Siit ka Dewey filosoofilise õpetuse nimetus-,,instrumentalism": elukk'ga kohanemiseks me kasutame erinevaid ,,instrumente", nende seas ka tavasid, harjumusi, teooriaid. Sellist situatsiooni, mida iseloom. Mittetüüpilisus ja see, et vanade tavade ja harjumuste abil enam väljapääsu ei leia, nimetab Dewey ,,problemaatiliseks situatsiooniks". Nii et intellekti ülesandeks ongi nende problemaatiliste situatsioonide lahendamine. Mida siis kujutab endast uurimisprotsess, mille tulemuseks peab olema problemaatilise situatsiooni lahendamine? Uurimisprotsess on Dewey arvates 5-etapiline: 1) Kõik algab raskustundest, tundest,et on tekkinud mingi kohanemisraskus 2) Probleemi olemuse ja tema piiride määratlemine 3) Võimaliku lahenduse idee otsimine 4) Selle idee edasiarendamine 5) Selle idee kontrollimine, tema omaksvõtmine või loobumine temast
psühhoteraapia, patopsühhholoogia Looduspsühholoogia Oragnisatsioonipsühholoogia: personalipsühholoogia, tööpsuhholoogia Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog
Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse.
Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad oluliste metodoloogiliste punktidena uurimisfilosoofia, lähenemisviisi, strateegia ning meetodi valimist, tuvastavad ajalise faktori ning liiguvad seejärel edasi andmete kogumisviisi juurde. Metodoloogiliste lahenduste terviklikku kogumit nimetatakse uurimisstrateegiaks
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1
ORGANSÜSTEEM ahvenad ORGANISM Veresooned ja POPULATSIOON süda LIIK Võrtsjärv ÖKOSÜSTEEM Konn Teaduslik uurimismeetod Teaduslik meetod on uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku uurimismeetodi etapid on : 1)PROBLEEMI PÜSITAMINE 2)TAUSTINFO KOGUMINE 3)HÜPOTEESI SÕNASTAMINE 4)HÜPOTEESI KONTROLL 5)TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSTE TEGEMINE Probleemi püstitamine Korrektselt, lühidalt ja kitsalt sõnastatud uurimisküsimus.
· vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad:
Ökoloogia Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia . Histoloogia - Kudede ehitust ja talitlust uurib histoloogia Tsütoloogia -Uurib rakkude ehitust ja talitlust Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde. Mükoloogia - seeni uuriv teadusharu. 5. Mõisted: Teaduslik meetod- Uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, kogutakse taustinformatsiooni, pakutakse võimalikke lahendusi, viiakse läbi vaatlusi ja katseid ning tehakse järeldusi. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees- Hüpotees on oletus
l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst. Fundametaal-teaduse ja üldistam.l. Tunnetus, sihipära- loomulikku olemusse mõjutades mõisted, mille abil uued osas d)riigi kaudne sus, aktiivsus, näht.te olem.e seda uute tingimustega. Siin on kujutlused maailmast, huvi uute toetusettev.sektori kaudu. selgit. uurimisprotsess tunduvalt valdkondade vastu. 9. Tead.töö liigid essee-kõige 13.Kaine mõist-erinevus rangem ja täpsem. Eksper. Ül.ks 4. Teadus,mõisted-tegev., mille madalalmal astmel olev tead. teadus.est meetod.st-uurimust on selgitada uute mõjurite eesm. uute, tunnetusl.lt ja töö, lühike ja arusaadav mõtte- tehakse spets. Eem.de tulemuslikkust. Eksperimendid prakt.lt oluliste teadmiste saam
võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid. Mõnikord ei ole kirjutamine kerge, kõige raskemaks peetakse alustamist. Teha võib ka mõistekaarte ja skeeme, kirjutada teemakohast teksti vabalt. Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine, 5) artikli, essee, ettekande, uurimuse kirjutamine, kus iga põhietapp sisaldab rea mitmesuguseid tegevusi ja uurija poolt tehtud valikuid. (2004: 57)
Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’). Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt. Teoreetilise valimi moodustamine Algab uurimise planeerimisest Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused Kodeerimisprotsess Kodeerimine on induktiiv-deduktiivne protsess: kodeerija liigub andmestiku ja
