tsüklofosfamiidi (alküleeriv aine) või mükofenolaatmofetiil · Klass V ravi nagu klass IV korral, 60% nefrootiline sündroom, predisponeeritud trombootilistele tüsistustele. Hüpertensiooni korral võib lisada RAAS inhibiitoreid. · Klass VI lõppstaadiumi neerupuudulikkus koos interstitisiaalse fibroosiga Luupusnefriit · 20% areneb lõppstaadiumi neerupuudulikkus · SLE muud sümptomid vähenevad ureemia immunosupresseeriva toime tõttu · Transplantaadi elulemus sarnane teistel põhjustel tehtud siirdatud transplantaatidele Kokkuvõte · SLE on krooniline autoimmuunne haigus, mis kahjustab paljusid organeid · Sagedaseim fertiilsed eas naistel · 60-80% tekib luupusnefriit · Sagedaseim sümptom proteinuuria · Klassifitseeritakse I-VI klassi, millel on väga erinev prognoos · Ainult biopsia võimaldab kindlaks määrata luupusnefriidi morfoloogilisi vorme
leukotsütoosi, väärtusega 15 25 x 109/ l. Harvem kohtab leukotsütoosi suuri (40 ja enam x 109 / l), veelgi vähem ülisuuri väärtusi. Sagedamini täheldatakse neutrofiilset, harvem lümfotsütaarset leukotsütoosi. Leukotsütoosi põhjused: · äge infektsioon, põletik, sidekoehaigus; · verehaigused (leukeemia), muud pahaloomulised kasvajad; · koekahjustus (hüpoksia, põletus, operatsioon jt); · kooma, ureemia, tokseemia, eklampsia; · äge verejooks, äge hemolüüs; · vastsündinud, lapsed, eakad, rasedus; · füsiliine koormus, stress, valu; · kõrge või madal keskkonnatemperatuur, päikesekiirgus; · suitsetamine. Valgeliblede haigused on nt leukeemia ja müeloom. Neid tuntakse ka verevähi nime all. Mõlema peatamiseks kasutatakse keemiaravi. Noorematel tehakse ka luuüdi siirdamist.
· Toksilisuse (plasmas (3,5...5 mmol /l) esmassümptomid: oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained, bradükardia (süda lööb liiga aeglaselt), hüpotensioon, punetus, unisus, nõrkus, kahelinägemine, kõnehäired. · Väga krõge (plmaslas 5...15 mmol /l) Mg totaaltasemega kaasuvad kõnelemisvõimetus, hüporefleksus (nt. puudub põlverefleks), halvatus, hingamispeetus ja südameseiskus. · Mg toksilisust võimendab hüpokaltseemia, hüperkaleemia ja ureemia. Magneesiumi toksilisuse antidoot on kaltsiumglükonaat. Kloor. Keskne anorgaaniline rakuväline anioon. RDA - naised-mehed 25-50 1700-5100mg Ohutu totaalkogus 8-10g Imendumine - peensooles Eritub uriiniga, 2% higiga, roojaga. Biofunktsioonid - koostöös Na ja K-ga tagatakse pH, osmolaalsus, membraanitransport, membraanipotentsiaal, soolhappe süntees maos.
Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond) 3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele
16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17. Millistest teguritest võib olla põhjustatud iiveldus ja oksendamine? - Psühhogeenne oksendamine. - Sisekõrva ärritus liikumisest (merehaigus, õhuhaigus). - Haigusprotsessi sümptoom – ureemia, vähk, bakterite toksiinid. - Ravimite kõrvaltoime – digitaalis, östrogeenid, raua preparaadid, tsütostaatikumid. - Radiatsioon -Rasedus 18. Millistele allpool toodud ravimitele on iseloomulik oksendamisvastane toime? a) apomorfiin b) metoklopramiid c) skopolamiin d) ondansetroon e) difenhüdramiin h) kõigile nimetatud ainetele 19. Metoklopramiid ... a) blokeerib dopaminoretseptoreid KNS-s ja kõrvaldab okserefleksi
Kasutatatakse juhul kui KMI on üle 30 ja kiire kõhnumine on oluline haiguste ravi, haigusnähtude leevendamise või operatsiooniks valmistumise tõttu, haigusliku ja raske rasvumise ravis. Kui KMI on 25 – 30 kasutatakse EMED-i vaid erandjuhtudel, näiteks raskesti ravile alluva metaboolse sündroomi puhul. Dieediks kasutatakse apteekides saadavaid toitainete segusid. EMED täielikud vastunäidustused on normaalne kaal (KMI 20-25), rasedus, organismi koormav haigus (ureemia, rasked infektsioonid, krooniline maksahaigus ja vähk), noorpõlve diabeet, kliiniline toitumishäire, psüühiline tasakaalutus. Suhtelisteks vastunäidustusteks on vanus alla 18 aasta ja KMI alla 30. EMED tsükli pikkus oleneb algsest KMI-st. KMI 30-35 kg/m2, tsükkel kestab 6-8 nädalat. KMI üle 35 - tsükkel kestab 10-12 nädalat. Kui tsükli ajal saavutatakse normaalkaal, katkestatakse dieetravi. EMED- tsükli kordamine ei õnnetsu harilikult sama hästi kui esimene tsükkel
Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsiooni (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, kõhrrakkude proliferatsiooni, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist. · Mineralisatsioon Ioonvahetusprotsessid emailis A10(BO4)6X2 , kus - A- Ca, Sr, Ba, Cd, Mg - B- P, As, V, Cr, Si
# Hematuuria on iseloomulik sümptoom. Võib esineda mikro- ja makrohematuuria. Eriti just mikrohematuuria st. igas vaateväljas on üksikud erütrotsüüdid. Makrohematuuria puhul on erütrotsüüte rohkem, uriin räpakasroosa, lihapesuvee värvi. # Silindrid (granuleeritud, erütrotsütaarsed, hüaliinsed) # Neeruepiteelrakud Veres SR kiirenenud Ureemia mõiste, mis veres kuhjuvad? UREEMIAKS nimetatakse neerupuudulikkuse terminaalstaadiumi, kus rohkest lämmastiku ainevahetuse jääkproduktide kuhjumisest tingituna ilmnevad mitmesugused toksilised organkahjustused., ilmnevad muutused vee, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalus. Ureemia on ägeda või kroonilise neerupuudulikkuse lõppstaadiumiks ja lõpeb sageli ureemilise kooma ja surmaga. Millised üldised sümptomid esinevad aneemiate korral?
Albuminuuria on seisund, mille korral sisaldub uriinis albumiine e. plasmavalke. Risk neerukahjustusele. Elektrolüüdid vedelikes sisalduvad osakesed, mis omavad elektrilist laengut. Aluste- hapete-soolade lahus. (Naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad jt). Jagunevad: pos & neg ioonideks, mida on vedelikus võrdselt e. vedelikud on elektroneutraalsed. Peab olema tasakaalus. Kreatiniin Lihaste ainevahetuse lõppsaadus. Väljub uriiniga. Ureemia, ureemiline kooma organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega, tekib kusiveresus. Äge neerupuudulikkus - äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik kahjustus, mis väljendub uriinierituse vähenemises kuni lakkamiseni, kahjulike jääkainete peetuses organismis. Ägedad neeruhaigused tekivad bakteri/viirusega nakatudes. Krooniline neeruhaigus Ei toimu tervistumist ja lõppeb neerupuudulikkusega.
Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult Elektrolüüdid – kõik ained mida organism vajab ja kasutab nt. naatrium, kaalium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse tulemusena on need ka jääkained mis ühinevad veega. Kreatiniin – lihaste ainevahetuse jääk Ureemia – organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega Kuidas tekivad ägedad neeruhaigused? Bakter või viirus Põiepõletikust Mis on immuunmehhanismiga seonduv neeruhaigus? (krooniline neeruhaigus) Nt neerupõletik, mis jääb ravimata ning aeg-ajalt tekib uuesti Nimeta neeruhaiguste riskitegurid Viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid Külmetamine Geneetiline eelsoodumus Vedelikupuudus
(16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed (suhkruhaigus, alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole piirkonna operatsioonid. Spinaalse häire korral on lisaks erektsioonile häiritud ka seemnepurse ja orgasmi saavutamine. Erektsioonihäire aste sõltub sellest, millises seljaaju piirkonnas asub kahjustus ning kui suurel määral on seljaaju funktsioon häiritud. Osalise seljaaju häire korral võib reflektoorne erektsioon
Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid – entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia. Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist,
Tavaliselt aitab väike annus bensodiatsepiinrea preparaati. Ravi alustada 50- 100 mg. ühekordse annusena enne magamaminekut. Sündroom ,,rahutud jalad" Sündroomi kirjeldas 1985 a. Willis. Erinevalt öisest müoklooniast hakkavad rahutud jalad vaevama juba õhtupoolikul, ärkveloleku ajal. On ebameeldiv tunne mõlemas alajäsemes, mille tõttu patsiendil on vajadus pidevalt jalgu liigutada, see aga raskendab uinumist. Sündroom on seotud mitmete haigusprotsessidega (aneemia, ureemia, kroonilised kopsuhaigused jne.) ja ravimitega. Ravis on oluline vähendada öist kohvijoomist. Liikumine paar tundi enne und aitab rahuneda. Väike annus bensodiatsepiinrea preparaati aitab uinuda. Võtta tuleb seda enne magamaminekut. Uneapnoe puhul ebasoovitav. Masendus Vanuritel peegeldab unetus tihti masendust. Unetuse ravi eeldab oskust diagnoosida psüühilist häiret ja vastavalt sellele ravida.
Vastus puudub 1 Vastus puudub Vastus puudub Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011). 7 1.2.2. Mõõtmine: kehatemperatuuri mõõtmise metoodika ja hindamine
lihastoonust, või on hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus. Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata väliste vigastuste olemasolule (ajutrauma, suur verekaotus) kehatemperatuurile (infektsioon, hüpotermia) hingamistüübile ja hingeõhu lõhnale (diabeetiline ketoatsidoos, ureemia, alkoholimürgistus) hemodünaamika seisundile (šokis patsient, rütmihäirete esinemine, väga kõrge vererõhu puhul aju vaskulaarsete patoloogiate (intratserebraalne hemorraagia, SAH) võimalus, aga ka tõusnud intrakraniaalse rõhu märgiks (ajuturse) koos bradükardiaga) naha seisundile (hüpoglükeemia, šokk, lööve) hapnikuga varustatusele (SpO2) neuroloogilisele koldeleiule (pupillid, halvatus, meningeaalärritusnähud, patoloogilised refleksid). 14.Toitmine
ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid,
