Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurmiustöö Windows Xp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menüü, ketta, window, windows, aknas, ikoon, internet, nupul, kuva, hiir, hiire, print, avanev, kettal, riist, paan, kaustad, programmid, kursor, paani, dial, aknast, printer, user, tööriistariba, veebileht, parool, nupp, server, vajuta, märgista, brauser, ketas, paiguta, disk, avada, tipi, salvesta, sulge, ikoonid, ribal, servas, sektsioonmuusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid
FAILIOPERATSIOONID Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail;
klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. ………………………………………. Kõigi avatud akende minimeerimine töölaua nägemiseks Avatud akende korraga minimeerimiseks on erinevaid võimalusi. Töölaua nupu kuvamine tegumiribal Avatud akende minimeerimine hiire abil Klõpsake tegumiribaolekuala lõpus olevat nuppu Kuva töölaud. (Minimeeritud akende taastamiseks klõpsake uuesti nuppu Kuva töölaud.) Lk 1 / 8 Kontoritöö tarkvara Avatud akende minimeerimine klaviatuuri abil Vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D. (Minimeeritud akende taastamiseks vajutage uuesti klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D.)
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer. Need on mõeldud opereerimiseks ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsetega. Mõned tähtsamad tegevused, mida saab eelpool nimetatud programmide abil teha, on järgmised:
Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu abil. Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad. Kausta loomiseks vali File-menüüst käsk New Folder ja sisesta kausta nimi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? Selleks, et failiga toimetama hakata, tuleb see kõigepealt märgistada ehk välja valida (select). Faili märgistamiseks tuleb teha hiireklõps selle nimel. Märgistatud
Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail;
Menuuriba paremas servas on lahter, mille abil saab teha paringuid Exceli spikrisse. Nupuribadele on valja toodud enamkasutatavad korraldused. Valemiriba esimeses pooles naidatakse aktiivse lahtri aadressi ja teises pooles aktiivse lahtri tegelikku sisu. Valemiriba ekraanile kuvamiseks/eemaldamiseks valige menuust View/Formula Bar. Vihikus on kolm toolehte. Toolehele saab kohe alustada andmete sisestamist. Kerimisriba(de) abil on voimalik infot aknas kerida. Alumise kerimisriba vasakus servas naidatakse vihikus olevaid toolehti. 6. Menüüde lühiülevaade 7. Menüüriba File menüüs on järgmised käsud: · New - avab uue tabeli · Open - avab olemasoleva tabeli · Close - sulgeb parajasti aktiivse tabeli · Save - salvestab parajasti aktiivse tabeli · Save As - salvestab parajasti aktiivse tabeli uude faili (tabeli vana versioon jääb muutmata kujul alles)
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar.
Järgmisele väljale viib vajutus tabulatsiooniklahvile, eelmisele
võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud
funktsioonid. Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY, tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult loetelust Date and Time ja otsi paremalt poolt tähestikulisest järjekorrast). Avaneb uus kast ja klõps jällegi nupul OK. Ning automaatne kuupäev on sisestatud. Et Excelis aru saada, kus on lehekülje parem- ning alaäär. Pead korraks ära käima prindi eelvaatuses. Tee klõps nupul Print Preview . Normaalvaatesse saad tagasi tehes hiireklõpsu Close nupul. Nüüd märkad lehe paremas servas (joonisel I ja J vahel) katkendlikku joont, samasugune 3 joon on tekkinud ka lehe allserva. Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse. Kui kirjutad midagi nendest väljapoole, prinditakse see juba teisele lehele. Kontrolli seda alati prindi eelvaatusest! Jäta kolmas rida tühjaks
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8 Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus. Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides, kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka vanemal riistvaral kiiremini, kui tema eelkäijad ja esitab ka väiksemad nõudmised süsteemile.
