Sinise liblika usku Ühes ilusas talvelaulu salmis on read: "Eemalt näed sinilindu, kõrgelt mäelt tõuseb lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talve võlumaal." Mina tõlgendaksin seda lauset sellega, et igaüks meist on suuteline oma unistusi täide viima, kui me tõesti usume seda, mida me soovime. Sellist unistuste täitumisse uskumist mina nimetaksingi sinise liblika usuks. Miks me usume unistustesse ehk mis paneb meid uskuma sinisesse liblikasse? Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad. Enda soovides ei ole kedagi, kes meie elu dikteeriks ja meie eest valikuid teeks. Vaba olemine täidab meid rahu ja jõuga, mis aitab edasi reaalses elus eesmärkide elluviimisel. Juba sellest ajast peale, kui ma oma elu mäletama hakkasin, olen ma tegelenud muusikaga, kas siis ema nõudel trummi mängides, mööda tuba ringi joostes ja lauldes või lasteaias klaverit õppides. Kogu see aeg, mida ma ...
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata...
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elul...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine
sest võõrandumine kirikust oli hakanud toimuma juba esimese vabariigi ajal koos teaduslik- materjalistliku maailmavaate leviku ja linnastumisega. Nõukogude-aegne propaganda vaid lisas protsessile hoogu, kuid tegi seda pigem läbi hirmutamise taktika kui ratsionaalsete argumentide kasutamise, mis muutiski selle enamiku inimeste jaoks nii vastuvõetamatuks liig jäme toon ja hiljaksjäänud kuulutused. Eesti inimese suhtumine usku oli juba ükskõikne, mis aga muutis nõukogude võimu murelikuks: tarvis oli juurutada hoopis vaenulikkus. Kokkuvõttes kandis antud propaganda muidugi vilja, kuna sinna lisandus veel muu: kirikuga seotud inimestelt korjati kõrgemaid makse, neil polnud sotsiaalkindlustust ning nad võisid ilma põhjuseta kaotada oma töökoha või ühiskondliku positsiooni või elukoha vms. Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid palj...
Ristisõdu oli kaheksa ja need toimusid 10961291 aastatel. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni- läänemaailm, islamimaailm ja Büstsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Nagu iga sõda tõid ka ristisõjad muudatusi. Mis muudatusi tõid ristisõjad? Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüüt...
muutus? Paljud inimesed ei suutnud kummardada nii paljusid jumalaid 14 tähtsat, 21 vähemolulist ja mitusada alamjumalat, kelle poole palvetada ja kellele ohvreid tuua oli liiast. Usk tundus olevat mõeldud rikkamatele ühiskonnakihtidele, mis minu meelest ei oleks tohtinud nii olla. Jumalaid saab kummardada ka ohverdamata ja ilma kohustuslike andamiteta kristlus, budaism ja mõned teised usud toimivad nii väga edukalt. Arvestades seda, et kogu inimkond ei saanud usku vahetades hukka, oleks ohverdamata uskumine olnud sama piisav. Kristlus jõudis aga paraku ette ja seda, kui ainujumalakultust, levitati meie ajaarvamise algusest 2. sajandini piisavalt mõjukalt, et umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust selle omaks võttis. Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik
Peetri Kool Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada, millest muusikas juttu on. Omalaadne nähtus Hiina kultuuris on Pekingi ooper, mis kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendus...
tervendamiskunsti. Vahet ei tehta nahavärvi, usutunnistuse ega vanusega tee on lahti igaühele, kes on valmis reikit vastu võtma (Vt. Lisa 4). Käesolev uurimus paneb rohkem mõtlema selle universaalse energia ära kasutamise peale. Meil kõigil on see energia olemas, aga kuivõrd me reikit endile tegelikult teadvustame? Autor uuris teema aktuaalsust Saare- ja Muhumaal. Uurimistöös on püstitatud järgmised probleemid: Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga? Kas neis on usku armastusse? Usku energiasse ja sellega tervendamisse? Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus: Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? Autori püstitatud hüpotees: Reiki kui alternatiivmeditsiini haru on Muhu- ja Saaremaal vähe tuntud.
