab, et SPL on kõrge rõhuga piirkond, mille pilvetipud on oluliselt kõrgemal ja külmemad kui ümbritsevatel aladel. Samalaadseid struktuure on nähtud ka Saturnil ja Neptuunil.
Huga de Vres avastas geenid. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada kuidas miski asi maailmas toimub ja miks.
vastupidin. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad. 18.Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas. Ruum on füüsikaline üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Sündmuse toimumise kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab kui suur muutus ühe ajaühiku jooksul. Näiteks näitab keha liikumiskiirus , kui palju nihkub keha esialgsest asendist eemale 1 s. jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19.Selgita liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oska nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi. Liikumist nim. keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteleine. * Kulgemine- selline liikumine,mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paraleelseks. - õmblusmasina nõel
Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika.
tugevust. 22. Millal selgitati välja varjutuse teaduslik olemus? 17. sajandi alguses tehnika arenguga. 23. Millal kujunes välja varjutuste suhteliselt täpne ennustamine? 20. sajandi alguses. 24. Miks on/oli varjutuste uurimine tähtis? Kuna see andis astronoomidele võimaluse uurida Päikese atmosfääri välimisi osi, ilma et neid segaks Maa atmosfääris hajunud päikesekiirgus. Samuti, et korrigeerida Maa orbiidi parameetreid. 25. Mis muudab varjutuste reisid vaatlejate jaoks nii ahvatlevateks? Mida nad nendelt reisidelt saada loodavad? Selle vaatamine on põnev. Nad loodavad näha seda ,,ainulaadset'' kogemust ja et varjutuse kestus oleks suurim. 26. Kui palju täielikke - ja poolvarjutusi leiab aset 100 aasta jooksul? Täielikke- ja poolvarjutusi on 100 aasta jooksul umbes 200, millest umbes 63 on täielikud. 27. Kui pikk on kõige pikem võimalik Päikesevarjutus? Kõige pikem võimalik Päikesevarjutus on 7 ja pool minutit. 28
tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos – järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena. füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem (aga mitte loodus ise!). Vaatleja tunnused: • tahe, • aistingud, • mälu, • mõistus Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud.
Michelson ja Morley ei suutnud aga avastada mitte mingeid jälgi valguse ja Maa kiiruste liitumisest. Nende katse negatiivne tulemus oli senise füüsikaga suures vastuolus. Newtoni mehaanika aluseks on teadmine, et kiirusi saab alati ülalkirjeldatud viisil liita või lahutada. Michelson ja Morley näitasid aga, et valguse kiiruse katseline väärtus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. *20.Milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. ________________ Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. punktmass- selline keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti.(Arvestamata jäetakse keha kuju ja mõõtmed) liikumisolek-Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta,
sihipärane vaatlus) → andmetöötlus → järeldus → hüpoteesi täpsustamine → uus eksperiment → uue teadmise rakendamine ja nii ikka edasi. Kokkuvõte • Vaatleja -Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. • Vaatleja tunnused- Vaatleja tunnusteks on aistingute saamise võime, mälu (võime salvestada ja uuesti kasutada aistingulist infot) ja mõistus (mõtlemisvõime). • Vaatleja ja füüsika- Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem. Ilma vaatlejata ei ole füüsikat. Ülesanded • Kas vaatleja saaks kasutada aja mõistet, kui tal puuduks mälu? • Tooge lisaks tekstis sisalduvale veel üks näide signaali moonutava sündmuse kohta. • Kas koer või kass on looduse vaatlejad? Kui ei, siis miks? • Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Füüsika ja tunnetuspiirid • Nähtavushorisondi mõiste- see on joon, mis
esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse. Paljude vaatlejate arvates on võrguühendus, marginaalsus ja piiridest üleastumine need, mis märgivad tänapäeva maailmas kogemusi. Kultuuriliselt on sidemeid erinevate fenomenide vahel varemalt peetud eraldiseisvateks ja suhteliselt fikseerituteks. Nii ebastabiilse ruumi ja struktuuriga maailmas pole mingi üllatus, et kaardistamise kontseptsioon vajaks ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes
euroopameelsed. Ukraina president Janukovõts otsustas loobuda novembrikuiselt Vilniuse tippkohtumisel assotsiatsioonileppest ELiga ning sellel olid saatuslikud tagajärjed. Kriis algas pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtsi põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega Ukraina 2014. aasta revolutsiooni käigus 18.23. veebruaril 2014. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga lääneriikide ja Venemaa suhetes pärast külma sõda. Nagu enne mainitud, saab tõmmata paralleele Teise maailmasõja alguse, Talvesõja ja Baltimaade annekteerimisega. Meeleavaldused puhkesid Ukraina autonoomses piirkonnas Krimmis. 23. veebruaril toimus Simferopolis Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone esisel väljakul erinevatel andmetel 5000 15 000 osavõtjaga Krimmitatari Rahva Medzlise korraldatud meeleavaldus
ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Reemo Voltri Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena. füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem (aga mitte loodus ise!). Reemo Voltri Vaatleja tunnused: · tahe, · aistingud, · mälu, · mõistus Reemo Voltri Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata.
siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud inimeste nõusolekul Erinevad uuringud seovad mäletamist näo tajulise eristusvõimega ning näod mis kattuvad jälgija demograafilise sarnasusega (rass, vanus, sugu) jäävad paremini meelde. Hoolimata vaatlejate mälu võimekuse erinevale efektiivsusele on leitud, et mäletamine on väga stabiilselt järjepidev piltide puhul - sarnaste stseenide, näopiltide, diagrammide ning graafikute mäletamisel. Isikute mäletamisel aga ei näe me päris elus peaaegu kunagi täpselt sama vaadet näole. Seni on olnud ebaselge kas mäletamine toimib pildi- või isikuspetsiifiliselt. See on oluline eristamine, kuna need kaks alternatiivi omavad erinevaid järeldusi meie mäletamisest,
Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist = mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud F Maa keskpunkti poole. Relatiivsusteooria on aja ja ruumi käsitlus, mis tugineb kahele postulaadile. 1) Kõik taustsüsteemid on samaväärsed. Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. 2) On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude levimiskiirus (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidub 90% vesinikku ja 10% heeliumit. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on kusagil 20,000 K. Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Saturn
Krimmi kriis 2014.aastal Tegemist on Donbassi sõja eelmänguga, mille tähistuseks on uus konflikti puhkemine Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu. Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda. Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23. veebruaril 2014. Krimmis, mis on Ukraina autonoomne piirkond, puhkesid meeleavaldused. Inimesed tulid
3 looduslikust uraanist otsemaid, kui Saksamaa septembris 1939 Poolasse tungis. Niipea kui talle võimaldati juurdepääs salastatud dokumentidele ja töödele, asutas ta Santa Fe lahedal New Mexicos laboratooriumi, milles juhtis tuumalõhustumist uurivat teadlasrühma, valmistamaks ette aatomipommi loomist. Tulemusi demonstreeriti väikesele sõjaliste vaatlejate rühmale 16. juulil 1945 kell 5.30 Alamogordo lennuvaebaasi lahistel kõrbes New Mexicos. Seal lõhati aatomipomm võimsusega üle 15 000 tonni trotüülekvivalendi. Kõrbeliiv plahvatuskoha ümber sulas poole kilomeetri raadiuses klaasiks. Rahumeelne rahu Vapustatud pommi hävitusjõust, esitasid vaatlejad juba järgmisel päeval president Trumanile palve mitte kasutada pommi Jaapani vastu enne, kui nad on keeldunud alistumisettepanekust, mis pidanuks Jaapanile esitatama
4. Vabatahtlikud valivad nüüd oma mütsi värvi, panevad selle pähe ja saavad mõned minutid mõtlemisaega, et end oma rolli asetada ja argumente koguda. 5. Nüüd algab esimene aruteluring, mis ei peaks kestma kauem kui 10 minutit. Mütsikandjad jäävad rangelt oma rolli. 6. Välisring jälgib arutelu. See võib toimuda vabalt või teatud konkreetsete kriteeriumite järgi (argumentide kvaliteet, kehakeel jne.) Kriteeriumid võib jagada ka vaatlejate vahel ära ( On soovitav koostada nn. "vaatluslehed", kus on vaatlusülesanne ja ruumi märkmete jaoks). 7. Nüüd on võimalik lasta mütsidel ringi sees liikuda (maksimaalselt kaks korda). Nüüd nõutakse arutelust osalejatelt rollide välkkiiret vahetamist (Vaatluskriteerium: Kui kiiresti tulevad osalejad vahetusega toime?). Arutelule järgneb kokkuvõtete tegemine. Seejuures peaksid kõigepealt arutelus sõna saama osalejad ja siis vaatlejad.
annaabi.ee 