– kvantitatiivne • Eesmärk Testida teooriat – kvantitatiivne Luua uut teooriat – kvalitatiivne (Vafidis, 2007) Sügavutiminev detailne kirjeldus – kvalitatiivne Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne • Valim Suur (üle 100) – kvantitatiivne Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne Kvalitatiivne vs kvantitatiivne Kvalitatiivne – uurib sügavalt ja detailselt. Interpreeritav, subjektiivne, paindlik uurimisprotsess, Suundumus pigem õige protsessi kasutamisele uurimises mitte nii tulemusele, kontekstist sõltuv, uurib nähtusi nende toimumiskohas, uurib nähtusi nende toimumiskohas, pehme „ebateaduslik“, spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste toimumist. Ei sobi kõikide asjade uurimiseks. Eelised: sügav sissevaade. Kvantitatiivne - sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust või reaalsust. Rohke kirjanduse olemasolu. Mitte ükski meetod eraldiseisvalt ei anna piisavalt valiidsust
.. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse. · Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused. Kodeerimisprotsess
Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.
1 20.09.2011 Uurija · Uurimisprotsess kui sotsiaalne protsess sõltub palju uurija poolt teostavatest otsustest Uurimisküsimus · Uurijat nähakse kvalifitseeritud käsitöömeistrina, kes peab olema suuteline ümbrusega vastastikku kontaktis olema (Cassel and Symon 1995)
analüüsimise ja interpreteerimise käigus. Uurimisdisaini eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist, kõrvaliste ja väliste asjadega tegelemist. Uurimisdisaini komponendid: · uuringuküsimus · läbimõeldus, kuidas andmeid · uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine)
õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste määramine kontekstis * uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine * uuringutulemuste hindamine, analüüsimine ja tõlgendamine (lk 1-2) 1. Teekonna planeerimine: kunsti- ja disainialaste uurimuse tutvustus 1.1. Kuidas praktiseerijad on hakanud uuringuid läbi viima? Õpingute kontekstis hõlmab sokraatiline dialoog seda, et õpetaja küsib küsimusi, millele
Induktsioon puhul lähtutakse aga vaatlusel põhinevatest faktidest. Hiljem on hakatud Baconi lähenemist teadusele nimetama positivismiks. 4.1. Induktsioon: põhistatud teooria Põhistatud teooria loojateks peetakse üksmeelselt B. Glaserit ja A. Straussi (1967), kes tutvustasid oma raamatus The Discovery of Grounded Theory esmakordselt põhistatud teooria põhimõtteid. Põhistatud teooria pooldab andmete tulenemist uuritavast materjalist. Põhistatud teooria traditsiooniline uurimisprotsess sisaldab järgmisi etappe: (1) rööbiti andmete kogumine ning analüüsimine; (2) analüütiliste koodide ja kategooriate loomine andmete, mitte eelnevalt püstitatud hüpoteeside põhjal; (3) keskmise ulatusega teooriate arendamine, seletamaks käitumist ja protsesse; (4) memode ehk analüütiliste märkmete tegemine, et seletada ning täita kategooriaid hädavajalik vaheaste andmete kodeerimise ning esimeste mustandite kirjutamise vahel; (5) theoretical sampling (mudeli
Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta). Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija ise sekkub nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel. Eksperimendi puhul kutsutakse mingi probleem või nähtus esile uurimise eesmärgil, selle esilekutsumiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Vaatlusega võrreldes on katse puhul kogu uurimisprotsess tunduvalt rangem ja täpsem. Eksperimendi käigus muudab uurija oma tahte kohaselt protsessi (nähtuse) kulgu sellesse mingite uute mõjutegurite sisseviimisega. Seega on eksperiment erilist liiki uurimismeetod, mille ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrdlevat tulemuslikkust. Eksperimendi läbiviija peab olema antud temaatikas pädev, teadma eksperimenteerimise aluseid ja eksperimendi teostamise ajal peab olema suunav ja tegevusele aktiviseeriv
Tõlgendus tuleneb läbi võimalikult suure hulga materjali läbitöötamisel. Alates Geertzist hakati tähelepanu pöörama asjadele, mida iseloomustab juhuslikkus, millest pole loota mingi seaduspärasuse leidmist. Oluline on mõista ka seda, kuidas antropoloogia töötab, kuidas välitööde andmed jõuavad akadeemilises uurimises tulemuseni. Uurime seda, mida me uurida saame. Tuleb mõista andmete kogumise konteksti. Hermeneutika 1) Hans Georg Gadamer dialoogi metafoor. Uurimisprotsess on dialoogiline. Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma.