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa
1. Spontaansus ja loovus on liikumapanev jõud inimeste arengule, kaugemale ja sõltumatu libiido ja sotsiaalmajanduslik motiivi [mis] on sageli põimunud spontaansuse ja loovusega, kuid [käesolev ettepanek] ei eita, et spontaansus ja loovus on vaid funktsiooni ja tuletise libiido või sotsiaalmajanduslik motiiv. 2. Armastus ja vastastikune jagamine on võimas, asendamatu tööpõhimõtte gruppide protsessised. Seetõttu on hädavajalik, et meil on usku oma ligimese kavatsusse, usku, mis ületab pelgalt sõnakuulelikkusest tulenevat füüsilise või juriidilist suunitlust. 3. Kõnealustele põhimõtetele rajatud ülimalt dünaamiline kogukond saab olla rajatud vaid kasutatdes uusimaid tehnoloogiaid/võtteid. 1925. aastal siirdus J.L. Moreno New Yorki. Selleks ajaks oli ta pannud aluse uutele meetoditele: grupiteraapiale, sotsiomeetriale, psühhodraamale. Tema edasine elu on nende meetodite täiendamine, edasiarendamine,
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel
atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik (1895), Jõhvi lähedal saab imetleda keset põldu seisvat ehtsat tuuleveskit; linna sissesõidu ette on paigaldatud Jõhvi sümboli põdra skulptuur, linna südames aga
Armastus teeb haiget Kõik tahavad hellust ning olla armastatud. Kui armastatakse, siis usutakse teineteisesse ning ei kaotata kunagi usku. Armastus peaks olema maailma parim tunne ja kogemus. Paratamatult ei lähe kõik nii nagu soovitakse. Järjest rohkem räägitakse vägivalla teemal, eriti perevägivallast. Detsembris tuli eetrisse seriaal ''Keda ma küll armastasin?'' See seriaal räägib inimeste kogemustest vägivallast. Kuidas kõik algas ja lõppes. Üsna tihti on nii, et algul on kõik lilleline ja ilus, kuid hiljem muututakse ning saadakse üksteise iseloomust rohkem aru. Lähisuhtevägivalla all võivad
Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata jumalaid piltidena. 6.Nimetage kaks teie arvates kõige olulisemat araablaste kultuuri saavutust põhjendage oma arvamust. Araabia numbrid, anatoomia, astronoomia, sõnad, geograafia. 7.Milles seisneb Meka linna tähtsus araablaste jaoks? Meka on nende usuasutus ja Muhamed selle rajaja. 8.Kuidas nimetatakse araablaste riiki? Kalifaat 9
1941. aasta 20. juuli üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti Venemaa tööpataljonidesse 32 000 Eesti meest. 1941/42. aastal suri iga neljas eestlane tööpataljonis. Seega need eestlased olid õige otsuse teinud, kes mobiliseerimise eest varjusid metsadesse. 1942. Aasta sügisel moodustati uued eesti rahuväeosad, sinna said ka need, kes olid tööpataljonides. Ka Saksa väejuhatus rakendas Eestis mobilisatsioone, aga seda alles siis, kui nad mõistsid, et eestlastel pole enam usku nendega vabatahtlikult liituda. Metsavendade salgad, idapataljon ja politseipataljonid moodustati vabatahtlikest. Eesti SS-diviisi puhul kasutati osalist sundmobilisatsiooni ja 31. Jaanuaril 1944. aastal kehtestati üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni käigus leidsid paljud ringkonnad, et sakslaste eest sõdides on see parim võimalus kodumaa kaitseks. 1944. aasta talvel hävisid enamus Eesti väeosadest. Kolmas valik oli liituda Soome armeega
korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 18 sätestab: 1. Igal inimesel on õigus mõtte, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul ja vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt kultuse teenimise, religioossete ja rituaalsete tavade ja õpetuste täitmise näol. 2. Kedagi ei tohi allutada sundusele, mis piirab tema vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul. 3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud
järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel eesmärkidel. Mingil hetkel enam ei jõudnud näiteks Süüria sõjavägi riiki ülal hoida ning rohkem kui pool maa-alast on nüüdsest ISISe võimu all. Elanikud põgenevad kartuses ja hirmus oma pere ja elu pärast, et nemad rühmitusele jalgu ei jääks, kuna teatavasti enam-vähem kõik, kes neile
Üldine info · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi koosseisu- Rzeczpospolita · 1561-1629 · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad jaotati 1582 Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnaks, hiljem vojevoodkonnaks Algus · Vana- Liivimaa lõplik kokkuvarisemine · 1561. a saab Poola endale Liivi- ja Kuramaa - Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad - Nende vahel jagati ära sakslaste käest võetud mõisad - Kindlustesse asetati poola väed Katoliku usk · Katoliku usu pealesurumine - Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele
tänu abieluliitudele. Maximilian I Philipp Ilus Karl V 3.2.4 XVI sajand ja Karl V Karl V valitses 1519-1556 Tema valitsusaeg oli Habsburgide võimu tippaeg Saksamaal. Ta valitses kõiki valdusi koos oma venna Ferdinandiga. Otseselt valitses Karl Hispaanias ja tema vend Saksamaal ja Austrias. Karl V oli tihedalt seotud reformatsioonisündmustega Saksamaal, kus ta üritas kaitsta ristiusku ehk katolikku usku. Tema võimu ajal oli palju takistusi, ta pidi pidevalt võitlema türklastega, kes levitasid islami usku. Siis üritas ta lahendada saksa vürstidega probleeme. Olid suured konfliktid Prantsusmaaga. Ta oli esimene valitseja, kes loobus omal soovil troonist. 3.3 Reformatsioon Saksamaal 1. Kuidas jaotas reformatsioon Saksamaa ühiskonna? Saksamaal tekkis kaks leeri. Põhja- ja idapoolsetel aladel oli luteri usk, aga
elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes on selline muutus ka selgete põhjendustega. Keskajal elanud ühiskonna kõrgeimaks kihiks olid vaimulikud ning nendega koos jõukad juhid. Kuigi nende kiht ühiskonnas oli lihttöölistega võrreldes võrdlemisi väike oli võim nende kätte koondunud. Nemad olid need isikud, kes sisendasid ning levitasid rahvale usku. Levis mõtteviis: "Ainult sügav usk päästab inimese hinge. Kui aga kahtled, ei ole usk piisavalt tugev". Võrreldes tänapäeva keskajal levinud arusaamadega on ühiskond drastiliselt muutunud. Euroopa inimestel on vaba valik uskuda, mida soovivad. Domineerivaks on saanud keskklass ning väga jõukad ja väga vaeseid inimesi on enamasti võrdselt. Kõik uuendused ning valgustused mis on toimunud, on tänapäeva ühiskond muutunud koostöövalmimaks,
Inimeste unistused ja nende täitumise võimalused Eks ole ju igal inimesel unistused, soovid või eesmärgid. Nende suurus ja tähtsus aga oleneb väga palju inimesest ja nende tegelikust tahtmisest oma unistusi täide viia. Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur unistus siis poole tee peal loobutakse sellest
Millised olid ristisõdijate motiivid 12. sajandil muutus ristimine populaarseks ning kõik ristimata alad taheti likvideerida ehk usustada. Eestimaale polnud usukuulutajad veel jõudnud ning see problem lahendati 12. sajandi lõpul, mil paavst nimetas meie maalapikese maarjamaaks. Peale paavsti kuulutust mõisteti, et pole mõtet oma jõude kaugele ida blokki saata, kui saab ka lähemal usku levitada. Kunagi lubasid inimesed, et nende vajaminemisel aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad. Tollal usuti, et kui sa midagi head teed, surud usku peale, siis saad sa järgmises elus parema positsiooni ehk elu ning õnne. Tööjõule tasuti ka maalappide kinkimisega.
Dekameron Ümberjutustus Esimese päeva teine novell. Kord elas Pariisis põhjatult rikas kaupmees nimega Jeannot de Chevigny, kes oli väga aus ja otsekohene mees ning kes äritses kangaskaupadega. Jeannot'l oli sõbraks jõukas juut Abraham, kes oli samuti otsekohene ja aus. Nähes oma sõbra eluviisi, hakkas Jeannot'l süda valutama, et selle tubli ja targa mehe hing peab hukka minema, kuna ta polnud õiget usku. Et seda viga parandada, hakkas Jeannot Abrahamile sõbralikult peale käima, et ta pöörduks õigesse ristiusku ja jätaks maha juudi usu, mis kahaneb ja oma lõpule läheneb, kuid edutult. Abrahami meelest aga polnud ühtegi paremat usku kui juudi oma. Siiski oli ta selles usus sündinud ja kavatses ka surra. Jeannot ei lasknud sellest end häirida ja pöördus mõne päeva pärast tagasi Abrahami poole sama jutuga. Jeannot seletas pikalt ja laialt, miks ristiusk on
Jaanika Orav 11c Miks pole võimalik virtuaalne kogudus ? Virtuaalne kogudus on selline, kus inimesed, kes kuuluvad ühte usku, suhtlevad interneti teel, jutustavad oma hingerännakutest ja arutlevad ning pühenduvad oma usku. Minu arust võib see olla mõlemat: võimalik ja võimatu, kuna miski siin maailmas pole võimatu. Võimatu võib ta siis olla, kui see tahab eksisteerida sellistes maades, kus pole elekter eriti levinud, siis pole mõtet internetist rääkidagi. Inimesed saavad seal paar korda kuus netile ligi vahepelae ei saa üldse aga oma kogudusega tuleb tegeleda nädalas vähemalt korra või isegi rohkem. Kokkuvõtteks tahan öelda, et
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana.
vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust,
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lu...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630
suurem, minu arvates oleks pidanud hoopis eestlaste eest hoolitsema, sest Eestis oli Rootsi ja Soomega võrreldes väiksem rahvaarv. Halvaks küljeks oli veel see, et paljud Eesti- ja Liivimaa vanad tavaõigused ja kombed murti maha moodsa tsentaliseeritud riigi poolt. Ning ka see, et tänu nõiaprotsessidele pidid jällegi kannatama eestlased, kes ei olnud nõus luteri usku tunnistama. Need inimesed, kes uskusid rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja nõidusid ning tõrkusid luteri usku ja ei pidanud kohustustest kinni, neid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga ning raskem karistus oli elusalt põletamine. Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga
miski juhtub. Leibnizi tekstist loeb ka välja, et me kõik oleme pisikesed versioonid suurest Jumalast, tähendab see seda, et meie lastele oleme meie jumalad ja suure Jumal ise on vaid maailma Looja, kes pani algselt palli veerema ja edasine jäi saatuse hooleks. Järsku Jumal pani mitu palli veerema ja meie oleme miskit, teistesse lõi ta ainult eimiskit, mida meie ei näe? Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Maria Rebeca Soomaa.
Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile tema usku järgnema, sest on selge, et jumal on temaga. Lugu õpetab, et õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta
Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe · Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi, millega sai liikumisvabaduse terves
· Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvan...
läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul kuulatakse patukahetseja ära ning jagatakse talle õpetlikud sõnad ja patukahetsemise võimalused. Haigete salvimise või õlitamise sakramendiks peeti vanasti toimingut, mis teostati vaid surijatele. Hiljem aga võeti see kasutusele ka raskelt haigetele inimestele. Sellega pakutakse haigetele leevendust, usku ja lootust. Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine. Täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta konfirmeeritakse, oma kirikuks. Õigeusu kirikus on selle asemel salvimise sakrament, mis toimetatakse tavaliselt järgmisel hommikul pärast ristimist. Abielusakrament on enamasti kõikides kirikutes sakrament, milles mees ja naine lubavad truult täita abielukohustusi kuni surmani
Tänapäeval on Egiptuses juute vähem kui 500. Bahá'í usk Egiptuses, mille populatsiooniks on umbes paar tuhat, on kaua aega taga kiusatud. Nende institutsioonid ja kogukonna tegevused on ära keelatud, sest nende usk ei ole riigi poolt tunnistatud, nad ei tohi seda ka kasutada nende isikut tõendavates dokumentides (islam, kristlus ja judaism on aga ametlikult tunnistatud); seega paljud ei omagi isikut tõendavat dokumenti. 2006. aasta aprilli kohtuotsus tunnistas Bahá'í usku, kuid valitsus kaebas otsuse edasi. 16. detsembril 2006. aastal peale üht istungit otsustas Egiptuse Ülem Administratiivne Kohus mitte tunnistada Bahá'í usku. On ka egiptlasi, kes loevad ennast ateistideks ja agnostikuteks, aga pole teada, kui palju neid on, sest nende numbrite avaldamine võib ohtu seada seadusliku karistuse määramine usukaotuse baasil (kui kodanik tahab usutaganejat kohtusse kaevata, kuid mitte automaatselt üldsüüdistaja poolt). 2000
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide
omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine keisri uskuminek. 1845. a algab Lõuna-eestis ja Lätis massiline usuvahetusliikumine, kuna talupojad usuvad, et neile kes astuvad veneõigeusku anna keiser tasuta maad. Usku vahetab umbes 60000 talupoega. Kui tuleb välja, et nad eksisid ja maad ei anta, ei lase tsaarivõim neil usku tagasi vahetada.
Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellele seisis aga valitsus järsult vastu. Osa käis nüüd salaja luteri kirikus.
oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust · Muusika oli 1-häälne ning 7-astmeline · Õpiti õpetaja mängu kuulates, pidi mõistma läbitunnetatud heli · 9 emotsiooni ehk seisundit · Rasa emotsionaalne seisund
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära.
Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele. Viies tase Wittenbergi lossikiriku uksele löödud 95 teesi. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. 1520 pandi Luther paavsti käsul kirikuvande alla. 1521 kuulutas Karl V Lutheri lindpriiks. 1526. aastal said vürstid õiguse määrata oma alluvate usku. 1529. aastal üritati luteri usku keelustada. 1555. aastal kuulutas keiser välja Ausburgi usurahu, millega aktsepteeriti luteri usku. "Kelle valitsus, selle usk." Vastureformatsioon Reformatsioon leidis toetust ka teistes Euroopa riikides. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et osad inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Kalvinism levis edasi teistesse Euroopa riikidesse. Inglismaa kuningas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Henry VIII ei pooldanud Teine tase
Islami usu teke Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile.
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
