Dekameroni analüüs 6.päev 8 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Fresco da Celetico a) päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast. b) novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada. c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse. d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. · Ciesca a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast. b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud c) uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...
10. Flustered – pabinas - Yesterday he had been too flustered… 11. Kettle – kann - …put on the kettle… 12. Dwarf – päkapikk - It was a dwarf… 13. Depredations – laastamistöö - …the depredations of dragons… 14. Morsel – suutäis - …for his after-supper morsel. 15. Throng – rahvamass- Throng! 16. Bewildered – hämmingus - …altogether bewildered and bewuthered… 17. Jerk – jõnks - … pulled open the door with a jerk… 18. Haughty – upsakas - Thorin indeed was very haughty,… 19. Frowning – kulmu kortsutamine - …and stopped frowning. 20. Parlour – külalistetuba - …small tables into the parlour… 21.
Negative traits of character 1.agressive, dishonest- agresiivne, ebaaus 2.ambitious, lazy- ambitsoonikas, laisk 3.arrogant, proud- ülbe=upsakas, uhke 4.pompous, boastful- üleolevalt uhke, hooplev 5.selfish, self-centered- isekas, enesekesne 6.snobbish, narrow-minded- peenutseja=snoob, kitsarinnaline=väitlane 7.petty, mean- väiklane, õel 8.stubborn=obstinate- kangekaelne 9.two-faced , greedy- kahepalgeline, ahne 10.rude, violent- ülbe=jäme, vägivaldne 11.moody, bad-tempered= ill-tempered- tujukas, havatujuline 12.indifferent, boring- ükskõikne, igav=tüütu 13.brutal, pathetic- 14.intrusive, capricious- 15
asuma. Helios ütles talle, et ta sõidaks maa ja taeva vahepeal mitte kumbagi kõrvetades. Algul sõitsid hobused tuttavat teed mööda kuid tundsid siis, et ebakindel käsi hoiab neid ja hakkasid perutama. Nad kõrvetasid maad ja taevast. Maa palus Zeusilt halastust. Zeus võttis maa palve vastu ning lõi Phantheoni välguga. Helios oli poja surma pärast kurb ja kattis näo kätega ning sellest tekkis öö. Midas Tegelased: Midas, Dionysos, Silenos, Paan, Apollon, Tmolos. Elas kord upsakas kuningas Midas, kes oli veinijumal Dionysose suur austaja. Talumehed tõid tema juurde purjus vanamehe, kes oli korjanud Midase viinamarjapõllult suurimaid kobaraid. Midas tundis mehes ära Dionysose kasvataja Silenose. Midas laskis korraldada suure kümnepäevase peo. Üheteistkümnendal päeval seadis kuningas külalised rongkäiku ja Silenosele kinkis eesli, sest ta teadis, et vanamehele meeldib üle kõige eesliga sõita. Kõik sõitsid lõbusas rongkäigus
julianust Loo puänt, üllatav pööre:Kui röövlid Rinaldo on paljaks röövinud ning kaupmehel pole kuhugi minna. Ka see lugu lõpeb õnnelikult, kaupmees saab oma varanduse tagasi ning saab rahulikult ning kindlasti ka ettevaatlikumalt oma teekonna lõpetada. 5.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Fresco da Celetico-päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast.novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada.Heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas.Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse.Kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. 2.Ciesca-päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.ilusa kuju ja näoga tüdruk,uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks.Väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. Loo sõnum:
Pidustuste osa, ka eraldi etendused Komöödia: Paliata ehk mantlikomöödia -kreeka Togata ehk toogakomöödia rooma Sisu kreekast Atellaan ja miim Platus Draamakirjanik ,,mantlikomöödiad" Kreeka taust rooma olustik Perekonnakonfliktid Kontaminatsioon kreeka keelest mugandatud komöödia ehk erinevate komöödiate kokkuviimine Oskuslik keelekasutus ,,Kullapott" ihnev vanamees ,,Hooplev sõjamees" upsakas väejuht Terentius 195-159 eKr Kreeka originaalsus ja kunstilisus Sentens tsitaat 1529 raekoja ladinakeelne ,,tütarlaps Androse saarel "(,,Andria" komöödia) Gaius Julius Caesar (100-44eKr): Kõnemees, kirjanik, riigimees, julm väejuht. Kalendrireform(juulikuu kalender) Sõnavalik ja keelekasutus kõnekunsti ja kirjanudse aluseks Venj, vidi, vici! Tulin, nägin, vallutasin! ,,Märkmeid kodusõjast" võitlus Pompeiusega
Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kik vlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatkas spru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sbraks saab ka Sigatka majavaht Hagrid. Sigatka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb kia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik. Kooli judes polnud tal spru, kuid varsti sbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta trolli kest pstsid. Ronald Weasley on prit vaesest, kuid vana vluripritolu perekonnast. Tal, nagu ka kigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedrethnid. Nende perekonnas on 7 last. Ta on enda perekonnas noorim poeg ja poiss soovib le kige oma vendade varjust vlja saada ja olla teistest erinev ja ka parem. Ta
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel
,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust,
Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas
Inger mattis lapse metsa. 9. Kuidas tuli välja mida Inger lapsega tegi? Mis Ingerist sai? V: Oliine leidis metsast haua ja levitas jutte, mis jõudsid ka kohtu kõrvu. Inger määrati 8 aastaks vangi. 10. Milline oli Inger vangist tulles?(välimus, käitumine)Millise oskuse omandas ta seal? V: Inger oli ilus, ta jänesemokk oli kinni õmmeldud. Ta oli peene käitumisega ja palju muutunud, oli upsakas. Ta omandas vangis väga hea õmblemise oskuse. 11. Iisaku lapsed, palju neid oli ja nimed? V: Ingeril sündis 5 last, elus neist olid 4. 1. Eleseus 2. Siivert 3. laps suri 4. Leopoldiine 5. Rebekka 12. Miks oli Iisak Eleseuses pettunud? V: Eleseus ei jäänud tallu vaid ihkas linna. Lõpuks ta lahkus Ameerikasse. 13. Mis sai Iisaku teistest lastest? V: Siivert jäi isa tallu isale appi koos Leopoldiine ja Rebekkaga. 14. Kes oli Barbro?
on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim poeg ja ta soovib üle kõige oma vendade varjust välja saada ja olla teistest erinev ja ka parem. Ta on Harry parim sõber. Hermione Granger on kahupäine, tark tüdruk, kes on väga kohusetundlik ja kangekaelne. Ta on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta on väga tark ja õpib pidevalt ja on enam-vähem kõikide õpetajate lemmik. Ta oli samuti Harry parim sõber. Albus Dumbledore on Sigatüüka direktor. Dumbledore on ainus, keda Voldemort tõesti kardab. Ta armastab väga kammermuusikat ja tal on lemmikloomaks fööniks, Fawkes. Ta usaldab Harryt alati. Lord Voldemort on maailma kurjem võlur. Tema tegelik nimi on Tom Marvolo Riddle. Ta tappis Harry vanemad. Ta püüdis tappa Harryt, aga kui ta lausus
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni).
Katherine oli ka tark ning nutikas, ta mõistis üsna pea, et printsi ei saanud vaevata haigus, vaid talle oli hoopis nõidus peale pandud. Haiged inimesed lihtsalt ei käituks nii, nagu seda tegi prints. Sametpõse kasuema oli väga halb. Ta käitus tobedalt ja mitte just kõige mõistlikumalt. Sametpõsk oli ju kõigest süütu tüdruk, kes ei tahtnud kellegile halba. Miks pidi siis kasuema talle nii palju haiget tegema ja laskma talle lamba pea nõiduda? Kasuema oli ahne ning upsakas, sest abiellus Sametpõse isaga ainult selleks, et saada kuningannaks. Ta soovis, et tema tütar kunagi samuti käituks. Muinasjutu liik: See lugu on imemuinasjutt, kuna näiteks vanaeit nõidus Sametpõsele lamba pea, Katherine võlus kepikese abil oma kasuõele pea tagasi, linnu söömisel kadus printsilt needus. Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Elas kord kuningas ... Korduse seadus- Katherine järgnes esimesel ööl printsile, et teada saada kuhu ta läheb
Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas
