Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada. 1. Nimetage kaks Balti erikorra tunnust. 2. Kas Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga või Venemaaga? Valige enda arvates õige väide ja põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. 1. Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. 2. Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga. Balti erikord võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu.
Judaism Judaism tekkis paljude aastatuhandete eest alal kus tänapäeval asub Iisraeli riik.Judaismi järgijad ehk juudid usuvad et Jumal on loonud maailma ja inimese,ning valinud juudid oma rahvaks. Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa
Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. Ürgmonoteism usundilooline algupärateooria, mille järgi inimkonna vanimaks usundiks oli usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel.
Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevalgi. 6 Zarathustra õpetus Zarathustra õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand: Ahuramadzda ehk Tark Isand võitleb Tõe, tema põlisvaenlane Angra Mainju ehk Kuri Vaim aga Vale eest. Maailma läbib leppimatu võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju, Tõe ja Vale vahel. Kõik olendid, olgu jumalad või inimesed, peavad nende vahel valima
saadikud. Kui vana roomluse allakäigu üle kurtev Tacitus mainib ristiusku, siis paigutab ta selle ühte ritta idamaiste religioonidega, mis valgusid pealinna. Kuigi Rooma Kapitooliumil ohverdati korrapäraselt Jupiterile ning riik pidas ülal templeid ja preesterkonda, oli Taciusel põhjust muretseda: vanadesse jumalustesse veel vaevalt usuti ja hoolimata keisrite mitmest katsest ei ärganud riigiusund enam rahva usundina ellu. Tõsi küll, riik oli salliv ega keelanud ametlike kõrval teenimast teisi jumalusi. Eriti haritlaskonda kuuluvad inimesed leidsid lohutust filosoofiast, mis rõhutas meelerahu ja saatusele alistumise vajalikkust. Laiemate rahvahulkade igatsuse lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist apelleerisid uued usundid tunnetele. Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus: uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja
riikidest. Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. 1. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..................................................................................................................................................... .............................................................. Kristluse teke Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus.
1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes 17.Mis on Balti erikord? Selle tunnusjooned? Balti erikord- valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad 18.Mis on aadlimatriklid? (sisu?) Rüütelkond. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete
kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. · Milles Balti erikord seisnes: - Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. - mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. - valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. - kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. - Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. - kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. - aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad.
· Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3
Preestrid viivad läbi tseremooniaid, et sundda vaime oma patte kahetsema või põrgusse tagasi minema. Kokkuvõte Taoism on hiina usund ja filosoofia, mis pärineb Vana-Hiinast. Taoism on rajatud tao mõistele, mis tähendab tühjust, mitteolemist ja mittetegutsemist, ning mis jagab universumi kaheks vastandlikuks energiaks, milleks on yin ja yang. Taoismi rajajaks peetakse Laozid koos Zhuanziga. Taoism kerkis esile Hiinas 5.sajandil eKr konfuatsianismija budismiga konkureeriva usundina. Taoism väidab, et loodus toimib iseeneslikult ja seetõttu on vajalik arendada loomulikkust ja spontaansust, seega ei saa hormooniat taoga järgida või õpetada. Taoistlik traditsioon on kvietistlik, rõhutades meditatsiooni ja seesmist vaikust. Alates 4.saj eKr jätkas Laozi õpetusi Zhuangzi. Taoism arendas välja alkeemia ja tervendamise tehnikaid, et edendada pikaealisust ja isegi surematust. Taoismis on palju jumalaid, neist tähtsamad on need, kes hoolitsevad
(sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "..
tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism - Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia?
tabulise hulka, kuid mis ei ole rüve. Profaanne ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? ● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. ( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina) ● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia?
määratud, et lõpuks saavutab Ahuramazda oma vaenlase ja kõigi kurjuse jõudude üle otsustava võidu. Siis tõusevad surnud haudadest ja mägede metallid voolavad suureks tulejõeks, mis kõrvetab patused, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael
Moraalinormide täitmiseks on välised sanktsioonid (põrgu/paradiis/jumala silm) ja sisemised sanktsioonid (eesmärk austada Jumalat). Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad, tagatakse väliste (reaktsioonid nt) ja sisemiste sanktsioonidega (nt häbi). Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika. Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina kristlust ja Piiblit kui kristlikku pühakirja, mille vanem osa (Vana Testament) on pühakirjaks ka juutidele. Kristliku moraali tuum: 1) Armasta Jumalat üle kõige! 2) Armasta ligimest nagu iseennast! Armastuse nõude alus: Jumal on armastus. Filosoofid on sõnastanud nn jumaliku käsu teooria. Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid Jumala käskude kaudu või on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad Jumala käskudest. Jumal tagab moraaliseaduse objektiivsuse.
Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi
Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikuil religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlema poole heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Reformatsiooni põhjused Inglismaal. Algused ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni, hiljem
tulid kaasa ja oli vaja luua vennaskond koos kindlate reeglitega. Benedictus lõi kloostri Monte Cassino ja lõi reegli ,,ora et labora" (ehk palveta ja tööta). * Palverännakud rännak mingisse kohta, mille käigus inimene mõtleb oma elule ja kahetseb asju, mis on seda väärt. Kõige pühamad kohad kuhu minnakase on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. * Kristusest tekkinud uus-usundid (ei tunnista Kristust usundina, kuid kelle pühakiri on samuti Piibel): Viimse Aja Pühade Kirik ehk mormoonid (tekkinud Ameerikas Joseph Smithi kaudu usuvad samu asju, mida Kristlased + ka palju muid asju) 11 miljonit; Jehoova tunnistajad (tekkinud Ameerikas; esialgselt hakkasid ette kuulutama maailma lõppu kindlate kuupäevadega; levivad ajakirju Vahitorn ja Ärgake!); Ühenduskirik (tekkinud Koreas ja nemad korraldavad näiteks masslaulatusi). * Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ....
säilib igapäevane ohverdamine, põhiline ohvriloom on lammas. Suurem osa süüakse ära, maksa järgi ennustatakse, inimohvri kohta andmed puuduvad. Preestrid teenisid meesjumalaid, naised jumalannasid. Istari templiprostituudis. Säilib ka usk inimese ja jumala vahepealsetesse olenditesse (deemonid), kes spetsialiseerusid erinevatele haigustele. Haigusi võisid saata ka nõiad või jumalad. On ka head vaimud: kaitsevaim Lamassu, lõvi peaga kotkas. Mesopotaamia usund püsis elava usundina III-IV sajandini pKr. Otsest tütarreligiooni pole, kuid mõjusid on Vanas Testamendis (veeuputus). Hellenismiajastul õppisid kreeklased tundma Mesopotaamias. Kreeklaste hulgas muutub väga oluliseks astraalreligioon. Eriti kuulsaks muutub päikesejumal. Selle kaasnähe on astroloogia, mille esimese kooli rajas Babüloni mees BEROSSOS. Ekstreemne pan-babülonismi teooria seletab, et Mesopotaamia on tsivilisatsiooni häll ja kõik muud kultuurid on sellele taandatavad.
Täiuslikud kutsuvad enda juurde uusi liikmeid. On patte, mida ei anta andeks on jumaliku valguse kahjustamine. Hakkas levima Mani elu ajal. Ta saatis missionääre erinevatesse maadesse. Igal pool võideldakse maniluse vastu, sest see on eksiõpetus. Rooma riigis kujunes saatus selliseks, et see likvideeriti 6 või 7 sajandil, kuid järgijaid oli ikkagi. Manilus esines igas riigis nii nagu oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina. 6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund. Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani khaganaat, kui varsise kokku, siis manilus püsis edasi natuke aega. Ta oli algusest peale
järeltulijad MUINAS EESTI 1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal. Pekko - Settudel 1154 - Araablasest geograaf al-Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227
sanktsioonidega (häbi). · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad. · Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule), vaid inimeste mõistusele või soovidele või kokkuleppele. Religiooni mõju eetikale Euroopas Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika. Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina kristlust ja Piiblit kui kristlikku pühakirja, mille vanem osa (Vana Testament) on pühakirjaks ka juutidele. Piibli kümme käsku (2.Moosese rmt 20.ptk) 1. käsk: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval! 2. käsk: Sa ei tohi enesele teha kuju ega pilti ja neid kummardada ega neid teenida. 3. käsk: Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata! 4. käsk: Sina pead hingamispäeva pühitsema!
kui see vaid aitaks kaasa rahu kiiremale saavutamisele. Sama eesmärki teenis ka rootslaste äkkrünnak Prahale 1648. aasta suvel. Linn langes barbaarse rüüstamise ohvriks, mida meenutab tänapäevani suur osa Rootsi muuseumide kunstiaaretest. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi. Riigipäeval tuli religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikute hulgas ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlemapoolsel heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani.
annaabi.ee 
