keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused. Levinud kogu maailmas, laialdasemalt USA-s, aga ka Saksamsaa ja Venemaa. Tänapäeval levinud peamiselt mööblina, aga ka arhitektuuris. Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee. Konstruktivism Venemaal üritati luua kommunistlikku utoopiat või loodeti aidata luua paremat ühiskonda. Arhitektuuris oli põhikohal lihtsad, risttahukakujulised hoonestised. Teos pidi osalema kommunistlikus propagandas. Kuulsamad Venemaa kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtsenko, El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo. Funktsionalism ja konstruktivism Euroopas. Kunstnikud pelgasid dekoreerimist, vaid uskusid, et on olemas lihtsad ja selged ilureeglid, mida järgida. Tunnustati alguses jooni ja 90 kraadiseid nurkasid
ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud
vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamise. Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstuktivistlikes monumentides. Kõige kuulsamad konstruktivistid Vladimir Tatlin (1885-
impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses. Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees
2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6
Kuritegevuse mõju inimesele ja ühiskonnale. Piiblilugudes on seik, kus Aadama ja Eeva poeg Kain tappab kadedusest oma venna Aabeli.Jahve pagendas Kaini selle teo eest ning lõpuks ta ka sureb läbi õnnetuse.See näitab , et kuritegevus on levinud juba iidamast-aadamast.Kuidas tänapäeval inimesed kuritegusid tõlgendavad ja millised on tagajärjed? Iga inimene on ainulaadne isiksus.Samamoodi on tal ka vajadused, mille rahuldamiseks teeb inimene tööd.Toit, elupaik, riided, raha, haridus-kõigel sellel on oluline roll, et inimene saaks edukalt elatud ja täita oma unistusi.Selle nimel on inimesed võimelised tegema kõike, isegi tapma, varastama, petma ja röövima.Nende ajendiks on tavaliselt soov kiiresti rikastuda ja näha vähem vaeva, et elada mugavamalt või hoopis ühiskonna poolt tekitatud olukord, kus inimestel ei ole tööd ja võimalusi, et ennast ära elatada.Kas on vahe kui abielus ahne naine laseb oma mehe maha, et saada raha, mida ta tegelik...
Millegi pärast see tavaliselt nii ei lähe. Ideaalühiskonna võimalikkuses kahtles ka Fjodor Dostojevski. Ta küsis, et kes suudab anda talle garantii, et kui ta satub ühiskonda, kus valitseb täielik ja täiuslik sotsialism, ei teki tal soovi see kõik vanakuradi vanaema pärast puruks peksta. Täieliku võrdsuse kehtestamine tähendaks ühtlasi ka isiksuse kaotamist, mis paraku pole võimalik. Hakates realiseerima utoopiat, arvestamata inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani. Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei ole võimalik kellegi äranägemise järgi klassidesse jagada. Antiutoopias on peategelaseks kangelane, kellel on vabadus valida, kes hakkab mässama süsteemi vastu kas või ennast ohverdades
radikaalselt on mõtlemist võimalik muuta. Ühe võimalusena pakutakse, et sotsiaalmeedia võib meid ette valmistada kiipidega maailmaks, olukorraks, kus inimestel on näiteks ajus kiip tagavaramäluga, mis töötleb infot kiiremini ja efektiisemalt kui meie enese aju. ,,rhizomedia. risomeedia" ei ole selgelt struktureeritud lavastus, vaid pigem süsteem, kus etendused liiguvad mööda teatud tugipunkte. Sisuliselt ei kujunda see üht konkreetset tulevikustsenaariumi, utoopiat, vaid pakub galeriid erinevatest võimalustest. Tähenduslikul tasandil on lavastus lõputuseni lahtimonteeritav ja teisendatav. Etenduse käigus loodud keskkond, mis sisaldab teatud võimalusi või vähemalt viitab neile.
markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks andisgi talle Preisimaa kuningas Friedrich II, kelle toel Voltaire püüdis realiseerida valgustuslikku utoopiat valgustatud valitsejast. Preisimaa, mis oli vastsündinud kuningriik, vajas enda tutvustamiseks midagi kirgast ja meeldejäävat. Friedrich ja Voltaire otsustasid hakkata partneriteks. Kuid hiljem pidi Voltaire Preisimaa kuningas pettuma, kuna ta mõistis, et kuningas kasutas teda ainult uue riigi tutvustamise eesmärgil ära. Kuningas pidas Voltairet vaid pelgalt õukonnanarriks. Voltaire oli tihedalt seotud Rousseauga, kuna nad mõlemad olid prantsuse valgustajad, kes
Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. "Bauhaus" (Saksa arhidektuuri kool, rajatud 1919. aastal, õpetas ka kunste, kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest
Eesti nüüdiskirjanduse arengujooni 1. Suure kaasaja ainelise eepilise romaani ootus. Mõnes mõttes peegeldab neid ootusi Andrus Kivirähki auhinnatud ,,Maailma otsas" või Urmas Vadi "Tagasi Eestisse" (2012) Teine põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist maailma või utoopiat, mille kese on mets kui Eestile ja eestlastele omase tähendustaju ja teadlikkuse ressurss. Ka maaelu motiivi tagasitulek: näiteks Tõnu Õnnepalu "Mandala", Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm" või Lauri Sommer "Räestu raamat". 2. "Reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine reaalsuse või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses
.." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat" esitada lugejateni, Machiavelli pöördus audientsi kui õppivate valitsejate poole tema suurteos on pigem õpik algajaile. Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sügavale evangeeliumitesse, Uute Testamenti, kuid on tõlgendatud väga erinevalt. Vahest ainus, mis neil ühine, on soov luua maailm, kus kehtiks ainult nende ühiskond, sest just enda versioon on mõlema autori meelest parim võimalik valikuvariant.
