KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka
uus põlvkond pöördub milleski eelmise vastu, eitab seda. Tihtipeale on siis teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna. · Ars nova ajastus näeme siis midagi hoopis enamat, kui vaid järjekordsete muusikute põlvkonna uut stiili see on paljuski ka uue ajastu, renessanssi algus. · Keskaegses kultuuris elasid kunstilised tekstid( maalitud pilt või muusikapala) hoopis teistsugust elu ja olid teistsuguse loomingu tulemuseks kui uusaegsed kunstiteosed. · Keskajal on laulud, luuletekstid ja kujutava kunsti teosed traditsiooni osad laulikud või kunstnikud pole neid loonud isikupäraste teostena, mina peaks siduma looja nimega.
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a
palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. Kim Jong Il in North Korea Itaalias Sitsiialia maakonnas Palermos on üks õõvastav muuseum kloostri keldris, kus on 17.- 19. saj. pärit 8000 kõrgemast soost muumiat. Kui enamik on vaid kõhetud luukered, siis kaheaastaselt elust lahkunud Rosalia Lombardo on säilinud peaaegu täies ilus. Kuulsaimad uusaegsed muumiad: Nikolai Ivanovits Pirogov 25.11.1810 05.12.1881 Vladimir Iljits Lenin 22.04.1870 21.01.1924 Pirogovi muumia Lenini muumia Kasutatud allikad: http://www.epl.ee/news/arvamus/116-aastat-parast-surma.d?id=50743998 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/palsameerimine.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mumifitseerimine http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Embalming_fluid.jpg http://socialessecundariaeso.wikispaces.com/HISTORIA+1%C2%BA+ESO http://www
Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega. Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal
· Uuelaadiline au "võõraste ühiskonnas" (suurlinn) käitumine vs omand ja riietus · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid Montesquieu aust monarhiates · Seaduste vaimust (1748) · Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel · Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul · Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Au monarhiates · Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit
Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. » Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast
Maja puhtana hoidmine ei seostunud talupoegade jaoks hügieeniga, vaid oli argise ja püha pooluse eristamiseks vajalik praktiline ning rituaalne toiming. Suurem osa eestlastest säilitas kuni 1930. aastateni suurel määral oma vana talupoegliku maailmapildi, mis siin väljendub konkreetselt arusaamades puhtuse ja mustuse kohta. Suhtumine puhtusesse on viimase sajandi jooksul maailmas, eriti Lääne kultuurisfääris, suurel määral muutunud. Suurema osa eestlaste jaoks jäid uusaegsed kodanlikud vaated puhtuse kohta tolle ajani kas võrdlemisi tundmatuks või neid ei võetud omaks. Kuna suhtumine, hoiakud ja käitumine põhinevad üldistel arusaamadel ja tõekspidamistel, võibki väita, et vaatamata tervikuna eesti ühiskonnas toimunud suurtele muutustele ei muutunud talupoegade maailmapilt vähemalt kuni 1930. aastateni kuigi palju. KASUTATUD KIRJANDUS Heiki Pärdi. Hügieeniolud 20.sajandi alguse Eesti külas. Tuna. 2002. 4. http://www.folklore
· Katoliku kiriku uuenemine · Poliitilised ja majanduslikud Katoliiklikute maade teke · Kultuurilised kadus kiriku moraalne võim · Hääbus ladinakeelne teaduskultuur maailmas 14. Ususõjad mis olid, millal toimusid, nimeta neid! Sõjad, mida peeti jumala nimel. Toimusid aastatel 1562 1598. 1. Oli pühasõda ning järgnesid ristisõjad. Kiriku ja moslemite vahel käinud sõjad. 15. Uusaegsed riigikorrad absolutism ja parlamentarism. Kirjelda neid ja võrdle neid. Absolutism oli valitsemisvorm, mille puhul kuulus kuningale piiramatu võim.(Prantsusmaal) Parlamentalism oli valitsemisvorm, mille puhul riigipea ja valitsemisjuht olid eraldi isikud (Inglismaa) 17. Louis XIV kes oli, mida tegi, millal valitses? Mida tähendab ,,Päikesekuningas"? Mida tähendab Louis XIV lause ,,Riik see olen mina"? Kirjelda Lousi XIV valitsust mida ta tegi, miks ta oli oluline?
