silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Othello: 1604, jääb kirjandus ajalukku klassikalise armukadedus tragöödiana. Ent ka selles ei sünni konflikt puhtisiklikult pinnalt, vaid saab olulisi varjundeid renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest Kuningas Lear: 1606, näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Lear vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Romeo ja Julia : Itaalia renessansskirjaniku Bandello novellist laenatud süzee, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Kõik halb on tulnud minevikust ning tulevik on helge ja kuulub armastusele. Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu.
kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt
kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud. Modernistlike luuletuste üks iseloomulik komponeerimisvõte on teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile. 1920.-1930.aastate luules võib märgata, kuidas vaheldusid, esinesid kõrvu ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930
uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone, Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid, mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Tartu Ülikool tugineb kindlale ajaloolisele vundamendile. Osa teaduspärandist, mis sai alguse akadeemiliste kollektsioonidena, asub ülikooli muuseumides ja on tänapäeval avatud kõigile huvilistele. Omanäoline ja väärtuslik ajaloopärand on kogu ülikooli hoonekompleks, mille seob ühtseks tervikuks Toomemägi ja seal asuv park koos mälestusmärkidega. Paljud ülikooli
Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Rahvakunsti omapära Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel.
,,Kristiina, see keskmine" on esitatud 6- aastase jutustusena, kelle silmade läbi kujuneb omapärane pilt tänapäeva perekonnaelust. Raamat pakub lugemisrõõmu ka täiskasvanuile. 90-ndatel aastatel kirjaniku loominguline produktiivsus veelgi suurenes. Värsivormiliste lasteraamatute (,,Vaesed jõulud, rikkad jõulud" ) kõrval on suuremat huvi äratanud poliitiline grotesk ( ,,Vampiir ja pioneer" ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust. ,,Barbara ja suvekoerad" ning ,,Barbara ja sügiskoerad" on kaheosaline jutustus lapse ja koera suhetest, pannes samal ajal tähele ka mitmeid huvitavaid nähtusi nüüdisaja ühiskonnas. Suur osa proosaloomingust on suunatud koolinoortele, kuid oma osast ei ole ilma jäänud muidugi ka väikelapsed. Koolieelikutele on kirjanik viimasel aastakümnel loonud näiteks raamatud: ,,Miriami lood",
sajandil Niccoló Machiavelli 3 Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine ühiskonnakorraldus hakkas lagunema. Et humanism oli senisest tunduvalt enam esile tõstnud inimest, usk Jumalasse hakkas muutuma kõikuvamaks ning feodaalsüsteem ei suutnud ühiskondlike ja majanduslike muutustega kuigivõrd kohaneda, siis hakati otsima uut korraldust, millega uusaegset riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. 16. sajandil kogus ususõdade ja muude segaduste tõttu üha enam populaarsust idee, et kõrgeim võim peaks kuuluma vaid ühe isiku kätte, kes suudaks nii rahvast kui riiki ühendada ja juhtida ega peaks arvestama teiste võimulolijate soovidega. Esimesena esitas sellelaadsed ideed Niccolò Machiavelli (14691527) oma teoses "Valitseja" (Il Principe), kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada
(Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Erinevalt Platoni poliitilisest õpetusest on Aristoteles poliitikafilosoofia kavandatud pragmaatilisena. Platoni utoopiale omase vara ja naiste ühisomanduse lükkab Aristoteles otsustavalt tagasi. Ka tema käsitleb üksikasjalikult kasvatuse probleeme, eriti muusikalist haridust, aga suure osa oma ,,poliitikast" pühendab ta majandust, kodanikuõigusi ja valitsusametite jaotust puudutavatele küsimustele. Uusaegset võimude lahususe põhimõtet ennetades eristab ta riigivõimu elementidena seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu. Riiki määratleb ta selle eetilise sihi kaudu kui võrdsere kodanike eneseküllast ja autonoomset ühendust, mille otstarbeks on parima võimaliku elu kui teisisõnu, kodanike õnne võimaldamine. Parimaks valitsemisvormiks peab Aristoteles sellist riigikorda, mis on kõige parem enamiku
eelarvamustest. See onlugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. Kuningas Laer. Näitab keskaegse Britannia kuninga Laeri õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Laer vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest ei põrku keskaegse sotimaa väepealik Macbeth tagasi kõige võikamatestki roimadest. Võimust ajendatud tapakirg mõjub seda fataalsemana, et M on kohati võimeline endale oma tegudest aru andma.