allika juures ja imetles ennast veepeegelpildilt, kuni ta suri suurest kurnatusest nälga. Ka selle loo üheks moraaliks on see, et jumalaid peab austama. Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot , kes suuret armuvalusst Narkissose vastu muutus ainult hääleks. Müüdi õpetuseks on ka nagu oli Talantose piinades : tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Kui Narkissos ei oleks olnud nii upsakas ja ennastimetlev, oleks ta leidnud endale sobivama armastuse kui ta ise ja elanud õnnelikult elu lõpuni. Väga paljud karistamisega seotud müüdid räägivad Zeusist. Zeus, kes ise kaaristas kõiki, kes temasse lugupidamatult suhtusid, nagu näiteks Prometheus. Prometheus vaastas talt tule ja kinkis selle inimestele. Zeus sai selle peale vihaseks ja lasi varga kalju külge aheldada ja igal päeval lasta kotkal tema maksa nokkida; kuid ta
Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas
Hannese isa on halvatud. Klausi surm. Rabati palju tööd, et saaks ära elatud. Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi. 4. KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE). Hannes- Tumedate juustega, väga töökas. Tal oli mitu unistust: Saada heaks meremeheks, saada tubli ning armastav naine, reisida. Niida- Rikka pere laps, upsakas. Õppis linnakoolis. Pereema- Tagasihoidlik, heasüdamlik ning alalhoidlik kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei tahtnud kunagi kellegile tüliks olla ning ta ei kurtnud kunagi millegi üle. Pereisa- Jutukas, elutark mees. Tal oli palju kogemusi kuna temagi oli omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Klaus- Ei olnud küll nii töökas kui Hannes aga oli abiks igapäevatöödel. 5
37. Järeleandmatu inflexible 38. Ambitsioonikas, edasipüüdlik ambitious 39. Kaine, praktiline mõistus common senise 40. Idioot and idiot 41. Esmamuljed first impressions 42. Väga head esmamuljet jätma make a very good impressioon 43. Näima come across as 44. Näima, paistma appears to be 45. Lahkus kindness 46. Optimism optimism 47. Täpsus punctuality 48. Laiskus laziness 49. Usaldus, kindlus, usk confidence 50. Ambitsioon ambition 51. Ülbe, upsakas arrogant 52. Kamandav bossy 53. Võistlev, konkureeriv competitive 54. Kaha jalaga maas downto-earth 55. Lojaalne loyal 56. Seltskondlik, sõbralik sociable 57. Intellektuaalne võimekus intellectual ability 58. Võimekus ability 59. Arukas, intelligentne intelligent 60. Terane, tark bright 61. Taibukas clever 62. Terane sharp 63. Nupukas, kaval shrewd 64. Võimeline able 65. Andekas gifted 66. Andekas, talendikas talented 67. Nutikas brainy
saab oma ärivaistu ja pühendumuse tõttu rikas mees, keda imetletakse ja kadestatakse. Teose tegevuse alguseks pole sellest aga muud kui mälestus järgi. Peale laste ema surma, tahtis ta tõepoolest kõik teha, et neil hea elu oleks ja et nad ei peaks kurvastama kogu aeg. Goriot's lõõvad lõkkele küll isatundeid, aga neid varjutab oma ja tütarde ühine kaotus, mis suunataksegi tütarde armastamisse. Goriot on kergelt upsakas, hästi riides käiv, enda eest hoolitsev kena välimusega mees, ent kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab, mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli
See võib ka viidata pealetükkivusele. *Väike kiri- asjalikkus, objektiivsus, vaimne iseseisvus, tähelepanuvõime ja teistega arvestamine. Nt teadalased või need, kes seavad esiplanile oma töö, mitte oma mina. *Üleväike kiri viitab alaväärsuskomplksile Joon. 15 ja 16 on mõlemad suured kirjad. 15 on isikupärane, aga 16 isikupäratu. * 15-Teotahteline ja energiline ning vaimselt arenenud nimene, kellel on kõrge eneseginnang, mis on suures osas põhjendatud. *16- upsakas, ennasttäis onimene, kelle võimeis ja loomuomadustes vaevalt leidub midagi hinnatavat. Joon 17 väike ja 18 üliväike *17- väga isikupärane, palju omapäraseid, ilusaid tähekujusid ja elegantseid lihtsustusi. Seotusaste on kohati kõrge, kohati madal - kirjutajal on nii ideid kui ka loogikat. Antud juhul näitab käekirja väiksus, et inimene on tagasihoidlik ja peenetundeline, kes arvestab alati ka teistega ega rõhuta igal võimalikul juhul enese mina.