(API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. · Fail- kogum informatsiooni, mis on salvestatud mingil kindlal kujul. Fail võib sisaldada programme, andmeid või teksti. · Kaust- kaustad failide haldamiseks · Kaustasüsteem-kaustade kogum · Failipuu-korrastatud failide kogum andmebaas. · Aken- windowsis on iga programm ja dokument eraldi aknas. · Menüü-. Näitab erinevate käskude loendeid. · Kerimisriba- Kerimisribad- võimaldavad nihutada akna sisu, et näidata dokumendi erinevaid osasid. Et kerimisriba kasutada, klõpsa ühes otsas oleval noolel, klõpsa nooltevahelisel alal või lohista kerimiskasti. · Rakendustarkvara- programmid ja andmed, mis tagavad riistvara töö. Ülesanne 2 Vasta küsimustele. 1.Mis otstarve on kõvakettal?- Kõvakettal hoitakse ja talletatakse kasutaja dokumente ja
Ülesanne 1 - Windows Loetud materjalide põhjal vasta järgmistele küsimustele (vajadusel otsi internetist infot juurde). 1. Nimeta kõik Windowsi versioonid mida tead. Server versioon: Windows NT 1993-2000, Windows 2000 -2003, Windows Server 2003- , Kliendi versioon: Windows 1.01-3.2 1985-1993, Windows NT 3.1-4.0 1993-1996, Windows for Workgroups 3.11 1993, Windows 95 1995-1998, Windows 98 1998-2000, Windows 2000 2000-2001, Windows ME 2000-2001, Windows XP 2001-2007, Windows XP Professional x64 2005-2007, Windows Vista 2007-2009, Windows 7 2009-2012, Windows 8 2012-2013, Windows 8.1 2013-2015, Windows 10 2015- , 2. Kirjuta, kuidas saab Windowsis vaadata milline protsess kõige rohkem mälu kasutab?
Kuidas teha arvuti kiiremaks: 6, kuidas kiirendada arvuti Pärast mõned lihtsad juhised, saate säilitada oma arvuti, aitab suurendada arvuti kiirust ja aitavad hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba
Olemasolevat faili saad avada menüükäsuga Fail > Ava… (ingl. File > Open…) või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+O; alternatiivne viis faili avamiseks oleks minna oma kausta ja teha topeltklõps soovitud faili peal. Erinevad dokumendivaated Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaate abil. Dokumendivaateid saab ümber lülitada menüü Vaade (ingl. View) abil. Normaalvaade (ingl. Normal) – dokumendist kuvatakse tekst ja selle kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on tähistatud punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt kiiremini; terve rida Wordi võimalusi on blokeeritud – lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata. Veebivaade (ingl. Web Layout) – Word optimeerib lehekülje ja dokument kuvatakse
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
8. Mis on tarkvara litsents? kvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa ehk litsentsiga. Enamik uutest arvutitest on müügil koos Windowsiga, sageli on arvutiga kohe kaasas teisigi programme. 9. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. 10. Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid, vähemalt 4.On seadmed mis anavad käsu arvutile. Sisendseadmed on näiteks klavia tuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. 11. Mis on andmete digitaliseerimine? Andmete arvutisse salvestamiseks peavad need olema digitaliseeritud, st esitatud arvude kujul. 12. Mis liiki rakendusprogramme sa tead? Microsoft Office, LibreOffice ja viirusetõrjeprogramm. 13. Mis erinevus on operatiivmälul(RAM ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Andmekandjal hoidakse kogu arvuti
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti
Selguse mõttes on pikemate liitsõnade üksikosad eraldatud üksteisest sidekriipsuga, näiteks: lõpp-punkt Kahekõned arvutiga on Juhendis toodud üldiselt koopiana Käsurea piirkonnast: Käsupiirkond on jaotatud rõhtsa joonega kaheks osaks: Joone pealne osa – sama käsu eelnevalt kasutatud valikuridade koopia(d) Joone all esimesel real – Käsureal – – käsu ikoon (reas alati esimesel kohal); – – käsu nimi (suurtähtedega, poolpaksu kirjapildiga); – – arvuti poolne selgitus, mida teha esimesena ja mille välajakutsumise kohta pole vaja teha täiendavaid valikuid; – – Valikurida, kus on
