- metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
Vähe teadaolevaid andmeid Eluaeg 12.-7.saj eKr Kujutatud pimeda raugana Väidetavalt "Iliase" ja "Odüsseia" autor nn Homerose küsimus lahendamata tänapäevani Mõlema värsimõõduks heksameeter Kirjutatud aioolia keele sugemetega vana- joonia murrakus (kõnekeelena pole kasutatud, nn jumalate keel) Levisid algul suuliselt rapsoodide abil (homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille
Arvatakse, et "Mahabharata" kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikus IV sajandist eKr IV pKr. Vanemates osades sisaldub ainest, mis esineb juba veedades, kuid põhiliselt on eepose ainestik täiesti uudne. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga
samuti ei tõuse ta ka käte vehkimise tulemusel ise õhku. Selle kõige keskmes on traktorist, kes pole erinevalt esimehest paanikasse sattunud ning lahendab konflikti sigareti süütamisega, mingis mõttes võib seda vaadelda kui saatusega leppimist. Traktorist, kes juba nime poolest kuulub traktoriga kokku vabaneb traktori õhku tõusmise tagajärjel ning jääb unenäoliku lendtraktori ja esimehe argipäevalise maailma vahele. 12 rida, vabavärss, värsimõõduks kolmik/neliktrohheuse laadne mõõt daktülilise ees? Riimi ei ole
Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse
Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse
Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel.
elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike. Sonett Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katräänide riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, a-b-b- a (süliriim). Tertsettide riimiskeemidena kasutati c-d-e-c-d-e ja c-d-c-c-d-c, vahel ka c-d-c-d-c-d. Värsimõõduks kujunes 11-silbik (endecasillabo). Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido Cavalcanti ja Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb
Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute- aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
3. "Odüsseia" 3.1 Teose kirjeldus "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad) Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund:
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". "Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel
, millest on hiljem arenenud tsirkus. Antiikkirjanduseks nimetatakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr. 2) VanaKreeka jumalad 3) Müütidest pärit mõisted (vt vihikust) 4) Homerose eeposed: „Ilias“ 8sj eKr ja „Odüsseia“ 7sj eKr. Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks. Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus heksameeter. Eeposed on kirjutatud aioolia keele sugemetega vanajoonia murdes. Mõlema eepose aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust Trooja (e. Ilioni) linna vastu. Sõja põhjuseks oli jumalte tüli. Eeposte tegelasteks on nii jumalad kui ka inimesed. Nt: Eris, Aphrodite, Hera, Athena, Helena, Odysseus. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos. „Odüsseia“
· Armastas reisimist, külastas elu jooksul Itaalia ehk Petrarca sonett mitmeid ümberkaudseid maid · koosneb 14 värsireast (4+4+3+3). · Elas kuni 1353. aastani Vaucluse'i · Riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b lähedal mägikülas, tegeledes (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, kirjandusliku loominguga a-b-b-a (süliriim) · Viimased eluaastad elas Padova lähedal · Värsimõõduks kujunes 11-silbik Arqua külas (endecasillabo). Looming: · Tihti püstitab soneti esimene pool · Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido
Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. Jambid: Hipponax, Semonides ja Solon Eleegia: Kallinos, Simonides, Theognis, Meelika (monoodia e monoodiline meelika): Alkaios, Anakreon, Sappho Koorimeelika: Alkman, Pindaros, Simonides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jambizanri värsimõõduks on jamb, võimalikuks meetrumiks oli ka trohheus. Jambide sisu oli enamasti ühiskonnale vastanduv, tihti süüdistati ja sõimati, jämekoomiline sisu. Ilmselt jambe ei lauldud, vaid retsiteeriti. Olulisemad autorid olid Hipponax, Semionides ja Solon. 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Kreeka eleegiat iseloomustab nn. eleegiline distihhon, mis koosneb heksagrammist ja sellele järgnevast pentagrammist
10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ................................................................. Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi; piigile toetades end ma seda veini ka joon. Archilochos. Värsimõõduks on eleegiline distihhon. 11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Sappho luule peamotiiviks oli armastus, mida ta kirglikult ülistas. Suurel määral on tema luule temaatikat mõjutanud ka tütarlaste kooli ringkond: mõne jumalatari kultus pidustustega, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine ja kiindumus, armukadeduspiinad, lahkumisvalu, igatsus eemal viibiva sõbratari vastu jne.
Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest. Teks jaguneb kaheks, üks on reis, teine on koju jõudmine ja kosilastega jagelemine. Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil. Karakterid on huvitavad, kuid ei ole psühholoogilist arengut. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Sest inimlinnadest kõigist, mis leiduvad ääretu maa peal,
koju. Odysseuse naisel käis aga meeletult kosilasi, kes sõid ja jõid odysseuse varanduse arvelt. Aphrodite annab odysseuse pojale nõu, et too võtaks laeva ja meeskonna ning läheks isale appi. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro, Vergilius, Quintus Ennius Heksameeter on antiikaja vanim värss, tekkis 2 aastatuhat eKr. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes ) Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Homerose eeposest ,,Odüsseia". Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa
trohheuse-, jambi-, daktüli-, amfibrahhi- või anapesti- laadseteks. (x-värsirõhuline y- värsirõhutu silp) ! ! ! ! ! ! ! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. A-levi poi-sid män-gi-sid mar-jast! ! x y y x y x y y x y kraa-vi kal-dal. "Jõu-du sek-ka!"!! ! x y x y x y x y kos-tab kor-ra-gra ka-re hääl...! ! ! x y x y y x y x Jõu-du tar-vis!... Võ-ta ka is-tet! ! ! x y x y x y y x y Salmis ilmneb 4 värsirõhku ja valdab trohheuse-laadne mõõt daktülilise ees: värsimõõduks neliktrohheiid. Nad puu-ri mind kin-ni pand-sid!! ! y x y y x y x y! Ei tea, mis-pä-rast ehk kus ! ! ! y x y x y y x Salmis on 3 värsirõhku ja valdab jambi-laadne mõõt amfibrahhilise ees (kolmikjambid) !!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! jne... VABAVÄRSS Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud on tegemist VABAVÄRSIGA.
Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem. Pikkade ja lühikeste silpide korrapärast rakendamist antiikses värsis hakati kutsuma värsimõõduks ( pikk silp ---, lühike ). Niisugust pikkade ja lühikeste silpide ühendit, mis värssides reeglipäraselt kordub ja mis tingib värsi sisemise rütmi, nim värsijalaks. Levinumad värsijalad on: · Trohheus koosneb ühest pikast ja ühest lühikesest silbist: Õhtu, kokku, kanda · Jamb koosneb ühest lühikesest ja ühest pikast silbist: ju siin, poeem, emalt, vanaks · Daktül koosneb ühest pikast ja sellele järgnevast kahest lühikesest silbist: kukkuda,
Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. 5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte.
reeglite kogumikuks. Näidendis: o Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. o Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. o Värsimõõduks oli aleksandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. o Näidendis pidi olema 5 vaatust. Luules puhtad riimid, ranged vormid. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid
stroofid. o Asklepiadese stroof, 5 modulatsiooni tekivad Asklepiadese värsside kordamisest või ühendamisest teiste värsimõõtudega o Eleegiline distihhon · Romaani rahvaste luuletus- ja stroofivorme o Dessima on romaani rahvaste, eriti hispaania stroofivorm, mis on deetsim 8-silbikutest. o Hispaania romanss: luuletusvorm; värsimõõduks 8-silbik; paaris- arvulisi värsse seob läbi kogu luuletuse üks assonantsriim, paaritu- arvulised värsid jäävad orbudeks; luuletuse pikkus on vaba o Liitsekstiin: luuletusvorm, milles kuuele sekstetile järgneb tertsett; värsimõõt 11-silbik, silbilis-rõhulise luule viisikjamb, kusjuures riime 24
aastal. Käsu Hans oma itkulauluga on lisaks oma rahvale härda kaasaelajana oluline ka kui esimene teadaolev eesti soost luuletaja ning laul on omakorda lisaks ajaloosündmuse tõetruule kujutamisele väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, seda EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 6 hinnatakse kogu meie vanema kirjanduse üheks parimaks saavutuseks. Laul on kirjutatud kaheksarealistes stroofides, värsimõõduks seitsmesilbiline (4-jalaline) trohheus, esineb ka jambi ja daktülit. Temaatiliselt jaguneb 32-värsiline teos kolme ossa, kus esimene osa (1.-8.stroof) räägib Tartu endisest jõukusest, teine osa (9.-26. stroof) kirjeldab Tartu kannatusi ja hävitamist venelaste poolt ning noomib rahvast, viimane osa(27.-32. Stroof) põhineb moraalil, kus hoiatatakse kogu maad, eelkõige suuremaid linnu, end parandama, muidu ootavat neid Tartu saatus.Värsitehniliselt on eeskujuks peetud 1694
toetub kõrvaloleva raamatulaua nurgale, ja üle laual lahtilöödud raamatu on pooleldi rullitõmbunud paberipoogen, sellel selgete tähtedega lugeda Veritas (tõde)." Gustav Suits, 1953 Eesti rahvuskirjanduse poole Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 18. sajandi lõpus tegi ood kui zanr Saksamaal läbi uuenduse: stiil jäi küll endiselt ülevaks ning sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu". ,,Kristian Jaak Peterson ehk see, mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17nda eluaasta seest eluotsani."
annaabi.ee 
