regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kindlasti kolm muusikakooli direktorit, üks raamatupidaja, üks paadimeister ja üks audio-videovõlur täpselt sama suhe nagu ansamblis Untsakad
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid
" 1994 II Viljandi folk toimus juba kolmel päeval, 22.07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja solistidele osalesid ka välisriikide artistid. Kontserdid toimusid kultuurimaja hooves, Kirsimäel ja Viljandi laululaval. Sel folgil avati Iiri, Soome, Rootsi ja Norra muusika õpitoad. Muusika kolas kõikjal, sest peale erinevate ansamblite musitseerisid tänavanurkadel ja parkimisplatsidel ka festivali nautima tulnud noored. Eestis 94. aastal esinesid "Untsakad," "Alle-aa," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Ull," Aivar Teppo, Kadi Priske koos Ilona Illakuga, "Minu isa oli ausus ise," Johansonid," "Kukerpillid" ja "Suveniir." Aasta tähtsaimaks esinejaks välismaalt oli "Ruumen" Soomest. 1995 III Viljandi folk toimus 20.07-23.07. Sellel folgil lisandusid pillilaat, mis oli geniaalne mõte. Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada.
Jazzi hakkas edukalt plaadistama ka poplauljanna tuntud HEDVIG HANSON, oma CD-d andsid välja RAIVO TAFEMAN ja AIN AGAN. 1990. aasta fenomen oli popmuusikas huumoribändid, mis tõestavad veelkord lisaks muusikale ka head nalja. Neist tuleks kindlasti nimetada ansamblit BLÄCK ROKIT ja N-EURO- Viljandi Kultuurikolledzi panus Eesti popmuusikasse. Populaarne oli rahvalik ja kantrimuusika. VÕROKESTE esimeste superbänd UMMAMUUDU, lõi läbi looga ,,KÕNÕTRAAT´´. Neile lisandusid UNTSAKAD, BEERGRASS, VÄIKSE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, LINDPRIID jpt. Väga heade ja omanäoliste projektidega on välja tulnud SIIRI SISASK, LAURI SAATPALU, HENRY LAKS, ERICH KRIEGER, KIRIK LOO ja paljud teised.
oli juba ka rahvusvahelisi - esinejaid oli lõppkokkuvõttes 6 riigist, lisaks Eesti enda omad. Muusikat pakkusid nautimiseks RUUMEN Soomemaalt, GULLFAKSE Norrast, SUTARAS Leedust, STEFAN TIMMERMANS & SÕBRAD Belgiast, SNÄCKORNA Rootsist ja PROSPER. Eestimaalt astusid üles UNTSAKAD, ALLE-AA, VÄIKESTE LÕÕTSPILLID E ÜHING, ULL , AIVAR TEPPO, KADI PRISKE & ILONA I L LAK, MINU ISA OLI AUSUS ISE, JOHANSONID, KUKERPILLID ja SUVENIIR. Erinevail põhjusil jäid tulemata The Liffeybanks Iirimaalt, The Blarney (Iiri-Saksa) ja Huda Valgevenest.
auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia. Ta on ka ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist ning teinud ka teletööd, näiteks mängides ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Kontserdi teine esineja Margus Põldsepp on sündinud 3. novembril 1969 ning tegutseb hetkel aktiivselt mitmes ansamblis, sealhulgas Untsakad ja Kiritöö. Piisas vaid sellest, et Marko lavale tuleks, kui kisa oli juba kõrvulukustav ning juba esimese loo alguses Matvere lauluhäält ning kitarriakorde kuuldes sulasin ka mina igatahes küll kolinal-vulinal. Eriti hinge läksid metsa ning isamaa laulud, enamikus Matvere endi kirjutatud ja mis olid minu arvates imeilusasti ja hingestatult esitatud ning oskuslikult kitarriga saadetud. Ka Margus Põldsepp ei jäänud absoluutselt Markole alla
Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence. Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli. Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid (Kadri Voorand, Hedvig Hanson, Laura Remmel, Mari Kalkun), dirigente ja heliloojaid (Olav Ehala).
aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis toimuvad ka tänapäeval mitmed rahvalikud pärimusmuusikafestivalid, nagu Viljandi Folk, Viru Folk, Võru Folkloorifestival.
· hingesandi laul Paistu kihelkonnast · Järva-Madise kihelkonna jõululaul · Paistu kihelkonna jõululaul · vastlalaul · Kuusalu vastlalaul · Kihnu saare vastlalaul · Kuusalu kiigelaul · Viljandi kihelkonna kiigelaul · ,,Tulge tuld hoidma" · ,,Kubjas ja teomees" · Triskele ,,Kiitke jumalat" (vaimulik rahvalaul) · Virre ,,Kiigelaul" · Vägilased ,,Ema õpetus" · Kollaaz ,, Kee, pada" · Untsakad ,,Suu laulab ja süda muretseb" · Metsatöll ,,Ma laulan seda luguda" · parmupill · kannel ja lehepill · roopill · trompetiline sarvepill · klarnetiline sarvepill · Hiiu kannel · Viiul · Arvo Pärt ,,Jeruusalemma hümn" Arvestuse kuulamine 1. Aleksander Saebelmann-Kunileid · ,,Mu isamaa on minu arm" Koidula tekst, koor, teise viisiga kurvem · ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan... 2
❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s ❧ Untsakad „Surnupealuu sõdurid“ https://www.youtube.com/watch?v=luwkeWGI8RM TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED ❧ Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Ardennide lahing ❧ Berliini vallutamine ❧ Saksamaa alistumine. Potsdami konverents ❧ Jaapani purustamine ❧ Pariisi rahukonverents ❧ Nürnbergi protsess ❧ Teise maailmasõja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia
Arhiivides talletatud materjali ja suulise traditsiooni põhjal on pärimusmuusikat õppinud esitama "Leegajus" ja "Hellero", tänapäeval tegutsevad "Väike Hellero", "Liinats'uraq" jt. Viljandi Kultuurikolledzhis saab õppida rahvamuusika erialal. Sealse tugeva rahvapilliõpetuse põhjal on tekkinud erinevaid koosseise ning hakanud välja kujunema pooleldi professionaalne rahvapillimuusika. Viljandis õppinud poisid on pannud aluse ansamblitele "Untsakad" ja "Oort", kelle muusikal on nii rahvamuusika kui levimuusika tunnuseid. Eesti professionaalses muusikas on püütud rahvamuusika kaudu jõuda rahvuslikult omapärase väljendusviisini. Rahvuslik muusikakoolkond püüdis kunstmuusika vahendite abil esile tuua rahvamuusika helikeele omapära. Selle suuna alustajaks võib pidada Mart Saart, jätkasid Peeter Süda, Cyrillus Kreek, hiljem Tuudur Vettik, Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, Alfred Karindi, Eduard Oja, Eduard Tubin. Tänapäeva
annaabi.ee 