hetkel jäid mehed aga vihma kätte ja läksid kohaliku talumehe juurde varjule. Temalt laenasid nad üsna räbaldunud mantlid ja asusid teele. Vahepeal vesteldes leidis härra, et kunstnik inetu välja nägevat ja pilkavalt ka seda välja ütles. Kunstnik ei jäänud võlgu ja pilkas härrat tema sõnaosavuse pärast vastu. 8.novell Kaheksas novell räägib ühest tüdrukust, kes pidas end kõige kaunimaks ja teisi maha tehes enda puudusi ei märkagi. Iseloomult oli tüdruk samuti upsakas ja ebameeldiv. Kord tuli ta jalutuskäigult võrdlemisi vara koju ja onu küsimise peale vastas, et ei suutvat tänavatel rohkem viibida, kuna kõik inimesed talle seal vastikud tundusid. Selle peale vastas onu, et ärgu tüdruk end kunagi siis peeglist vaadaku. Tüdruk, kes end jube targaks pidas, ei osanud selle peale enam midagi öelda. 10.novell Viimases novellis on peategelaseks munk, kes üritab lihtsameelseid inimesi oma kavalusega tüssata ja ise seeläbi kuulsust võita
5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse VII Isiksuse tüübid ja sublimatsioon Oraalne isiksus teadmiste kogumine, huumor, sarkasm,toidu nautimine optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleev-passiivne,lapsik-kadetsev, upsakas-ennast halvustav Anaalne isiksus kunst, statistiliste andmete kogumine ihne-lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas Falloslik isiksus suunatud edule, tegutsemishimuline, armastus, poeesia edev-ennast vihkav, upsakas-alandlik, kuraasikas- pelglik, tormakas-häbelik, seltskondlik-isoleeritud,
5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse VII Isiksuse tüübid ja sublimatsioon Oraalne isiksus teadmiste kogumine, huumor, sarkasm,toidu nautimine optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleev-passiivne,lapsik-kadetsev, upsakas-ennast halvustav Anaalne isiksus kunst, statistiliste andmete kogumine ihne-lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas Falloslik isiksus suunatud edule, tegutsemishimuline, armastus, poeesia edev-ennast vihkav, upsakas-alandlik, kuraasikas- pelglik, tormakas-häbelik, seltskondlik-isoleeritud,
Peale tema surma aga, märgati peres vajadust naise järele. Naise võttis endale perepoeg Klaus, kes ei olnud küll nii töökas kui Hannes, kuid oli siiski abiks igapäevatöödel. Klausi naine Luise ei meeldinud eriti kellelegi ning tülid isaga muutusid iga päevaga üha suuremaks. Perepoeg Arno lahkus õnne otsima kaugetele meredele, aeg ajalt perele kirjutades ning raha saates. Peretütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli pisut upsakas rikka talu laps. Niida õppis linnakoolis, ning külastas kodu suveti. Siis veetis ta koos Hannesega palju aega. Üsna pea toimus ka armumine. Vähemalt nii arvasid nad ise. Lõbu lõppes, kui Niida karm isa, Suureõue Jaan, sai noorte suhtest teada. Ilmselt ei tahtnud ta endale väimeheks vaest Turja talu perepoega. Peale seda saadeti Niida tagasi linna ning Hannes läks suurest masendusest aastakeseks mõõda meresid seilama. Tagasi koju jõudes tabas Hannest suur üllatus
prodseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast
Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mõni seiklus, mis vältab enam-vähem kogu aasta. Harry käib Sigatüüka majas nimega Gryffindor. Mõned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta on väga tark ja õpib pidevalt ja on enam-vähem kõikide õpetajate lemmik. Kooli jõudes polnud tal sõpru, kuid varsti sõbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta trolli käest päästsid. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Nende perekonnas on 7 last. Ta on enda perekonnas noorim poeg ja poiss soovib üle kõige oma vendade varjust
Tõsise sisuga, paneb inimsesi teistpoolsuse üle mõtlema ja parandama. Algab süngelt, lõppeb hästi. Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses. RIIM A B A B C B C D C Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium(puhastustuli), 3 peatükk paradiis. Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed. - Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega.
Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ahne. Isa oli talle taha andnud, et ta selle kontorisse viiks, kuid ostis selle eesti hoopis N. F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid
peremehega lepingu, siis Ello tahtis hoopis temaga ära põgeneda, kuid kui Nipernaadi oli oma tahtmise saanud, et Ello ka temast huvitus. Ta on siiski tark ja haritud. Valged ööd: Anne-Mari- naine, kelle mees oli vangis, ning kelle eest Küüp(kõrtsmik) pidi hoolitsema, muidugi oli neil ka armuafäär. Ta varastas hobuseid ning müüs neid mustlastele ning tema mees Jairus istus tema eest kinni. Anne-Mari oli upsakas ja pisut ülbegi. Joona- parvetaja, st sõidutas inimesi üle jõe. Talle meeldis Anne-Mari. Ta oli hea noormees, aitas Nipernaadil sood kuivendada, mis ebaõnnestus ning seega põgenesid nad koos ära. Joona oli ustav ja abivalmis kaaslane. Küüp- kõrtsmik, kes pidas Nipernaadit pisut hulluks ning ei sallininud teda väga. Ta oli mühaklik ja mehine, paistis kuri ja oli valjuhäälne. Päev terikeste külas: Kadri Parvi- kui alguses sinna tuli, lubas, et hakkab isa tööd edasi tegema
kirja panna, seal seisab: armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulma, ja ma tahan sellele minna keda taat omast tarkusest mulle annab. Maie jääb üksi teksti harjutama, kahjuks kuuleb seda ukse tagant Jüts kes ei tea et se petutrikk on ja mõistab et Aadul võis õigus olla ja ta oma uued pastlad nüüd kaotab. Kolmas vaatus Algab nii et Peeter istub üksi mures laua taga ja mõtleb et ta poleks pidanud Ennu usaldama. Astub sisse Enn, uhke ja upsakas,piip suus, müts peas, käed taskus,kõneleb suure suuga. Nõuab võlga sisse 50 vaka tangu eest 125 rubla. Sõimavad teineteist veidi. Peeter kahetseb et ta temaga lepingu tegi ja Maie talle lubas. Kui Enn lahkub mõtleb Peeter kui halvasti ta Märdile ütles ja mis Anne ütleb kui teada saab. Saabub Anne, teeb näo nagu midagi poleks juhtunud ja Peeter ei saa aru et Anne teeskleb, et talle nüüd Enn väimeheks sobib. Siis tuleb Maie kes samuti kiidab Ennu ja end talle lubab,
lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata. 7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter'iga abielluma ja ta ütles:"Ei, ja tuhat korda ei!" 8
Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma.
seisab: armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulma, ja ma tahan sellele minna keda taat omast tarkusest mulle annab. Maie jääb üksi teksti harjutama, kahjuks kuuleb seda ukse tagant Jüts kes ei tea et se petutrikk on ja mõistab et Aadul võis õigus olla ja ta oma uued pastlad nüüd kaotab. Kolmas vaatus Algab nii et Peeter istub üksi mures laua taga ja mõtleb et ta poleks pidanud Ennu usaldama. Astub sisse Enn, uhke ja upsakas,piip suus, müts peas, käed taskus,kõneleb suure suuga. Nõuab võlga sisse 50 vaka tangu eest 125 rubla. Sõimavad teineteist veidi. Peeter kahetseb et ta temaga lepingu tegi ja Maie talle lubas. Kui Enn lahkub mõtleb Peeter kui halvasti ta Märdile ütles ja mis Anne ütleb kui teada saab. Saabub Anne, teeb näo nagu midagi poleks juhtunud ja Peeter ei saa aru et Anne teeskleb, et talle nüüd Enn väimeheks sobib. Siis tuleb Maie kes samuti kiidab Ennu ja end talle lubab, ette lugedes
piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama. Agnese ja Gabrieli lugu
tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus).
Euroopas toimunud vaimset murrangut,uut mõtteviisi,naasmist Antiikkultuuri *Termini resnessanss võttis kasutusele Itaalia kunstnik Giorgio Vasari 1550a. *R rähendab vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega (teadmised,looduslähedus) *humanismist sai kogu Rkultuuri maailmavaateline alus Humanism-mõtteviis kus esikohal oli inimene ''Jumalik komöödia'' Dante Aligthieri Teos algab pimedas metsas ja teda jälitavad 3 kiskjat.emahunt(kasuahnus,enesearmastus,panter(valelik),lõvi(upsakas).See on D.A. Hingerännaks põrgust paradiisi.saatajsks vergelius.Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma. ''Dekameron'' Givanni Boccacio occaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski
teadvat, ning sageli uputab oma mured alkoholi abil. Aramis on suurepärane musketär, ta on nägus, vaikne ja natuke keigarlik. Ta ütleb alatasa, et ta on musketär ainult ajutiselt ja varsti läheb ta tagasi kirikusse, et järgida oma tõelist kutsumust. Aramisel on salapärane armuke, Madame de Chevreuse, kõrge aadlinaine, kelle eksisteerimist ja identiteeti ta proovib oma sõprade eest varjata. Porthos on valju, upsakas, hulljulge ja enesekeskne. Ta on äärmiselt uhke, veidi kergeusklik aga sellegipoolest on ta raevukas võitleja ja vapper ning ustav sõber. Porthos on tõeline elunautija: ta hindab head veini, ilusaid naisi ning meeldivat muusikat. Ta armuke on Madame Coquenard, rikka advokaadi naine. 2.2. Kõrvaltegelased Kõigil neljal põhitegelasel on teenrid. D'Artagnani teenib Planchet, kelle Porthos leidis jõe äärest vette sülitama ning palkas ta kohapeal d'Artagnani teenima
tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus).