Ballaadi sisuks eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp, kuid moraalne võit. Ballaad on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust. Sonett arendab ühte teemat tõusvas joones. 14. rida kulmineerub tavaliselt vaimuka puändiga. Sonetti peetakse uusaegset teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaldub teose ideestik
sõjavastast luulet. J.Lõo. Tema ainsa ilmunud Loomingulise tee algul toetus Luts oma luulekogu "Nägemised". Enam tuntuks on saanud loomupärasele realismitajule ning tema sulge Lõo mõned südamlikud, paatoseta juhtis moodsatest esteetilistest süsteemidest koduluuletused("Kui tulevad helged heinakuu kirjanduslik anne. "Soos" põimub realismiga päevad")Väljendab ta uusaegset, urbanistliku romantiline loodusmüstika, mis jääbki valdavale üksildust, kunagise kodu kaotust. Lõo luulekogu kohale. Sümboolsuse taotlusel on jutustuse viimane tsükkel on "Amores". Tema värsitehnika sündmustik soo süngete kirjeldustega. Soo kuulub toetub peamiselt traditsioonilisele meetrikale, kuid Lutsu varasema loomingu perioodi. Vaatamata
Barclay de Tolly, kes pärines Liivimaalt. Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 19.saj. olid maalikunsti ja graafika loojad ning tarbijad Eestis esialgu ainult sakslased. 18.saj.lõpuni oli seisuslik kuuluvus olnud tähtsam või vähemalt silmatorkavam kui etniline kuuluvus
ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus. · Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu). · Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide
koopainimesed teda rumalaks ning ei usuks teda. Ta satuks pilkealuseks, tema üle naerdaks, tema juttu peetaks väljamõeldud ulmelugudeks. Keegi ei usuks teda ning ta oleks heidik. Ta ei suudaks enam näha elu samamoodi nagu seda teevad teised inimesed koopas, tema silmi pimedus enam ei kontrolli, isegi kui ta oli ainult natukene aega päikese käes. Ta ei oleks enam rahul oma eluga koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat. Klassikaline filosoofiline paradigma- Küsimus sellest, milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis elu heaks teeb? Kuidas saavutada hea ja õnnelik elu? Kuidas hästi elada? Mis on õnn ja milles see peitub? Mida saan teha, et olla õnnelik? Uusaegne filosoofiline paradigma- arutab abstraktsemaid küsimusi. Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane ja üldine elu parem? 66
"õigeks" või õiglaseks.3 [5]Ka õiguspositivism ei tarvitse rahulduda eksisteeriva õiguse omadustega, ta võib tahta muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4 (normatiivne kooskõla, õiguskindlus, toimimise efektiivsus). ["Kolmas tee" eksistentsialistlik õigusfilsoofia üritab muuta õigust inimlikumaks.] TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS. [8]Uusaegset loomuõigusfilosoofiat iseloomustab individualism, suunatus inimesele kui (ainulaadsele) isiksusele. Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise (hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige;
uusaegne vabadus on rahumeelne hüvede kasutamine privaatsfääris Vabariigis on kodanikud vooruslikud- ise valitsevad end, pole teise Prantsuse revolutsiooni algatasid filosoofid, kes ei teadvustanud seda meelevallas. erinevust (antiikvabadus uusaja tingimustes). Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb Uusaegne inimene vajab uusaegset vabadust: kaudne osalus poliitikas orjameelsus – vaja erasfääri vabadust Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi Isiah Berlin, 1958 hea valitseja vastu. Inauguratsiooniloeng “Vabaduse kaks mõistet” (Two concepts of Uus-rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli
Suurem osa värsskirjad heksameetris. Teine tsükkel kirju proosas. Kiri on pihtimuslik intiimne zanr. Tema kirjad on oluline etapp varases uusaegses essees. Secretum 1350 aasta paiku. Dialoogi vormis. Augustinuse ja Franciscuse vestlus. Ka sisepihtimus, kus kaks poolt autoris vestlevad. Teda on peetud ebalevalka autoriks ja see vast väljendab seda enim. Eeskujuks olnud Platoni dialoogid ja Cicero. Paljud on sel ajal kasutanud dialoogivormi, ka Erasmus näiteks. Canzoniere uusaegset lüürikat rajav teos, sest tuleb sisse palju rohkem mängulisust, artistlikust kui seda oli hiliskeskajaluules. Vormi täius on tugev aste edasi võrreldes keskajaga, luuletaja individuaalsus on tugevalt näha. Piinad, et tema armastus on liiga maiseks läinud. Ei suuda ennast tagasi hoida. Vastuarmastustuse puudumise kartus. Mõnikord irooniaga vaatleb ennast. Esimeses osas palju mängulikkust. Teises osas pärast Laura surma see taandub ja on siiras valu naise kadumise pärast
rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit inimene" (1927)"Geomeetriline inimene" (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus "Autoportree". Geomeetrilised vormid annavad edasi autori hoolsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused läbimõeldud ja eriliselt üles ehitatud. 25. Proosa aastail 1905-40 vt. eelmine pilet. Realistlike, peamiselt külaelu kujutavate juttudega astusid kirjandusse Tuglas ("Hunt", "Hingemaa"), Tammsaare, Luts, Oks jt. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. Oli ka naturalistlikke jooni
Sajandi kristlus seetõttu ta nii laialt leviski · Wilhelm Occam ning avanes täielikult nõrkadele, harimatutele, · u.1280 - 1348 väikestele inimestele, naistele tahab olla · Koht filosoofias müstiline. ... Sel kombel vabastab religioon ennast · Valmistab oma mõttemaailmaga ette uusaegset oma kleerusest. .... Teisest küljest kinnitas ta mõtlemist. teadusliku tunnetuse absoluutset vabadust. · Via moderna vastandina via antiqua'le, mis lähtus · Alates 1328 a. käsitleb Occam poliitilisi teemasid. Albertist, Thomasest ja Duns Scotusest. · Võimatu doctor doctor invicibilis
Euroopa riikides läks võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem peale Rooma riigi langust. Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine ühiskonnakorraldus hakkas lagunema. Et humanism oli senisest tunduvalt enam esile tõstnud inimest, usk Jumalasse hakkas muutuma kõikuvamaks ning feodaalsüsteem ei suutnud ühiskondlike ja majanduslike muutustega kuigivõrd kohaneda, siis hakati otsima uut korraldust, millega uusaegset riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. 16. sajandil kogus ususõdade ja muude segaduste tõttu üha enam populaarsust idee, et kõrgeim võim peaks kuuluma vaid ühe isiku kätte, kes suudaks nii rahvast kui riiki ühendada ja juhtida ega peaks arvestama teiste võimulolijate soovidega.. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja
teostada. · uusaegne vabadus on rahumeelne hüvede kasutamine privaatsfääris. Poliitiline võim on delegeeritud kellelegi teisele, tavalise inimese roll majandussfääris enesele elatise teenimine · Prantsuse Revolutsiooni algatasid filosoofid, kes ei teadvustanud seda erinevust ning püüdsid antiikaja vabadust taaselustada uusaegsetes tingimustes. Uusaegne inimene vajab aga uusaegset vabadust ning poliitikas saab ja tahab osaleda vaid kaudselt Isiah Berlin, 1958 (pärit Riiast, tegutses Suurbritannias) · Inauguratsiooniloeng "Vabaduse kaks mõistet" (Two concepts of liberty) väga mõjukas; tegemist ei ole hinnangutega, vaid defineerimiseviisidega · positiivne vabadus (Constanti antiikne vabadus) "vabadus millekski" (eluks konkreetsel seatud viisil) eluks konkreetsel seatud viisil. Ollakse vaba, kui
1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes teadusvaldkondades toimunud mõtlemisviisi muutus muudab mõtlemist ka õiguses. Mõtlemisviisi muutus saab alguse Galileo Galilei tegevusest. Tema meetodi tunnusjoonteks
annaabi.ee 
