Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik Kus leidub palju puukirikuid? *Venemaal. (Kizi puukirik) Pildid (Novgrodi Sofia katedraal)
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt
tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi keskel iseseisvaks riigiks. Seal levis ühe uulitsa kirik (väike, lihtne, paksude müüridega, ühe kupliga, väikeste kaunistustega). 13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast. Ivan III allutas endale ka ümberkaudsed vürstiriigid. 15. sajandi lõpus algab Moskva ulatuslik väljaehitamine (Uspenski katedraal, Vassili Blazennoi kirik (Keskväljaku kõrvale, liitkirik e. koosneb mitmest väiksemast kitikust, 8 väikest sibulkuplit,
Kolmandast koolist ootas ta suuremat õigust ja haridust. Seal koolis aga ta oli esimeste õpetajate eksituste tõttu üldse kooliskäimise himu ära kaotanud. 2. Tatikas ei püsinud koolis sellepärast, et ta tahtis suurt õigust ja haridust, aga samas tahtis ta ka natuke lollust teha ning need koolmeistritele ei meeldinud. Ta vahetas pidevalt koole, sest ta ootas alati järgmisest koolist rohkem õigust ja haridust. 3. Salomon Vesipruul leidis Jaan Tatika uulitsa pealt magamas ning koristas ta oma korterisse kaasa. Hommikul, kui nad ärkasid, said nad tuttavaks. 4. Tatika ja Vesipruuli ettevõtmised ebaõnnestusid sellepärast, et nad oma arust olid kuulsust täis inimesed, nad arvasid, et nad saavad kõigega oma ametis hakkama, aga tegelikult neil sellist võimet ei olnud. 5. Tatika arust on Vesipruul kõige suurem narr terve ilma peal. Vesipruuli arust on hoopis Tatikas kõige suurem narr terve ilma peal. 6
* See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi * Kiieviga vistleb sel ajal thtsuselt Novgorod * Novgorod oli Phja-Venemaa suurim kaubalinn * Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga * See ples aga varsti maha * Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielvilise ristkuppelkirikuna * Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn he uulitsa kirikud * Need olid pisikesed he kupliga kirikud igal suuremal tnaval (umbes 200) * 12. saj alguses laguneb Venemaa kmmekonnaks vrstiriigiks * Kige tugevam oli Vladimiri vrstiriik * Vladimiri vrstiriigis asutati ka Moskva linn * Vladimiri vrst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetttu vib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures nha romaani stiilile iseloomulikke markaari * Romaani kunst valitseb keskajal Lne-Euroopas
on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik* Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud* Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi* Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga* Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna* Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud* Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) * Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas* Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres * Pokrovi kirik asus
kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e
Toss läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest, kus pole hobuseid ees. Nad liiguvad mingi salapärase jõuga ise. Esialgu suudavad selliseid vankreid osta ainult härrasrahvas, hiljem aga on pea igas kojas vähemalt üks selline liikur. Ka põldudel ja metsas sõidavad taolised ringi, aga need on palju suuremad kui uulitsa omad. Tulevikus on liikumine võimalik ka õhus. Aastasadade pärast ehitatakse rauast linnud, millega on võimalik inimestel lennata. Uskumatu isegi kuule saab sellisega minna. Raudlinnud on küll kiired, aga ka nemad ajavad välja tossu. Tossu, mis vaikselt aga järjekindlalt hävitab kõik mis tema ümber. Kulub väga palju aega enne kui saadakse aru ja võetakse midagi looduse kaitsmise vastu ette.