argument, ja kui ei ole, siis mis ajast ei ole?" · Keegi ei saa aru, mida naised tahavad. · Inimkond on hull ja tapahimuline. · Õnn see on võimalus tema meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada ning olla kasulik oma rahvale ja kogu inimkonnale. · Jumalat ei ole olemas. Selle mõtlesid välja kurjad inimesed, kes tapsid ja rõhusid. Mõtlesid välja, et ennast õigustada. Kerttu Rakke ,, Kolmas printsess" Peategelased Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole üdini halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige
kutsutakse teda õhtul pool sama hingetõmbega, Nastasya kõrkjad kaugusel. Rogozhin ja tema bänd jätta samuti, mõnitav Ganya, et ta on mängu kaotanud, ning nõudes Myshkin "lambaid." Myshkin Laagrid oma tuppa, kus Varya ja Kolya varsti külastada teda. Nad on putka võtnud väga meeldima talle. Siis Ganya jõuab küsida vabandust Myshkin. Taastamine tema uhkus järgmine vabandus. Ganya boasts enesekindlalt, et kuigi ta tegutseb külma ja upsakas tema poole, Nastasya saab temaga abielluda. T nagu uhke Ganya, Myshkin ütleb, et ta (Ganya) on üks kõige tavalisemate meeste ja isegi tühiasi nõrgem kui enamik. Solvatud, Ganya teeb avalduse: raha, saab temast "originaal" mees. Ta teases Myshkin, kuidas ta imetles Nastasya, siis lahkub. Myshkin läheb kõrtsi täita General Ivolgin, kes osutub vajadus Myshkin jaoks raha. Purjus üldiselt lubadusi Myshkin näidata teda Nastasya oma korter, vaid võtab teda metshani jälitama
Temast sai kõige kulukamate prostituutide kuninganna. Kui ta tõld bulvaritele ilmus, nimetati rahvahulgas ta nime ja teda tervitati austusega.". Nana pidi saama endale kõik, et see hävitada. Ta tunnetas selgelt oma soo jõudu. Kõigele ümbritsevale uhkusele vaatamata piinles Nana aga oma õukonna keskel tapvas igavuses. Tal oli mehi igaks öötunniks ja raha jalaga segada. Ainus, mis talle veel lõbu pakkus, oli loomusunniline põlgus mehe vastu, kes maksis ja upsakas rahuldus hukatusest, millesse ta oma armukesed saatis. Näide: "Roiskumine, mida lihtrahva keskel edeneda lasti, levis tema kaudu ühiskonna tippudeni ja nakatas aristokraatiat. Ta oli tahtmatult muutunud loodusjõuks, mürgiseks fermendiks, laostades ja rikkudes Pariisi, mis tema lumivalgete kintsude vahel alatasa käärima läks, nagu naiste käes piim kord kuus muredaks läheb." 5. Emile Zola teos meeldis mulle väga
protseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku preestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale
kadus. Teel tagasi koju kohtus ta purjus naistega, keda ärritas ta kurb laul. Need hakkasid teda kividega loopima, metsikute naiste kisa lämmatas Orpheuse laulu ja kivid tabasid teda. Ta suri. Eurydike ja Orpheus kohtusid allmaailmas. Orpheuse keha maeti muusade poolt, pea ujus jões. Jõe lained kordasid Orpheuse laulu ja sellest ajast peale laulavad jõed seda, mida Orpheus neile kunagi laulis. Midas: Väike-Aasia Früügia kunnigas. Dionysose suur austaja. Ta oli väga upsakas, arvas, et on kõiketeadja, ta oli väga rikas. Kord viisid talumehed kuninga juurde purjus vanamehe, kes kõige ilusamad ja suuremad kobarad ära sõi(viinamarjad). Midas tundis vanamehes ära Dionysose kaaslase Silenose. Midas korraldas peo, läksid tsüklisse 10 päeva,10ööd. 11ndal päeval korraldas Midas pidutsejatest rongkäigu, Silenosele kinkis eesli. Midas viis Silenose tagasi veinijumala kätte ning Dionysos palus tal soovida. Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne- Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo 2
Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud
tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle 2
Tüdruku nimi oli Anne- Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud
annaabi.ee 