initsiatiivi ning pidasid kinni Robert Jonesi, kes uimastati ja paigutati märgistamata kasti. Arkaadia diplomaat sõidutas kasti Utoopia-Arkaadia piirile, kuid Utoopia ametnik keeldus aktsepteerimast, et tegemist on diplomaatilise kotiga, ega lubanud seda läbi, kui seda ei avata. Diplomaat protesteeris, kuid viis kasti tagasi diplomaatilisse esindusse. Nüüd pandi kast diplomaatilise auto peale ja ületati piiri ilma probleemideta. Hiljem esitas Arkaadia protestinoodi ja süüdistas Utoopiat diplomaatilise õiguse elementaarsete reeglite rikkumises. Jane Doe ja Rober Jones paigutati kinnipidamisasutusse, mida opereeris eraõiguslik turvafirma Nui. John Smith nõudis, et mõlemad kinnipeetavad tunnistaksid avalikult, et nad on nii tema kui ka Arkaadia praeguse režiimi suhtes põhjendamatult kriitikat teinud, ning et nad kutsuksid välismaale põgenenud arkaadialasi üles lõpetama häbistavad demonstratsioonid ja pöörduma kodumaale
Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia. Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia sellepärast, et tegemist oli projektiga, mis pidi valmis saama ja aja peatama. Elati tulevikus, oleviku võis kuidagi homse nimel välja kannatada. Ajas liiguti edasi viisaastakute kaupa (suured sammud nagu). Viisaastakutel olid nimed, mõnikord ka üksikaastatel. Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga.
Oli oma ette zarn, mis vaatas inimlikke pahesi näiteks silmakirjalikust, rumalust. Narridel oli tollajalise ühiskonnas ka praegugi omastati teatud õigusi mis teistel puudusid, nagu neil oli õigus õigus tõtt rääkida. Sartiiline poeem "Narri laev" Brant? Thomas Moe (Moolus) 1478-1545 tema tuntum teos on "Utoopia" kirjaldab ideaalset riiki. Ebakoht. See andis nime tervele zarline, selle vastand on düstoopia. Õnn on see kui jumala sedustega vastuolus. Campanella e. päikeseriik. Utoopiat kirjutatakse veel tänapäevalgi. Miguell Cervantes (Zavedra) 1547-1616 Hispaalane, väga värvika elukäiguga mees, juba 17 aastaselt võttis osa sõjast. Põgenes sealt ja tegeles kuninga maksu ja moona varustajana. Tema kuulsaim teos "Don Quijote", teos mis oli algselt mõeldud paroodiaks, millest kujunes sügav filosoofiline, samal ajal koomiline rahvalik teos. Kelmirohke ehk pikareskne romaan. Zarn mille juured ulatuvad rahvaluulesse. Mille algust arvestatakse keskajaks. Anton Tsehhov
erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha reaalsusel ja koopial- me ei saa teha vahet reaalsusel, me ei tea mis on õige ja me ei tunneta enam utoopiat, me ei usu sellesse. Hüperreaalsus- nn kommunikatsiooniekstaas, süsteemid räägivad sellest mis nad on, telekas räägitakse meile uudistest mitte maailmast. Obstsöönsus viitab roppusele. Obscene- ta jagab selle kaheks ob ja scene, ta hakkab neid vastandama obscene ja scene. Scene on mingi etendus teater ja obscene on bornograafiline, me oleme osad sellest. Demüstifikatsioon- võtad salapära ja näitad millest see tehtud on, see
inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitetktuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid,et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Bauhaus, 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standartsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5
isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist ja tootmise majanduslikku põhejendatust. Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas ja lihtsate risttahukate kujulised ehitised on saanud tavaliseks. Natside võimuletulek lõpetas ,,Bauhausi'' tegevuse. Mitmed kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute
ajalehte The Tatler. Swift oli samuti vastuoluline ja selletõttu ka kannatas palju oma elu jooksul. „Gulliveri reisidel“ on 4 osa. See sisaldab allegooriaid inimlike asjade kohta. Seal kritiseeritakse valitsevaid klasse -> jällegi üks valgustusmotiiv. Tervet teost käbib huumor – satiir, ja valgustusele omased räiged seigad, lausa jäme huumor. Kritiseeritakse ka tollast teadust. 4. osa on utoopia. Swifti lahendus on, et utoopiat pole olemas. Swifti puhul on tunda traafikat ja natukene romantikat. 3. loeng 21.09.15 – inglise valgustus jätkub Samuel Richardson (1689-1761) vallandas traditsiooni – kiriromaan. Tugineb mitte- belletristlikele alustele. Aluseks on hoopis kiri. Idee tuli sellest, et Richardson kirjutas oma kirjaoskamatutele kaaslinlastele armastuskirju valmis. Richardsoni „Pamela“ on esimene kiriromaan (1740-41). Selle romaani pärast läksid Richardson ja Fielding tülli (viimane
Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. Aastatel Kõik, mis hästi funktsioneerib on ka kaunis 1.Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2.Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Bauhaus, kunstikool, mille eesmärgiks tööstusdisain. 3.Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standardsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4.Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. Bauhaus 5
Matkimine ja jäljendamine. Mimesis. Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt. Tehnilised immitatsionid.Inimesele analoogne. Robotid jne koopia ja originaal lähevad segamini. Energia ja jõud. Inimesega ekvialentne. Inimese tehnoloogilisi leiutisi võib vaadelda inimese keha pikendamisega: auto on jalgade pikendamine jne. Uute territooriumite hõivamise analoog. Hüpperreaalsus. Reaalsuse ja koopia vahel ei saa enam vahet teha. Ei suuda enam ettekujutada utoopiat. Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me elame maailmas kus süsteemid räägivad ainult iseendast, suheldakse ainult märkidega. Kui sa vaatad telegast uudiseid, siis sa arvad, et sulle räägitakse maailmast, aga tegelikult räägitakse uudisteks. Meedia ei tekita reaalsust vaid kommunikatsiooniekstaasi. Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata. Ob scene- scene viitab esimese astme simulaakrumile.
seisukohti). Kasvatada saab konkreetsest karakterist lähtuvalt, muidu pole võimalik ümber kasvada, loomulikkust ei tohi alla suruda. Puudused kasvatuses tulenevad sellest, et kasvatus pole suutnud järgida oma tõelist ülesannet ega toimunud mõistuslikult, arvestades kõiki asjaolusid. Rousseau toob sisse ka uue inimese teema. Valgustuses osutatakse sageli sellele, et ''vanu'' inimesi pole vaja ja inimene peaks ümber kasvama. Raamatu viimaseid osi on võimalik vaadelda kui omalaadset utoopiat, kujutakase seda, kuidas armastusest ja kirgedest üle saanud inimesed arutavad, milline peaks olema tuleviku ühiskond. Valgustuskirjanikule on oluline kollektiivi heaks töötav indiviid. Romaani lõpp on traagiline, Julie sureb ja tunnistab, et on elu aeg ikkagi armastanud St Préd. Seda teost täiesti sentimentalistlikuks ei saa pidada, kuigi Rousseaud peetakse Prantsuse sentimentalismi esindajaks. Rousseau ,,Pihtimus" kirjutab palju enda vastuolulisest elust.Lugejad on
ja elustiili. Seejuures sattus see elufilosoofia aga sisemistesse vastuoludesse. Ühest küljest nõudis humanism kristlik-sakraalse ühiskonna elunormide alusel maailma ümberkujundamist, kuid teisalt väljendas see ka haritud inimese rahu-igatsust ja soovi pääseda sellest maailmast. Humanism liikus seega hoopis teistel radadel kui senine teoloogia. See rõhutas kristluse vaimset ja religioosset universaalsust ja pidas pühaks utoopiat inimeste kiriklikust ja universaalsest ühtsusest, kus igasugused religioossed erinevused on kõrvaldatud. Esindajateks olid Brixteni piiskop Nicolaus Cusanus, Erasmus Rotterdamist, Thomas More, Humanismile lisaks kritiseeris kirikut ka müstika, kuid tegi seda oma sisemaailma kaudu, kus inimese ja Jumala vahelises osaduses ei vajatud ju otseselt kirikut, preestreid ja kultust. Müstika on kogetu, kus mitmeseletuslikkus, elu vastuolulisus kaovad terviklikkuse ja ainult üks-olemise ees
mõistuslikult, arvestades kõiki asjaolusid. R toob sisse ka uue inimese teema. Valgustuses osutatakse sageli sellele, et vanalaadseid inimesi pole vaja ja inimene peaks ümber kasvama. Ja selliseks inimeseks on St Pré. See uus inimene vb kattub kolmanda seisusega ja üheks romaani aspektiks on uue inimese , feodaali ja aristokraadi antitees. Raamatu viimaseid osi on võimalik vaadelda kui omalaadset utoopiat. Siin kujutakase seda, kuidas armastusest ja kirgedest üle saanud inimesed arutavad selle üle, milline peaks olema tuleviku ühiskond. Valgustuskirjanikule on oluline kollektiivi heaks töötav indiviid. Romaani lõpp on siiski traagiline ja see tekitab uue antiteesi. Romaan lõpeb nii, et Julie sureb ja tunnistab , et on elu aeg ikkagi armastanud St Préd. Seda teost täiesti sentimentalistlikuks ei saa pidada, kuigi Rousseaud peetakse Prantsuse sentimentalismi esindajaks.
ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud
annaabi.ee 