sajandil. Riimilise rahvalaulu tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. Näiteks: Keelepeksja Kuule, vana küla-Maret, sina luiskad palju valet! 1. salm Sinu keel kui terav oda, mis toob riidu, vaenu, sõda. Sina laimad naabrirahvast, räägid teistest kurja vahvast; jätad maha tööd ja muret, 2. salm kaebad siis, et hädad suured. Oled sa siis nõnda hea, et sa üksnes teisi sead? 3. salm (Rahvalaul.) uurimisprotsess teaduslik uurimisprotsess koosneb kaheksast loogilises järjestuses olevast tegevusest: probleemi püstitamine; probleemi täpsustamine ja uurimiskava koostamine; ainese kogumine; ainese kirjeldamine; ainese analüüs; järelduste tegemine; uurimuse kirjutamine; uurimustulemuste avaldamine. uuskriitika New Criticism, teosekeskne uurimissuund, mis eirab analüüsis teoseväliseid ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjutusi. Uuskriitikute lähtekohaks on tõdemus, et teose struktuuri ja tervikut ei saa tajuda teisiti
Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes (vt tabel 3). Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 10 kuni 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel on esitatud kirjanduse andmete põhjal, siis tuuakse viide allikale sulgudes tabeli alla (vt tabel 1). Näited: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. Õendusprotsess Uurimisprotsess 1.Hindamine 1.Teadmine õendusmaailmast andmete kogumine kliiniline kogemus kirjanduse ülevaade andmete interpreteerimine 36 2.Õendusdiagnoos 2.Probleemi püstitamine ja eesmärgi seadmine 3
anda lisaks individuaalsetele soovitustele ka üldiseid soovitusi. Hindamine: väärtus 3,0 punkti. Nimetatud töövorm võimaldab konsulteerida ja juhendada ühe valdkonna uurimistöö teemasid korraga. Annab õpilastele informatsiooni kaasõpilaste tegevusest uurimistöö koostamisel. Kogemustele toetudes võib öelda, et reeglina esitavad õpilased omi ideid ja uurimistöö alustamist küllalt sisukalt. Samas tuleb kollokviumil pöörata tõsisemat tähelepanu sellele, et uurimisprotsess reaalseks algaks: vajaliku kirjanduse valikule, valitud töövormide ja tähtajalise kava olemasolule, kontaktile juhendajatega. Uue lennuga kaasnevad ka muutused tähtajalises tegevuskavas. Seoses riigieksamite aja muutusega toimus 128. lennul sissejuhatus alles aprillikuu lõpus, nende I kollokvium 2011. aasta septembrikuu IV nädalal. VII II KOLLOKVIUM (VAHEKOLLOKVIUM) Tähtaeg: novembrikuu kolmas nädal. Selgitus
annaabi.ee 
