Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmisega maandada, kuid nagu 1930. aastate lõpu sündmused näitasid ei olnud sellisel lootusel mitte mingit alust.
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
Diktatuurid Autoritaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on...
saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks - 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht - 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks - 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused - 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine talude vägivaldne liitmine ühismajanditeks ehk kolhoosideks
Diktatuuri loomulikuks toeks oli repressiivaparaat, mis pidi üles näitama saja protsendilist ustavust füürerile. Pruunsärklaste juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik, teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõjakas Välispoliitika Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima avalikult Berliinis Versailles' lepingu tühistamisest. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele kirj. Võimas armee Wermacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis oli muuhulgas ka oht lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksa sõjakust järeleaddmistega maandada. 1930. sündmused aga näitasid, et sellel loootusel polnud mingit alust.
· Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas
Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.ndatel ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitud Suur- Saksamaa 1924- Hitler alustas vanglas oma raamatu kirjutamist 1933. a põleng- Riigipäevahoone põleng, süüdlasteks peetakse kommuniste Füürer- ehk diktaator, juht 1935- 1) jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 2) seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning loodi võimas armee SS- natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SSile Wermacht- Saksamaa uus ja võimas armee
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
relvastatud rühmitused. SS kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon. Gestapo SS-le allutatud riiklik salapolitsei. millised muudatused toimusid majanduse arengus: Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. iseloomusta Hitleri välispoliitikat: Muutus üha sõjakamaks. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee. Füürer diktaator; saksa keeles juht Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes, mis aga suurendas natside mõjuvõimu. Kuid majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võidukat sõda. Välispoliitika: väga sõjakas, 1935 hakati rääkima avalikult Versialle´ rahulepingu tühistamisest. Kehtestati üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Saksa üksused marssisid Reini piirkonda ning toetasid Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa- Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks, ega teinud midagi. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järelandmisega maandada. 1930ndate aastate lõpus aga juba oli näha, et selleks
Sõnavabadus lepingud. sunnitöölaagritesse. võeti ära. Rassism. välispoliitika Revolutsiooni õhutamine Sõjakas, eesmärgiks Sõjakas, seati sisse teistesriikide. Kodusõjas Vahemere muutmine üldine osalesid ka välisriigid. Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide
Gestapo oli salapolitsei. Millised muudatused toimusid majanduse arengus Hitler üritas oma võimule tulekuga tõsta Saksamaa majandust. Riik võttis laenu suurpankuritelt ja töösturitelt lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus. Rajati sõjatehnika ja varustuste tehaseid. Ehitati kiirteid. Tänu nendele said väga paljud inimesed tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hakati 1935 rääkima Versailles lepingu tühistamisest. Loodi üldine väeteenistuskohustus ja uus aremee nimega ,,wehrmacht". Asuti toetama Hispaania kodusõjas olevat kindral Francot. Itaalia- Saksamaa Jaapani lähenemine toimus samalajal, mis oli oht ka lääneriikidele. Paraku Inglismaa ja Prantusmaa ei pidanud seda veel suureks ohuks siis Füürer Diktaator, juht Kolmas riik - Natsliku saksamaa nimetus.
Millised muudatused toimusid majanduse arengus? Kehtesti plaanimajandus, milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosenva sõjaväe asemel loodi armee - Wehrmacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Mõisted füürer ja Kolmas riik. Füürer diktaator Kolmas riik - natsliku Saksama nimetus
· Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga
Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel. Kuid üha suurenev läänistamine ja teotöö osakaalu tõusu tõttu hääbus vabatalupoegade seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