primaarne nefrotsirroos. Neeru vohanud sidekude kootub neer tihkeneb ja kortsub. Loomadel sageli kroonilise nefriidi lõppstaadium, kuna põletik on levinud parenhüümi sidekoele. Sidekude rõhub neerukoe spetsiifilistele elementidele ning põhjustab nende atroofiat ning degeneratsiooni. Hävinud talitluslike elementide asemele vohab jällegi sidekude. Nefronis väheneb filtratsioon ja reabsorptsioon. Kliiniline leid: · Vererõhu tõus · Jääkainete kuhjumine verre. Tekkinud ureemia ja neerupuudulikkus võivad saada surma põhjuseks. 31. Sapikivide tekkepõhjused- SAPIKIVID Sapikivi (cholelithus)- sapiteedes või põies paiknev, sapivedelikust sadestunud tahke moodustis. Koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest koostisosadest nagu kolesterool, sapipigment, lubisoolad. Sapikivitõbi (cholelithiasis) sapikivide leidumine sapipõies või sapijuhades Sapikivide vormid ehituse ja koostise alusel: 1. Radiaalne kolesteroolkivi esineb üksikuna sapipõies 2
enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia. Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist,
Kõhukoopa infektsioonid Süsteemne sepsis Diagnostika: Väga tähtis on eristamine obstruktsiooniileusest. Kliinilises pildis on oluline kõhupuhitus ilma intervallvaludeta ja kõhukrampideta. Vähene gaasi/väljaheite esinemine eristab tõelisest obstruktsioonist. Tühiülesvõte sedastab nii laienenud peensoole kui jämesoole linge. Ravi: Puhtalt toetav ravi - nasogastraalsond, elektrolüütide nihkete ravi, infusioonravi, infektsiooni esinemisel antibiootikumid, ureemia korral dialüüs, veresuhkru kontroll. Postoperatiivne iileus reeglina laheneb 2-3 päeva jooksul. 32. Mesenteriaalveresoonte oklusioon: diagnostika, ravi. Mesenteriaalveresoonte oklusioon on äge või krooniline soolekinnisti veresoonte sulgus, mis põhjustab soole isheemiat. Mesenteriaalveresoonte oklusioon võib olla nii arteriaalne kui venoosne, äge või krooniline. Mesenteriaalisheemia põhjused:
maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit
Biokeemilised ja metaboolsed Adenosiindeaminaasi defitsiit Puriini nukleosiidfosforülaasi defitsiit Biotiin-sõltuva karboksülaasi defitsiit Membraani glükoproteiidide defitsiit Embrüogeneesi häired Sekundaarsed immuundefitsiidid Toitumisdefitsiidid ja ainevahetushäired alatoitlus, valgudefitsiit ( nt enteropaatia) vitamiinide ja mineraalainete defitsiidid (biotiin, B12, tsink jt) suhkrutõbi ureemia jt kroonilised neeruhaigused nefrootiline sündroom Nakkused bakteriaalsed (tuberkuloos, leepra jt) viiruslikud ( HIV, punetised, leetrid, CMV, EBV jt) algloomad (toksoplasmoos jt ) seennakkused ( Candida, Aspergillus jt) Kasvajad peamiselt lümfisüsteemi tuumorid – plasmotsüstoom, makroglobulineemiad, krooniline lümfoleukeemia, äge leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoom, Hodgkini lümfoom) Traumad, põletused
Subjektiivne ebameeldivustunde ilming kõri-neelu tagaosas ja kõhus, mis võib lõppeda oksendamisega. Määravad tunnused Vastumeelsusȱtoiduȱsuhtesȱ Sagenenudȱneelamineȱ Öökimineȱȱ Kaebabȱiivelduseȱüleȱȱ Suurenenudȱsüljeeritusȱ(salivatsioon)ȱ Kaebabȱkibedatȱmaitsetȱsuusȱ Seonduvad tegurid Biofüüsilised Biokeemilisedȱhäiredȱ(ntȱkusivereȬ (akustikusneurinoom),ȱesmasedȱvõiȱ susȱ(ureemia),ȱsuhkurtõvestȱtingitudȱ teisesedȱpeaajukasvajad,ȱluumetasȬ ketohappesusȱ(diabeetilineȱ taasidȱkoljupõhimikus)ȱ ketoatsidoos))ȱȱ Menière’iȱtõbiȱȱ Söögitoruhaigusȱ Ajukelmepõletikȱ(meningiit)ȱ Maoȱpaisumineȱ(distensioon)ȱȱ Merehaigusȱȱ Maoȱärritusȱ Valuȱȱ
intravenoosne lihasrigiidsus, tõsine endotrahheaalse annus on 2 maksakahjustus, intubeerimise ja mg/kg. Lapsed kopsuturse, ureemia kunstliku ventileerimise vanuses 1-12 tehnikat ning ainult eluaastat tingimustes, kus