Tallinna Tehnikaülikool Bioorgaanilise Keemia Õppetool LOODUSLIKE ÜHENDITE KEEMIA LABORIPROTOKOLL Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (parema...
erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri. Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk Eksperimentaalselt välja selgitada rea looduslike prostanoidide ja steroidide lipaas-, reagendist ja substraadi struktuurist; nimetatud reaktsioonide kvantkeemilistes
jmt. - vahekord. · Teiseks, metodoloogia tundmine tähendab oskust uurimus selle ette püstitatud ülesannetest lähtuvalt "üles ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja - menetlused. Kokkuvõtteks Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab uurimuse teoreetiliste lähtekohtade, probleemide ja hüpoteeside jmt võimalikult täpset "tõlkimist" konkreetseteks uuritavateks inimesteks, andmeteks, uurimismenetlusteks jne. Metodoloogiline "tarkus": kuidas kõige tulemuslikumalt liikuda uurimust kavandades reaalelus mõõdetava/fikseeritava konkreetsuseni ja saadud konkreetsetelt tulemustelt tagasi uurimiseesmärkide ja -ülesanneteni.
kellelgi ei ole õigust seda ära võtta. Seda seisukohta püüavad ka kindlustada paljud religioonid ja eriti nendes riikides, kus riigi juhtimise eesotsas seisab religioon. Teisalt rõhuvad eutanaasia pooldajad sellele, et kui inimesel on surmav haigus ja ta piinleb valudes, oleks inimlik aidata seda inimest "vaikselt ja valutult surra". 1990. aastate lõpus tehti Euroopa "Euronic" projekti raames küsitlus, millest võttis osa üle 10 Euroopa riigi. Uuritavateks olid intensiivravi osakondades viibivad vastsündinud lapsed ja nende vanemad. Samuti küsitleti kõiki intensiivraviosakondade arste ja õdesid. Uuringust selgus, et meditsiinipersonal oli eutanaasia legaliseerimise vastu. Eutanaasia legaliseerimise vastu ei olnud mitte ainult Ida-Euroopas töötavad arstid ja õed, vaid suurem osa Lääne-Euroopa stabiilsete riikide ja suurte traditsioonidega intensiivravi osakondade meditsiinipersonal. Kindlasti ei ole arstid vaimustuses terminaatori
Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest. Uuritavateks olid ühe Sveitsi reisibüroo 218 klienti. Uurimismeetodiks oli klientide küsitlemine telefoni teel, mille käigus pidid nad vastama küsimustele. Küsitlus tulemusi analüüsiti ja toodi välja statistiliselt arvuliste näitajatena. Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest
4. Lausemoodustus Keel peab olema mitmetasandiline, et saaks rääkida, kui oleksid vaid üksikud nimetavas käändes sõnad, ei teaks keegi, kuidas neile rõhkusid asetada, kuidas neid pöörata, nendega vorme moodustada ja omavahel niimoodi ritta panna, et tuleks lause. 7) Millega tegeleb foneetika ja fonoloogia? Kuidas neid teadusharusid tänapäeva tehnoloogias kasutatakse? Too näiteid. Foneetika on häälikuõpetus, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks objektideks prosoodia ja häälikud. Fonoloogia on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Kui foneetikas toimub eeskätt akustiline ja füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu seisukohast häälikusüsteemi toimimine. Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle ette, mistahes keeles
Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest. Uuritavateks olid ühe Šveitsi reisibüroo 218 klienti. Uurimismeetodiks oli klientide küsitlemine telefoni teel, mille käigus pidid nad vastama küsimustele. Küsitlus tulemusi analüüsiti ja toodi välja statistiliselt arvuliste näitajatena. Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest
vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhte kiusaja ja ohvri vahel. Lastekaitse Liidu projekti ''Ei vägivallale" raames viidi 2002. a läbi uurimus koolis kiusamisse suhtumisse ja selle probleemi mitmete teiste aspektidega seonduvasse. Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid gümnaasiumid ja kaks põhikoolid, kasutades uurimusmeetodina küsimustikku. Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas nad iseloomustavad kiusamiskäitumise kahte osapoolt kiusajat ja ohvrit. Kõige sagedamini tõid õpilased välja kiusamise kaks liiki psühholoogiline (asjade äravõtmine ja peitmine, narrimine, norimine, ignoreerimine ja isoleerimine) ja
• Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda
suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a., 2009). 2. VALIM JA METOODIKA 2.1.Valim Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilased. Üldkogumi suuruseks oli 12 49 õpilast (õpilaste arv seisuga 07.11.2011). Uurimistöös kasutati kõikset valimit. Valimisse kaasati Ülenurme Gümnaasiumi kõik ühe 8. ja 12. klassi õpilased 2011 õppeaastal, kes olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (1314 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks (1819).
