Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele.Ja moraaliprintsiipi peaks saama laiendada. 13. Väärtus on mingi hüve, vahel hea sünonüüm. Väärtusi on olemas kolme liiki: puhtseesmised hüved(lihtsad rõõmud);puhtinstrumentaalsed hüved(raha,meditsiin);kombineeritud hüved(teadmised, tervis). 14. Seesmise väärtuse all võidakse rääkida nii lõppväärtusest (vastand: instrumentaalne
2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale.
2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale.
awesomebackgrounds.com Slide 12 Slide 13 Eetika erineb teistest inimesekesksetest Moraaliprintsiipide tunnused: teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus moraalinormid on juhtida inimeste käitumist.
Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või (kultuurikontekst). halvakspanu. * Moraaliprintsitiip moraalipõhimõte (armastus, ausus). 1. Preskriptiivsus näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus. * Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu. 2. Universaliseeritavus üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik.
Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. 2. Moraaliprintsiipide tunnused. Preskriptiivsus- moraali juhtiv iseloom. Universaliseeritavus- moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigekohta, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Kehtib kõigi hinnanguotsuste kohta. Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha
inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1.Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale (Soov, et mind hinnataks hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2
olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad) Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki
Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri
asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi 1.3 Eetilised kategooriad · HEA, headus tegelikkuse vastavus kõige erinevamatele külgedele.
Igavene elu: meil on kohustused järeltulevate põlvede ees. Usk annab meile kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. 1. Jumal käsib meil sugu jätkata 2. Jumal teab, kes on määratud sündima, ta armastab neid inimesi juba. Jumala jaoks on maailma olemasolu oma täielikus ajaulatuses hea, seeg me peame Maad hoidma neile, kes sünnivad veel ja keda Jumal juba armastab. 13. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe ? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipe iseloomustab : Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) Universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) Avalikkus (et nende alusel hinnata saaks) Teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad) Moraaliprintsiip on moraali keskseks elemendiks. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised. Preskriptiivsus tähendab moraali praktilist ehk tegutsemist juhtivat iseloomu.
Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi
agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus. Idee on selles, et kui püütakse moraalselt põhjendada tegusid ja valikuid, tähendab see tingimata seda, et ükskõik mis reegleid, norme ja käske nendes põhjendustes ka mainitaks, sarnastes olukordades sobivad nad ühtmoodi kõikide agentidega. See vana mõte tuleb esile juba Piibli "kuldreeglis", Kanti moraalifilosoofias, hiljem Richard M. Hare'i filosoofias (Hare 1963, 1981) ning loomulikult mujalgi (Singer 1971). Singer kasutab seda universaliseerimispõhimõtet,
viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe-väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad). · Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema. · Moraalinormid põhinevad väärtustel. · Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni.
Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. · Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui pidada enda tegu heaks, tuleks pidada ka teiste samasugust tegu heaks, kuigi kipub juhtuma, et endale lubame liberaalsust, teiste suhtes ollakse konservatiivsed. · Ülimuslikkus Peab olema ülem õiguslike printsiipide suhtes. · Avalikkus Moraaliprintsiibid peavad olema kõigile teada, et need saaks juhtida kõigi inimeste tegevust, et nende alusel hinnata nende tegusid
tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb)
Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita
Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas Nad on mõeldud kasutamiseks, inimestele nõu andmiseks ja toimimise mõjutamiseks. Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja Intuitsionism (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism. moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus
Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida). · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu. · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik. · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. Sankt
otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused preskriptiivsus – ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. vastavad küsimusele: mida ma peaksin tegema? loogiline vorm – vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. universaliseeritavus - moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. Printsiibid: Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid, kuid ta ei arva, et need peaks olema jäigad. Ilma nendeta pole võimalik õppimine, sest õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Preskriptivismi kriitika:
Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. “Joosep ei peaks petma”). Moraaliotsustused vastavad küsimusele “mida ma peaksin tegema?” LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid
tänapäevase metaeetika lätete juurde. Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi,vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. "Joosep ei peaks petma"). Moraaliotsustused vastavad küsimusele "mida ma peaksin tegema?" LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. "Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama" Printsiibid Hare'i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid.
annaabi.ee 
