Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Usundid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaimude, kirik, spiritism, konfutsianism, konfutsius, samaan, hingedoodoo, religioon, budism, buddha, protestantlik, kalvinistid, baptism, palverännak, ristimine, maailmaga, katoliiklus, paganlus, samaani, hinduism, universum, feng, shui, amisid, lahusus, keskne, jutlus, usulahk, elekter, teol, elatuvad, anglikaani, mitmele, canterbury, thomas, isetusNeid korraldatakse sageli. SHINTO KAUNID KUNSTID Japan. Shinto on Jaapani ainupärane. Kiyamizu-dera Kyotos on pühamu. Miyajima saarel petiub Merevärav. Tõusu ajal on vee all. Shintode kunst. Jumalaid ei kujutata. Kujutatakse kombetalitlusi, pidustusi, mõtlejaid jne. Katsushika hokusai tegi kunsti. Iga pidustus on osa Shinto rituaalis. Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse
Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav.
kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel
kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja Uus Testament Islam Koraan 5
pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. Kristlus 1. Apokriivad- ajaloolised, kirjanduslikud tekstid N! Juudit 2. Katoolne e üleilmne- peetakse silmas, et tolle aegne kristlik kogus tunneb end ülemaailmsena. 3. Skisma- kiriku lõhenemine. 4. Rooma paavst- kehastab eneses Jeesus Kristuse jüngrit Peetrust. 5. Protestantism- reformeeritud kirik. Jaguneb: 1)lutherlus2)kalvinism3)anglikaani4)presbüterlus 6. Prohvet usu kuulutaja, kes kõneleb Jumala nimel, enamasti ilmutuse kaudu. 7. Pühak isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu ees ja kelle kaudu seetõttu Jumal avaldub. 8. Ristija Johannes- viimane prohvet, Jeesus Kristuse ristija. 9. Kagiograafia- pühaku elulugu, mis on kirja pandud kindlate reeglite järgi. 10. Atribuut pühakute oma sümboolne tunnus. 11. Hagiograafia pühakute elulugu 12
loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
ka prohvet Muhammadi. Budismi juured peituvad India kultuuris, mistõttu peetakse endastmõistetavaks seal eksisteerinud iidseid arusaamu elust. Näiteks usutakse inimeste ümbersündi (budistid ei usu surematut hinge, vaid surmaeelse meeleseisundi taaskehastumist). Ümbersünd toimub üha uuesti ja uuesti ning sellist ringlemist ümbersündide ahelas nimetatakse sansaaraks. Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust: mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.
Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle.
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne
saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi valetada *ära kadetse *ära varasta *ole puhtana *ole leplik *ole heatahtlik *haru ennast *anna oma hina Brahmanile -- BUDDHA-valgustatu Tiibeti budism lomaism
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus.
paikades. Feng shui aluseks on arusaam, et maailma elustavad jõud, mis vormivad maad ning kogu elu. Kui inimesed ehitavad maja, kaevavad hauda või rajavad teed, siis peavad nad olema kooskõlas neid ümbritseva energiaga. See on vajalik selleks, et rajatis oleks oma asukohas loomulik ega valitseks oma ümbruse üle. Vaimud ja hinged Taoismis on oluline võitlus kurjade vaimudega ning kõik taoistlikud usujuhid olid eksortsistid, kurjade vaimude väljaajajad. Chang Tao Lingi vaimne tabav mõõk oli austusobjektikspeaaegu kaks tuhat aastat, kuni kommunistid selle hävitasid. Tema amulette müüakse taoistlikes templites seniajani. Näljased vaimud Näljased vaimud on need surnud, kes on maetud ilma kombekohaste matuserituaalideta ning kellel ei ole perekonda, kes neid austaks. Iga aasta seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval tuuakse neile ohvriande, loetakse palveid ning viiakse läbi liturgiaid, et anda vaimudele rahu
Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Õigusteenistus Taoism Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Religioon pole mitte ainult univeraalne, vaid tal on olnud ka tohutu mõju kultuurile. Oma mitmete ühiste elementide kaudu käsitlevad religioonid inimkonna tähtsamaid küsimusi. Need küsimused on olnud kosmilises mõttes, hõlmates maailma loomist, elu motet, kannatuse ja valu tähendust ja üleloomulikku sfääri. Need küsimused on olulised ka selles mõttes, et nad puudutavad iga inimest, käsitledes käitumist ja eetikat.
vältida elusolendite kahjustamist ning verevalamist; kuuendaks, õige püüdlus, ehk hoiduda kahjulikest mõtetest ning tundmustest ja teadlikult esile kutsuda häid; seitsmendaks, õige järelemõtlemine, ehk mediteerimise kaudu teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ning mõtete tekkimist; kaheksandaks, õige keskendumine, ehk tuleb ületada viis meeleplekki ehk pahet, milleks on himu, kadedus, uhkus, viha ja nõmedus; kõike seda tehes võib jõuda Buddha seisusesse; see toob meelerahu, kaastunde, virgumise, õilsuse, ärksuse, mõistmise; Buddha seisuses on nirvaana; seda ei saa kirjeldada aja ja ruumiga; ümbersünnid lakkavad; nirvaana esimesse staadiumisse võib jõuda eluajal, teise ainult pärast surma; Kogudus umbes 500 miljonit inimest; koguduseks on sangha; koosneb ilmikutest ja munkadest; ilmikud on tavainimesed, kes on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse; nende ülesandeks on ülal pidada munkasid
kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda. Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
· Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse.
Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt antisotsiaalsetel eesmärkidel, inimeste vastu
on täielikult kustunud. Selle kustutamiseni viib 8-osaline tee. Kui see läbitakse, siis jõutakse valgustuseni. Kogudus mungad/nunnad, kes elasid kloostrites ja ilmikud, kes olid lihtsalt budismi usulised. Iseloomulikud tunnused Inimesel puudub MINA. Inimene sünnib ümber kellekski teiseks. Eestmärgiks on nirvaana. Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades. Peasuunad Hinajaana algne Buddha õpetus. Valgustus kättesaadav vaid munkadele. Tähtsal kohal mediteerimine ja Buddha säilmete kummardamine. Mahajaana Samsaarast saavad kõik inimesed väljuda ja Nirvaanasse minna. See on võimalik tänu bodishattvale annab tõotuse teisi inimesi aidata läbi ümbersündide, neist saavad Buddhad. Buddhat armastatakse kui jumalust ja teda kummardatakse. Vadzrajaana nirvaana on võimalik saavutada guru ehk õpetaja juhendamisel juba elu jooksul. Pühakiri Tripitaka. Kolm osa:1
· Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioon lk 1113 Kombed ja tavad lk 1315 Kunst lk 1516 · Kokkuvõte lk 17 · Kasutatud kirjandus lk 18 · Lisad(pildid) lk 1920 2 Sissejuhatus Hiina ehk taevadraakoni maa on üks maailma tsivilisatsiooni hälle
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism
e tulehark treife (kõlbmatu) vaheline leping Kristl 2,1 mld Jumal, 1) protestantlik Ristilöödud Nelipühi tähistatakse kristliku Välja Piibel (koosneb Kirik us Jeesus 2) katolik Jeesus; kiriku sünniaega; kasvanud Tanahist e Vanast (ristikuju Õigeusk Kristus, (keskus on armulaud, ristimine (kristlaseks saamine, judaismist; Testamendist ja line, Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST..............
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist
annaabi.ee 