Excel, valmistades küsitlusele vastavad tabelid, täites neid ning koostades vastavad graafikud. 3.1 Hüpotees Püstitati hüpotees, mille kohaselt Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti erinevates vanustes õpilaste tarbimisharjumused on erinevad (mida noorem on vastanu, seda vähem ta tarbib energiajooke). 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastased õpilased. Küsitluses osales kokku 108 õpilast, 40 poissi ja 68 tüdrukut. Saadud tulemusi võrreldi omavahel, jagades valimi kolmeks: 6-7. klassid, kus vastajaid oli kokku 39, 18 poissi ja 21 tüdrukut; 8-9. klassid, kus vastajaid oli kokku 42, 18 poissi ja 26 tüdrukut; 11-12. klassid, kus vastajaid oli koku 25, 12 poissi ja 13 tüdrukut. Uuritav objekt oli Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastaste õpilaste kokkupuude
5.TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS Soovisin teada saada, kui head suhted on meie kooli õpilastel vanematega. Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18- aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt, millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas. 5.1 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust
energiajookide tarbimise sagedust ja teadlikust nende toimest inimkehale. 3.1 Hüpotees Püstitasime hüpoteesi, mille kohaselt noored ei ole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa
Hüpoteesiks on see, et Eesti Posti Rakvere Kandekeskuse juhataja delegeerib oma alluvatele enda meelest piisavalt, kuid samas ei tee seda efektiivselt, mis tähendab seda, et ta annab küll ülesandeid, aga ilma selgitusteta ja ilma motivatsiooni allikata. Meetodiks on valitud küsimustik, mis on tehtud kahes osas, üks läheb siis juhatajale enale, teine läheb siis tema alluvatele. Samas uurime veel seda aspekti, kas tavatöötajatele ka delegeeritakse midagi või ei. Uuritavateks isikuteks on Rakvere kandekeskuse juhataja ja tema alluvad. Küsimustikud jagati laiali tavatöötajatele, meili teel saadeti juhatajale ning juhataja abidele anti ka käesti kätte. Küsimustikke tehti kahte sorti, üks mis läks alluvatele ning üks mis läks juhatajale. Samuti koostati ka küsimustik selle kohta, mis tööd on alluvatele delegeeritud ning kas nad peavad seda enda jaoks arendavaks või hoopis ajaraiskamiseks. Ning mis põhjustab selle,
aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel. Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemused summeeriti ning esitati täis-ja suhtarvudes, illustreerival kujul edasiandmiseks kasutati tulpdiagrammi. Uurimistulemused üldistati. 2.1 Valim Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi 15-18 aastased õpilased. Üldkogumi suuruseks oli 115 õpilast. Uurimistöös kasutati kõikset valimit. Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv Ülenurme Gümnaasium Neiud Noormehed Kokku 15-16 aastased 28 38 66 18-19 aastased 25 24 49
maailmast arstid ja nõustajad. Uurimistöö teisel poolel kirjeldan millised olid koostatud küsimustiku tulemused. Kui palju oli vastajaid ja kui paljud noored vastajatest viljelevad vegan elustiili ning kui paljud mitte. Millised põhjused on kõige olulisemad noortele, miks vegan elusiili jälgima hakata. Kust noored üldse tänapäeval selle kohta informatsiooni saavad, samuti kuidas on mõjutanud veganlus noorte tervist ja mis mõjutaks neid tagasi pöörduma omnivooride toidule. Uuritavateks koolideks valisin Lõuna-Eesti koolid: Põlva ja Valga gümnaasiumid. Õppides ise Põlva Gümnaasiumis leidsin, et ainult ühe kooli kommuun või sihtgrupp on antud teema puhul uurimiseks liiga väike. Kahe kooli uurimisel on võimalus positiivsete ja sisukate tulemuste saamiseks kordades suurem. 5 1. TEOREETILINE TAUST Teoreetilises osas kirjutan erinevate kirjanduslike allikate põhjal, mis on veganlus ja kust
Millised on sündmused, mis lastele meedia vahendusel edastatuna mällu sööbivad kui vägivaldsed? Millised sündmused meenuvad seoses vägivallaga lapse lähimas ümbruses? Üleskerkinud küsimustele on püütud vastata rida uurimistöödega. Ühe mahukama uurimistöö raames tehti Lastekaitse Liidu projekt “Ei vägivallale”. Uurimismeetodina kasutati lahtiste 40 küsimustega ankeeti (koostanud K. Kõiv). Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54 eluaastat) seitsmest erinevast koolist. Tulemused on kantud joonistele (vt lisa Joonis 14,15,16,19,21), et luua illusioon, kui palju tegelikult sisaldab vägivalda süütu meedia, mida me igapäevaselt kasutame. 3.2.3.2 Ajakirjad,ajalehed ja raamatud kui kriminaalse käitumise eeskuju Täpselt samamoodi nagu televisioon, imiteerivad ka ajakirjad ja ajalehed sama ebasobiliku sisuga infot,pilte; nii paberkandjal kui ka internetis
