Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. Uraan 2005. aastal. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Uraan Karin Merevits Lm-08 URAAN ÜLDISELT Orbiit: 2,870,990,000 km Päikesest Diameeter: 51,118 km (ekvatoriaalne) Mass: 25kg Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis
Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda
Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks Saturni rõngad koosnevad jääkristallidest ja arvatavasti meteoriit- liku päritoluga tolmuosakestest Huvitavad fakt Saturnist Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Uraanil on avastatud 27 looduslikku kaaslast Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine
Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see
Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan ·
Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
..........................................................................................................19 7.1 Saturni omadused............................................................................................................19 7.2 Saturni keemilised ja füüsikalised omadused................................................................. 19 7.3 Saturni rõngad ja kaaslased.............................................................................................20 8. URAAN................................................................................................................................ 21 8.1 Uraani ajaloost................................................................................................................ 21 8.2 Uraani omadused.............................................................................................................21 8.3 Uraani rõngad.........................................................................
2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud
....................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud materjalid....................................................... 1. Päikesesüsteem- mis see on?
Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ja väikesest osast muudest ainetest. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. · URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Teleskoobist vaadatuna meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani
sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg)
11 Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ning suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981). Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud (praeguseks on teada et neid on vähemalt 22 ja arvatavasti isegi rohkem). Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu, millel on atmosfäär põhiliselt koosneb see lämmastikust. Planeet Saturn Saturn on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, mis on meie päikesesüsteemi kõige
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. · Kaaslaseid on 14 Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Välimus, atmosfäär
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi
Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel. Ligikaudne läbimõõt 49528 km. Tiirlemisperiood 164.8 maa aastat, diameeter 49 532km, mass 1,0234*10 astmel 26. Pöörlemisperiood 16 tundi ja 7 minutit. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.
vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest. Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2
..........................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO........................................................................................................................11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12
Uuritava planeedi mass on 1,0243×1026 kilogrammi, mis on 17,15 korda suurem Maa omast. Joonis 1. Neptuuni suuruse võrdlus Maaga Joonis 2. Neptuuni kaugus Päikesest 2. AVASTUSLUGU Huvitavaim oli Neptuuni avastamise lugu. Teosed kirjeldavad seda kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurt saavutust. Teatavasti avastati Neptuun Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Prantsuse ja inglise astronoomi vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile
Sellest ajast on Maal rauast tuum. [10] Huvitavat Kuu pinnal on tumedaid laik, mida kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal Kuu vasakul poolel näha olevat laiku kutsutakse koguni ookeaniks (Tormide ookean- 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse madriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist mandritel domineerib anortosiit. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Astronoomid on avastanud Kuul ,,igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid
Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed ja nende päritolu on teadmata. Saturnil on üsna tugev magnetväli. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun.Uraani avastas 13. Märtsil 1781. Aastal William Herschel. Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga.. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu.
Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto (ei loeta enam planeetide hulka) (1). 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 2.1 MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur). Merkuuril kaaslased puuduvad. (3).
prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. (Allikad 3, 8, 10 ) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida
Jupiteri massist ainult ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Täpsemalt öeldes - see pind
prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse 1 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