2 Sissejuhatus Otsustasin teha võrdluse tekstitoimeti programmide kohta ,kuna neid kasutan ma suhteliselt tihti.Soovin teada saada rohkem nende programmide erinevusi ja kindlaks teha milline neist on kõige tulemus rikkam. 3 Wordpad WordPad on põhiline tekstiprotsessor, mis on Windows kaasas. Tekstiprotsessor on arvutiprogramm, mida te saate kasutada tekstidokumentide loomiseks, redigeerimiseks, vaatamiseks ja printimiseks. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi
Kool Nimi klass IMPRESS Programmi tutvustus Juhendaja: õpetaja Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. OpenOffice.org Impress...................................................................................................................4 2. Esitluse käivitamine..........................................................................................................................5 3. Uue slaidi lisamine...........................................................................................................................7 4. Slaidi kustutamine............................................................................................................................8 5. Slaiditüübi valimine ja muutmine....................................................
......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus................................................................................................16 2.3.3 Esitlus..........................................................................................................16 2.3.4 Internet.........................................................................................................17 3 ASJAAJAMISÕPE....................................................................................................18 3.1 E-kiri ja meilietikett............................................................................................18 4 ARVUTIKIRI............................................................................................................19 4
Mis on Adobe Photoshop Adobe Photoshop on professionaalne kihtide süsteemil baseeruv pilditöötlusprogramm, millele panid alused vennad Knollid juba aastal 1987. Algul enda tarbeks loodud programm müüdi maha ettevõttele Adobe Inc. ja juba aastal 1990 paisati see turule nimega Adobe Photoshop 1.0. Hetkeks on väljas versioon Adobe Photoshop CS6, millest on saanud vaieldamatult maailma parim pilditöötlusprogramm. Sellest tunnevad rõõmu nii Windows kui ka Mac kasutajad. Hetkeks on seda nii palju arendatud, et see suudab töötada ka kolmemõõtmeliste (3d) objektidega ja töötada isegi videoga. 9 Kasutusalad ja võimalused Kui mult küsida, et mida Adobe Photoshop võimaldab, siis võin julgelt väita "KÕIKE!". Vähemalt mis puutub multimeediasse ja eriti arvutigraafikasse. Vaatame mõningaid näiteid:
6 Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5
tused). Täiendavaid seisundeid saab valida, kui Suum olekuribal teha parempoolne hiireklõps Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist): 1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart. 2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske...), asu- koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii- reklõpsu kiirpääsu või lindiribal). 3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad: a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page Layout), Viited (References), Postitused (Mailings), Läbivaatus (Review), Vaade (View), Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). *
Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile "Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse.
ning klõpsake Sobib nuppu sellega on dokument salvestatud. Olemas oleva malli avamiseks avage Fail ning valige käsk uus järgmiseks Mallid ja dokumendid. Avaneb Mallid ja dokumendid aken klõpske kaustale kuhu salvestasite dokumendi valitud kasutast valige sobiv mall. Valitud malli avamiseks klõpsake Ava. 4. Töövihiku salvestamine disketile Disketile salvestamiseks avage Fail ja sealt valige käsk Salvest kui. Avanenud aknas klõpsake noolele ning valige disketi seade klõpsates sellel hiirega, kui disketi seade on valitud, dokumendi salvestamiseks vajuta nuppu Salvest. 5. Töövihiku salvestamine kausta Töövihiku salvestamiseks kasutage tööriistaribal olevat nuppu Salvesta või avage Fail ja menüüst valige käsk salvesta. Avaneb salvestamise dialoogi aken, kus saate määrata dokumendile nime. Saate valida ka
annaabi.ee 