tegevuste lõpetamise, lao väärtuse vähendamise, lao ringlemissageduse suurendamise ning töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise kaudu püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 1.12. Kuluefektiivsus Logistika üheks peamiseks eesmärgiks on suurema efektiivsuse saavutamine. Efektiivsuse uurimisel tuleb arvestada kulusid, kvaliteeti, kvantiteeti ja ajategurit. Kuluefektiivsuse vaatenurgast on uuritavateks objektideks laod, ostmine, veod ja jaotus, läbimisajad ja tööpanused saavutatud tulemuste suhtes. Kogukulude analüüsi eesmärgiks on leida kõik teatud tegevuste ja nende alternatiividega seotud kulud. Erinevaid alternatiive võrreldakse ja lõpuks valitakse selline alternatiiv, mis tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea viis, leidmaks suurimad potentsiaalid tegevuste muutmisel efektiivsemaks ja kulude
seoste kohta, kui selle tulemused on olulised kliinlise praktika informeerijana. 6. UURINGU TEOSTAMISE AEG Uuringu läbiviimine algab eetikakomitee ja andmekaitse inspektsiooni kooskõlastuse/loa saamise järgselt, eeldatavalt detsembris 2018. 49 Uurimustegevused planeeritakse lõpedatada mais 2019. 7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS (uuritavate arv, kuidas ja kelle hulgast toimub valik) Uuritavateks on ITKs ajavahemikus 1.jaanuar 2013-31.detsember 2017 ambulatoorselt või statsionaarselt diagnoositud VTE patsiendid (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni RHK-10 diagnoosikoodid I26 (kopsuveresoonte emboolia), I67.6 (intrakraniaalse veenisüsteemi mittemädane tromboos), I80.1-I80.3 (reie- e femoraalveeni flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete muude süvasoonte flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete täpsustamata flebiit ja tromboflebiit), I80
saamiseks ja seepärast püüavad naised hoolega oma välist külge ideaalilähedaks muuta. Ühiskonna surve naistele on aastate jooksul tohutult kasvanud. Kena välimus ja sisemine sära tekitavad nähtavasti automaatselt positiivse suhtumise. Pealegi oodatatakse ilusatelt inimestelt head – ilmselt mõjutavad nad siis ka teiste ootusi. Nad panevad ümbritsevad positiivselt mõtlema. Ilusatel inimestel on rohkem võimalusi saada selleks, kelleks neid peetakse. Tarbijaküsitluse peamisteks uuritavateks olid üle-eestiliselt naisterahvad, kes vastajatest olid enamjaolt vanuseklassis 25...45 eluaastat. Enamuse naiste sissetulekuks oli üle 650€ kuus ja palju oli ka vastanute hulgas alla miinimum sissetulekuga tarbijaid. Igakuist uue rõivaostu peavad naistarbijad vajalikuks. Kulutatakse 1,5 – 20% palgast riiete ostu peale, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Enamjaolt soetatakse kaupa rõivakauplustest, kuid poupulaarsust kogub Second Hand kaupluste külastatavus.
• Mida vähem usaldatakse poliitilisi institutsioone, seda vähem ebalegitiimsemad nad on (tautoloogia!)! !!!!!!!!!!!!!!!! • Kuldne reegel: ära aja segi, aga ära vii ka lahku! • Ära aja neid segi… – Uurimisprobleem – uurimuslik intriig, pikema selgitava lõiguna BA-töö sissejuhatuses – Põhiline uurimisküsimus – määrab ära töö peamise fookuse, peab olema küsimuse vormis, – Alauurimisküsimused – põhilise uurimisküsimuse lahtivõtmine uuritavateks ala-dimensioonideks, peavad põhilise seostuma uurimisküsimusega! – Uurimiseesmärk – peab seostuma uurimisküsimustega ja kas on suunatud kirjeldamisele, seoste otsimisele, mõistmisele… – Hüpotees – teooria põhjal tehtav oletuslik väide seostest kontseptide vahel, testitakse (kas vale või õige!) • Ära vii lahku – need kõik peaksid üksteisega olema seotud, üksteisest välja kasvama ja mahtuma üksteise sisse nagu MTRJOŠKA NUKUD! Mis peab BA-töös olema?
• Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja.
ning seda hulka ehk üldkogumi mahtu tähistatakse tähega N. Uuringusse kaasatud (mõõdetud) objektide arvu ehk teisisõnu valimi mahtu tähistatakse tavaliselt tähega n. Kui me aga teeme oma uuringut valimi põhjal, peame järelduste tegemisel arvestama ka teatud veaga ning seda viga peame suutma hinnata, me peame teadma, kui usaldusväärsed on meie valimi põhjal tehtud järeldused üldkogumi kohta. Muidugi võime alati püüda teha kõikse uuringu, haarates uuritavateks objektideks kõik üldkogumi liikmed, kuid tihti osutub see praktikas võimatuks näiteks kõikne vaatlus võib rikkuda üldkogumi või lausa hävitada selle (näit telliste tugevuse proovimine). Mõnigi kord võib osutuda võimatuks ka kogu üldkogumi kättesaamine mõõtmiseks (näiteks Lõuna-Eesti metsades 54 Matemaatika ja statistika 2008/2009 elutsevad jänesed)
annaabi.ee 