Keelpillide kujunemine Tekkis arvatavasti vibu laskmisel kuuldud helist. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Antiikkultuuride muusika Arheoloogilised väljakaevamised, müüdid, saagad, rahvapärimused, koopamaalid, kaljujoonised, musikaetnoloogia uurminused (etnoloogia kultuure uuriv teadus), piibel (Vana Testament), uusaegsed teooriad vanast maailmast ja selle eluolust. Vanad kõrgkultuurrahvad ja nende muusika soodsad loodustingimused (mage vesi, hea pinnas, kliima hea, kaubateedele kerge ligipääs). Maailma eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn kõrgkultuurid. Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas
Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista. Uusaegsed mõtlejad aga väitsid, et juhuslikud muutused, mis iga organismi juures aset leiavad, on piisavad seletama järk- järgulist teisenemisprotsessi, mis viib lihtsaimatest ainuraksetest kuni kõige kõrgemate ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38). Evolutsiooniteooria kaotas orgaanilise elu erinevate vormide vahelised meelevaldsed piirid. Ei ole üksteisest eristatud liike, on vaid üks- pidev ja katkematu eluhoovus. Aga kas seda printsiipi
(representatiivne valitsusvorm). Locke'ilikku liberaalset argumenti kasutati Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi. Montesquieu 3. Montesquieu aust monarhiates Montesquieu väitis, et uusaegsed monarhiad põhinesid ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist
au tulenes sellest, et mingites kindlates asjades vastati aureeglitele). Au suurlinnades uudne olukord uusajal, enesepiiramine pole enam vajalik. Moodne suurlinn on see, kus tegelikult mitte keegi kedagi ei tunne. Rikkus kui selline pole eesmärk, sellega saab näidata oma staatust. Uhkus, au ja kadedus - selle nimel hakkavad inimesed tööd tegema. Montesquieu ,,Seaduste vaimust" (1748) 3 tüüpi riike. Antiikvabariigid, mis põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad, mis põhinesid ennast armastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed), mis põhinevad hirmul. - au puudub. Au monarhiates: See on vale au põhineb ülendatud arusaamal sieendast. Aadliau seisneb teatud normide järgimisel, normide rikkumisel alandame iseennast ja oma seisust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus = valmisoleks end lahingus ohverdama ning teiseks- valmisoleks ohverdada end oma põhimõtete nimel. Poliitiline tähtsus
nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel, vaid ülendatud arusaamadel iseendast. Aadliau seisneb teatavate normide jälgimisel. Norme rikkudes alandame nii iseennast kui oma staatust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus. Teiseks peab aadel olema valmis au nimel printsiipide eest seisma. Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt. Võimu tegelikud
ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Teine Traktaat valitsemisest (1689) `võrdne vabadus seaduste all' Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: 6. Montesquieu vabariigist. arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses "seaduste vaimust", kus eristab kolme tüüpi riike: antiikvabariigid, mis põhinevad ennastsalgaval voorusel uusaegsed monarhiad, mis põhinevad enesearmastusel ja au mõistel despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek
Uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Kokkuvõte (1) Parun Charles Secondat de Montesquieu (1689-1755) Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel
Nagu "Illuminatsioonides", nii lendab ,,Roosiaiaski" see maailm lõpuks õhku. Vetemaa sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse ajalugu ning manipuleerib oma uurimisobjektidega nagu nukkudega, eesmärgiks isiklik heaolu. Egoistlikku pragmatismi käsitab Vetemaa silmakirjaliku ühiskonna väärtuserosiooni tagajärjena. Ideaalidega vanad kommunistid mõjuvad sümpaatsemana kui uusaegsed küünilised kohanejad. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) tegeleb samade teemadega, seekord sportlastetreenerite ringis. Avarama ideeväljaga on dürrenmatlike allüüridega tragikomöödia ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975). Mõõdukalt ulmelise atribuutika varal loob Vetemaa mudelsituatsiooni, uurimaks teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast
Sellist lähenemist nimetatakse realismiks. Rahvusvahelise õiguse eitajate koolkond aktiviseerus 19.sajandil Hegel. Ta ütleb, et rahvõ ei saa sellepärast olemas olla sest riigivõim on absoluutne, see on viimane instants. Ajalugu on kantud maailmavaimu poolt, mis liigutab maailma progressi suunas, riik on maailmavaimu kehastuseks. Bismarck ütles, et suuri asju aetakse korda raua ja verega. Seda ei tehta mitte õiguse ega lepingutega. Briti uusaegsed mõtlejad Hobbs (inimene on hunt, pessimistlik käsitlus) ja Lock (inimene on lammas hundi nahas, kõik võidavad korda säilitades). Rahvusvahelistes suhetes on sarnased teooriad, lähtudes nendest teooriatest. John Austinilt ilmub 1830 raamat "Õigusteaduse määratlus". Õiguse keskseks mõtteks, elemendiks on sund. Kui sundi ei ole, siis ei ole ka õigust. On kahte sorti õigust: 1
Au kui instrumentaalses mõttes kasulik asi. Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Rakendas Mandeville'i ideed tollasele kaasaegsele poliitilisele süsteemile monarhiatele ja näitas, millist rolli mängib au monarhia toimimises (,,Seaduste vaimust"). Analüüsis erinevaid riigikordi, nii ajaloolisi kui kaasaegseid, ja leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad erinevatel printsiipidel. Antiikvabariigid tuginesid voorusel ja ennastsalgavusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul (despoot kardab rahvast ja vastupidi). Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Selleks, et ülendatud arusaama toita, pidi inimene täitma mingeid norme igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit, aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus)
saavutamiseks. Ta ütles, et staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda (edendab majandust), et uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad ja toovad ühiskondlikku kasu. Kokkuvõte. Mandeville'i jaoks oli au midagi instrumentaalset. 17. Montesquieu aust monarhiates (Seaduste vaimust) M leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad eri tüüpi printsiipidel. Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval (e germaani) aul , mis ei peegelda tegelikke voorusi. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel ja eneseväärikal käitumisel, vaid ülendatud/liigkõrgetel arusaamadel iseendast. Samas, selleks, et seda ülendatud arusaama alal hoida, pidi inimene täitma mingeid norme. Norme rikkudes alandab ta nii iseennast, perekonda kui oma seisust (sarnane seisukoht mandeville'ga)
riigi legitimeerimisest, vaid moraalinormide kohustuslikkusest. Miks me peame moraalinorme täitma? Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud. Moraalse kontraktualismi ajalugu · Antiikfilosoofias sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute. · Hobbes ja teised vara-uusaegsed filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õiguseks (tegelikult kehtivateks seadusteks). · Teoorial oli vähe öelda nende kaitseks, kes on kergesti haavatavad ja nõrgad, nagu lapsed või puuetega inimesed. Kaasaegne kontraktualism Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega osutas Harvardi filosoof John Rawls oma raamatus "Õigluse teooria" (1971).
Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm. Kes oleks kümme aastat tagasi võinud ette kujutada, et inimesed neelavad Poitou keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid? Öeldakse, et unistame keskajast. Aga tegelikult on nii ameeriklased kui ka eurooplased Lääne tsivilisatsiooni pärijad. Kõik läänemaailma probleemid kerkisid üles keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Samast ajast on pärit ka rikaste ja vaeste vaheline võitlus, ketserluse kui ideoloogilise kõrvalekalde mõiste, isegi meie tänapäevane arusaam armastusest kui laastavalt õnnetust õnnest. Keskaeg on kõigi tänapäeva kuumade probleemide allikas, ja pole midagi imestada, et me pöördume tagasi selle perioodi juurde iga kord, kui tunneme huvi oma päritolu vastu.
Suurlinnades kehtis teistlaadi au: seal valitsesid materiaalne küllus ja stabiilsus, seega polnud end piirata vaja. Uuelaadiline au võõraste ühiskonnas ehk suurlinnas käitumise asemel tähtsustusid omand ja riietus inimesi hinnatakse välimuse järgi. Mood põhineb vajadusel olla välimuselt kõrge staatusega. Rikkust on vaja, et staatust näidata. Uhkus, au ja kadedus hävitavad töövõimet. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad aga ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,valeau", mis põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab kõige paremini aadlit. Au tähtsaim nõue on julgus (sõjas ja tsiviilelus). Aadlik peab õigluse nimel olema valmis vastu astuma ka kuningale. Au on politiiliselt tähtis tagab seaduste valitsemise. Monarh
sajandi tekstid ütlevad kokku eestlased (estones), aga samas Läti alal tehakse vahet, kes on latgal, semsal? jne. Keskaegne Liivimaa sai alguse liivlaste asualal, nii hakkas nende nimetus kandma kogu Eesti ja Läti ala. Seejuures Eesti, sõna Estonia ja Estland ei kadunud käibelt - laiemas tähenduses eestlaste asuala, kitsamas tähenduses ainult Põhja-Eestit (Harju- ja Virumaa). Uusaegses saksa ajaloo uurimises hakati keskaegse Liivimaa kohta kasutama mõistet Alt-Leifland, teha vahet uusaegsed ja keskaegse Liivimaa vahel vahet. Tänapäeval ei ole mõiste Vana- Liivimaa kasutusel. Keskaegsel Liivimaal räägiti palju erinevaid keeli ja vastavalt ka siinsed kohad kandsid eri keeltes eri nimesid. Seejuures kirjapanekute keeleks olid põhiliselt ladina ja saksa, ka alam-saksa keel. Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid. Niimoodi on eri keeltes kujunenud Liivimaa paikade nimetamisel erinevad traditsioonid,
Pronksiajastu algas 1600 eKr ning saami rauaaeg 1500-1000 eKr. Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala - metsikute põhjapõtrade küttimise - ning sundis neid maaharijate survel lõunast üha kaugemale põhja poole taganema. Saamid elasid nii Lõuna-Soomes kui Karjalas veel ajaloolisel ajal. Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini. Kesk- ja uusaegsed ajaloosündmused Tänu oma rikkustele oli Saamimaa eurooplastele hästi tuntud. Kaubavahetuse tulemusel jõudsid karusnahad ja vääriskala Kesk-Euroopasse. Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui venelased. Riigivõimu tugevnedes muutus maksukogumine osaks riiklikust poliitikast
annaabi.ee 
