läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks. Trükikunsti leiutamise järel levisid usupuhastustuslikud ideed pea kõikjale Euroopas. Protestantlikud kirikud kujunevad Skandinaavias, Inglismaal, Madalmaades, sveitsis ja Saksa aladel . Võitlemaks reformatsiooniga , algatas katoliku kirik vastureformatsiooni. Paavstkiriku sisemise ühtsuse kindlustamisele aitasid kaasa jesuiitide ordu rajamine ja Trento kirikukogu otsused .
Läbi mitmete tõkestuste sai Luther lõpuks lindpriiks ning asus Wittenbergis uut kirikut ehitama. Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. 1524-1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad. Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku. Reformatsiooni käigus kujunes Sveitsis välja kalvinism. Ulrich Zwingli diskuteeris kiriku eeskirjade üle ning ta kuulutas Zürichi paavstivõimu alt sõltumatuks ning sellega kirik allutati linnavalitsusele, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Johann Calvin oli mees,
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste
· Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi
Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525
ÕIGEUSU PROTESTANTLIKUD K. *luteri k. (Põhja-Saksamaa väikeriigid -> Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome, Põhja-Läti) *reformeeritud k. kalvinism (Sveits, Madalmaad) hugenotid (Prantsusmaa) presbüterid (Sotimaa) puritaanid (Inglismaal) *anglikaani k. (Inglismaa) 16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad riikide vahel, vaid riigisisesed (kodusõjad), kus erinevad pooled omavahel võitlesid. Saksamaal lõppesid ususõjad Augsburgi usurahuga ja see kehtestas põhimõtte: kelle maa, selle usk (valitseja usk määrab ära tema alamate usu).
Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati riigile kas reformatsiooni või Augsburgi usurahuga – rahvus- ehk riigikirik,usuvabadus lõpetati,suurfeodaalid koondati õukonda & suruti maha mässud,merkantilism majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16.saj,Henri IV lõpetas ususõjad kuulutas katoliku usu valitsevaks. Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel. TÄHTSAMAD ISIKUD Louis XIV-Sõjaväe ülemjuhataja,Valitsusjuht, seadusandlik võim,ülemkohtunik,seadused kinnitas
organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut. · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel
Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti võrdseid võimalusi kõikidele, mis oli äratoodud dokumendis ,,12 artiklit". Augsburgi usurahu (tähtsus) 1555, Augsburgi usurahuga anti katoliiklastele ja protestantidele võrdsed õigused. Wormsi riigipäev (tähtsus) 1521, Keiser Karl V tunnistas just Wormsi riigipäeval Lutheri süüdlaseks. Kes ta on ja millega sai tuntuks Thomas Müntzer - varajase reformatsiooniasegse saksamaa teoloog, kes sai mässuliste juhiks talupoegade sõja aja . M Lutheri reformatsiooni tekke põhjused: · Katolik kirik ei pakkunud piisavat hingelist rahu ja vaimulikku õpetust, juhtkonna eluviis ei olnud kooskõlas pühakirjaga
kirikutegelaste käes ning preester andis patud andeks REFORMATSIOON (16. saj. alguses) Usupuhastus e. reformatsioon - ümberkorraldused poliitikas, valitsemises ja majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim. Arvatavasti ei olnud ta eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Usupuhastuse levik tõi kaasa ususõjad. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555, mille põhimõte on "Kelle võim, selle usk." Valitseja määras oma alamate usu. VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel) Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline
Seetõttu peaks tegelema preventive checkiga peab reguleerima, et inimesed ei saaks rohkem lapsi, kui majanduslik võimekus lubab. 25) Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed: reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, kes kaotas seisuslikud privileegid jäädes sellega kodanluse ja aadli seisuse vahele; Augsburgi usurahuga 1555. aastal tunnistati Saksamaal protestantismi teise riigiusuna; katoliku kirik asus end uuendama; need riigid, kus reformatsioon toimus, arenesid majanduslikult kiiremini, jõuti kiiremini tänapäevase ühiskonnani; usuvabadus; katoliku kiriku mõju vähenemine. Negatiivsed: pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa täielikult lõhestatud; inkvisitsioonid,
Luterlikel aladel suleti kloostrid, viidi kirikutes läbi pildirüüste ja ilmalikud valitsejad võtsid üle kiriku varad ja maavaldused. Reformatsiooniga kaasnes ka sotsiaalne käärimine. Saksa talurahvasõja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 9 (1524 – 1526) tulemusena hukkus peaaegu 100 000 talupoega. Kahe vaenutseva kristliku usuvoolu vahel jõuti kokkuleppele Augsburgi usurahuga 1555, mille järgi kehtestati põhimõte- kelle võim, selle usk (e usu valiku määrajaks sai valitseja). Luterlus levis lisaks Põhja-Saksamaale ka Skandinaaviamaades (Taani, Rootsi, Island), Soomes ja Vana-Liivimaal (Eesti ja Läti aladel). Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 10 3.3. Usupuhastus Šveitsis:
Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud. Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja).
· Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin
2. lugemisoskus, koolide teke 3. kloostrid ja pühakute kultus kaotati 4. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 5. sakramentidena säilisd ainult ristimine ja armulaud 6. paavstide ja kirikukogude otsused muutusid kehtetuks poliitikas ja majanduses 1. kirikupeaks valitseja mitte paavst 2. kiriku varad võõrandati ja läksid ilmalike võimude kätte 3. hakati väärtustama tööd ja inimese ametialast teenistust ususõjad saksamaal lõppesid augsburgi usurahuga kelle võim, selle usk lut. Levi ka põhjamaadesse Ro ja Ta räägitakse kuninga reformatsioonist. Viidi läbi kuninga eestvedamisel 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Sveits: Ulrich Zwingli lähtus luterlikust põhimõtetest, asa oli põhimõttelisi vaidlsi lutheriga( leiva osas..) 1520ndate alguses Zü raad viis läbi reformatsiooni. Katoliku kirikud muudeti:
Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased
Schmalkaldeni sõjad, nime saanud Schmalkaldeni liidu järgi, mis oli loodud protestantide kaitseks. 15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil.
reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid. 1517. aastal algas Reformatsioon. Reformatsiooni põhiseisukohad: Pandi paika Augsburgi usurahuga. Augsburgi usutunnistuses seisidki reformatsiooni põhiseisukohad: kirik peab olema emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus ning suleti kloostrid. Augsburgi usurahu ja usutunnistus: 1555. aastal oli keiser sunnitud andma välja selle usurahu, millega luteri usk kuulutati katoliku usu kõrval teiseks riigieligiooniks. Põhilause oli: ,,Kelle valitsus, selle usk". *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond. Eeldused: teaduse ja tehnika areng
ö modernistlik rahvus. Palverännakud Santiagi de Compostelasse, Montsant Michel. Kirikule kõrgkonjunktuuriaeg. Saksamaal ei ole näha ühtki populaarset piiskoplikku hierharhiat reformatsioonieelsel ajal. Piiskopid reeglina aristokraadid, kel vähene vaimulik haridus, variatiivsus suur – on territooriume, kus 30% vaimulikest kõrgharidusega (ei pruugi olla teoloogiline haridus). Luterlik reformatsioon kestab 1517-1555 (lõpeb Augsburgi usurahuga). I faas – indulgentsitüli 1517-1521, Rooma kiriku algatatud protsess luteri kiriku vastu. II faas - Tekivad esimesed remormatsioonirühmitused, Šveitsis Zvingly? Tekib ka nn reformatsiooni vasaktiib, spiritualistid, ristijad. III faas 1525. a kui talupoegade ülestõus Saksamaal. IV faas kuni 1530. a konsolideerumise faas – evangeelse maakiriku algus. V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas
ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide õpilastest enamiku moodustasid aadlikud ja linnakodanikud. Kõrgema hariduse pidid liivimaalased omandama välismaal, Itaalia ja Saksa ülikoolides. 1517 lõi preester Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555 ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal, Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid linnad, vasallkond võttis evangeelse usutunnistuse vaid pikkamööda vastu. Talupoega see ei haaranud, ta usutunnistuse määrajaks sai mõisniku seisukoht
Nendega liitus neljandana reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkadeni sõjad (1546–1548 ja 1552–1555). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555.a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue
Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema võimalus abielluda. Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks ristimine ja armulaud. Saksamaal puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute ja Saksa Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555. ''Cujus regio, cjus religious'' kelle võim, selle usk. Martin Lutheri usupuhastusideed levisid ka mujale. 38) Vastureformatsioon See oli katoliku kiriku hüüd takistada kirikulõhet ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tehti keelatud raamatute nimekiri. Need raamatud hävitati. Rajati jesuiitide ordu. Selle rajajaks oli Hispaania munk Ignatius Loyola. Nende ordudel puuduvad kloostrid ja mungarüüd
Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks:
Eeskujuks oli Luther ise, kes tõlkis piibli saksa keelde. Lutheri õpetus pööras elu Saksamaal lausa pea peale. Toimus Saksa talupoegade sõda (1524-1526), kus Luther püüdis olla talupoegade ja vürstide vahel sobitajaks, kuid pööras siis otsustavalt ülestõusnutele selja. Saksamaa ühiskond jagunes usuküsimuses kahte leeri. Ühel pool olid uuendusi taotlevad protestandid ja teasel pool aga need, kes uuendustega kaasa ei läinud. Kokkuleppele jõuti alles 1555. aastal Augsburgi usurahuga. Selle järgi tagati mõlemale poolele võrdsed õigused. Alamate usu valiku määrajaks sai nende valitseja. Kehtima jäi põhimõte: kelle võim, selle usk. Usupuhasatuse levik Euroopas Lutheri usupuhastusliikumine leidis elavat vastukaja kogu Euroopas. Tähtsaks usukeskuseks sai Saksamaa kõrval Sveits. Seal tegutses endine preester Ulrich Zwingli. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikust viidi välja pühapildid ja jumalateenistus asendati piibli lugemisega
Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola- Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia.
Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst
annaabi.ee 