korratusi. Nüüd ülepingutava töötamise tagajärjel murdus lõplikult tema hingeline tasakaal. Ta hakkas põdema tagakiusamismaaniat, ta kuulis hirmuäratavaid hääli ja nägi igal pool jälgijaid. Ta ise kirjutab selle kohta: ,,Tartus Hetzeli uulitsas pr. Escholtz'i majas elades oli öösi katusel paugutusi kuulda. Majarahvas ei teadnud seletust, mina ka mitte. Hiljem mõistsin, et sinna vist uulitsalt kive visati õhtutel oli pimedal ajal liialt koerte haukumisi selle uulitsa ümbruses kuulda, mõnikord välja minnes nähti inimesi, minu arust kahtlasel mõttel seisvaid inimesi ligikonnas olevat, nagu kedagi ootavat." (Juhan Liivi elu, 2013) 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei
Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosid näeb nt. Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist
suhe: sageli tõlgitud, mõnikord mugandatud ja mõnikord täiesti iseseisvalt tekkinud nimed. Enim on tõlkenimesid (puhastõlge, mitmeti tõlgendatavad ja väärtõlked). Mugandnimed on eesti keelest saksa keelde, saksa keelest eesti keelde, vene keelest eesti keele mugandatud. Isikunimed võeti ka üle või mugandati. Iseseisvad nimed ei vastanud sisult ühest keelest tõlgituna teise keelde: nt Viru tänav, Lehmstraβe ja vene keeles Glinjaja uulitsa (’Savi tn’; saksa ja vene sõna on ühe tähendusega) ja Harju tänav, Schmiedstraβe ja vene keeles Novaja uulitsa (kõikides keeltes eri tähendusega tänavanimi). Seega linnanimesid ei saa tõlkida otsesõnu. 13) 14) Tüüpilised tänavanimed olid Rüütli, Kuninga, Pikk, Lai, Lossi, Kooli, Kiriku, Munga ja Kauba. Ideoloogilise kallakuga nimed tekkisid 19.saj (Aleksandri tn, Troonipärija pst, Vladimiri tn, Peetri plats).
aptsiidiga.Seinad ehitati paksud ja aknad kitsad ja pisikesed.Kiievi vyrstiriik.Kiiev oli ema kirik,kus oli yle 400 kiriku.Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega. Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa kirikuid ja neid lasksid ehitada bojaarid ja kaupmehed.Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud. Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik. Moskva vyrstiriik Maalikunst Esimesed ikoonid toodi Bytsantsist.Esimene ikoon oli Valdimiri jumala ema,mille j2rgi hakati maalima Vene ikoone.Mongoli tatari ikke ajal Vene ikoon iseseisvus,hakati maalima tegelasi Vene rahvakunsti.V2rvid on kuldne ja punane.K6ige kuulasm ikooni
Ei. (Viivitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomisrõõmu. SANDER. Soo, soo. LAURA. Aga kui see sinule ehk kuidagi kõlbaks - nii vahele paigutada - väikeseks vinjetiks - ja kui sul omapärast kuju vaja oleks - - ma ei tea ju midagi - - SANDER. Eks näe, eks näe - aga kus ja kuidas see siis oli? LAURA. Linnas, neljapäeval - teel vaksali poole. See siin (tähendab pahemale jalale) teeb mu kohmetumaks ja mannetumaks, kui õieti olen. Astun, mõned pakid käes, üle uulitsa, seisan parajasti keset sõiduteed - korraga tuiskab nurga tagant auto välja ja täie iiliga minu poole nagu näljane hunt! - Röögatab - röögatab veel kord - aga jalad on mul maa küljes kinni, mõte halvatud - ma näen ennast juba rataste all ja pigistan silmad kinni. - Korraga - - SANDER. Korraga kistakse sind tagasi? LAURA (käed põlvede ümber). Ei, see oleks labane. - Korraga olen maast lahti ja kellegi süles. Mind
Maalija käsi teeb ka, aga mitte iialgi nii selgesti, kui loomus ise ja sel viisil võib inimene 2-3 rubla eest terve tosina pilte saada, tahab ta suuremaid, siis maksab muidugi natuke enam ja sedasama võib niihästi ühe kui mitme inimesega korraga teha. /.../ Siin Tartus näeme väga sagedasti pilditegija Karl Schultzi juures maalt inimesi olevat, kes ennast nõnda odava hinna eest maalida lasevad. Schultz elab Schrammi majas, mis Rüütli ja Küütri uulitsa nurga peal seisab Staabimaja nurga vastas, kus iga talve nekruteid vastu võetakse. Pildid tehakse seal ilusasti ja odavalt." Esimesed fotoateljeed töötasid loomuliku valgusega, selleks ehitati nad eluhoonete päiksepoolsesse külge klaaskatuse ja klaaskülgedega verandale. Pildistamine toimus loomulikult vaid siis, kui valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19
# Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk # Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) Kreml- vene linnade kaitserajatis. # Peakirikuks saab Uspenski katedraal # See matkib Vladimiri Uspenski katedraali # Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal käib aga 16. saj alla * Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida
· See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud · Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) · 12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks · Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik · Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn · Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt · Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari · Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas
Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekooli katuse all, kus Prido Under sai tööd õpetajana, ja hiljem Invaliidi uulitsas asuva invaliididekodu kurvas naabruses. Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallus, nagu
J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookide jaoks, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade jalippudega pidulikult ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J.Kappeli kõne. Peaproov pidi näitama ,,kuidas üksikud healed ja üksikud koorid kokku sünniksid ja kas kõik keermed annaksid kokku punuda ilusaks paelaks ja selgeks mõnusaks lauluks."
· See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud · Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) · 12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks · Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik · Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn · Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt · Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari · Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas
inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise. 1919 a otsustatakse asutada geograafia ja antropoloogia õppetool. Geograafia esimeseks professoriks saab pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti
«Oh, pagan, kui tore!» ütles ta püsti tõustes. «Te tulete just õigel ajal, härrad, olen praegu just supi juures. Te einestate koos minuga.» «Ohoo!» sõnas d'Artagnan. «Niisuguseid pudeleid Mousqueton lassoga juba ei püüdnud. Ja lisaks veel pikitud frikandoo ja loomafilee . . .» «Ma kogun uuesti jõudu, kogun jõudu,» ütles Porthos, «miski ei nõrgesta nii väga kui need neetud nikastused. ,Kas teil on olnud nikastusi, Athos?» «Mitte iialgi. Mäletan ainult, Ferou tänava uulitsa-kakluse ajal sain mõõgahoobi, millel oli täpselt samasugune tagajärg viieteistkümne või kaheksateistkümne päeva möödumisel.» «See lõunasöök ei ole ainult teile, mu kallis Porthos?» küsis Aramis. «Ei,» ütles Porthos. «Ootasin mõningaid aadlikke naabrusest, kes just äsja lasksid mulle teatada, et nad ei tule. Teie asendate neid ja mina ei kaota vahetusega midagi. Hei, Mousqueton! Toolid ja veel niisama palju pudeleid.» «Kas te teate, mis me siin sööme
Purjus pea peale ei hakka miski. Anna või terve lauaga pähe. Ainult jalgel võtab pisut tuikuma, see on ka kõik. Isegi Ollino ei tihka mind hästi puutuda, kui olen parajasti täis. Aga teistega -- muudkui natist kinni ja tuuseldab. Vana näitab ja Ollino tuuseldab, sest vana ise kukub näpuga lükkamisest ümber. Tema karjub ainult, karjub ainult suure häälega, nagu ütleks teine jutlust. Aga sest pole midagi, et karjub. Karju sama suure häälega vastu ja tee mõni aken uulitsa poole lahti, seda ta kardab ja juba lasebki teine jalga. Häbeneb, sest see on tema kool, mitte sinu ega minu. Igaüks häbeneb oma kooli pärast. Sest kool pannakse kinni, kui kõik nii suure häälega karjuvad. Kui vana üksi karjub, sest pole midagi, sest tema on direktor ja direktoril peab suur hääl olema, muidu ei saa ta ju juhatada. Väikse häälega ei saa juhatada. Minul on ka suur hääl, kui ma klassis juhatan. Sa peaksid mind siis kuulma
annaabi.ee 
