Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4...7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad veel kohe iseseisvateks vaid peavad kaua vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad. Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla. Liiginimi eesti keeles Hallrästas Liiginimi ladina keeles Turdus pilaris L. Rahvapäraseid nimesid Täristi-, kadaka-, hobu-, tärin-, pask-, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi.
Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine, 6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Kahjustajate suurt arvukust piirava tõrje peamised võtted:
arendatud, et maksimaalselt efektiivselt eemaldada umbrohtu põldudelt ilma kemikaale kasutamata Funktsionaalne põlluharimine Põldu peaks harima planeeritult ja tihedalt täies ulatuses Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid purustades on võimalik vähendada järgmisel aastal umbrohu koguseid Aastane adraga kündmine matab seemned efektiivselt umbrohuseemned aastaks Muul viisil umbrohuseemnete matmine võib häirida pinnast ning võib siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata umbrohuga pinnase maa alla või kõrvale ja puhta mulla suunata tagasi kultuurile. Nii väheneb umbrohu levik kultuuri ribal. Mulla umbrohuseemnetega mulla suunamine mujale on kasulik, kuna sedasi võib mitu aastat aega minna, enne kui samad seemned uuesti kaevatakse mullaga kultuuri ribale.
Joonis 1. Emane metsvint (Ader, 2016) 4 Joonis 2. Isane metsvint (Ader, 2016) 1.2 Toitumine Metsvint on peamiselt taimetoiduline seega sööb ta mitmesuguseid seemneid, kõrsi, taimede pungi, kuid pesitsusajal toitub putukatest näiteks röövikutest, üraskitest, putukavastsetest . Poegi toidab lind putukatega. See tõendab, et vindid on arenenud putuktoidulistest lindudest ja läinud hiljem üle taimetoidule. Kahjurputukate ja umbrohuseemnete hävitajana on metsvint põllumajanduses väga vajalik. T alvel võib ka metsvinti kohata inimeste pandud lindude söögimajades, kuid tavaliselt nende all, mitte nende peal. Metsvindid on väga julged seega on olnud ka juhuseid, kus nad võtavad inimese käest süüa. Joonis 3. Metsvint röövikuga (Serebro, 2007) 5 Joonis 4. Metsvint käest söömas (Dorrell, 2008) 1.3 Häälitsused ja laul
Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hästi koristatud ning üle talve hoitud seemneid. Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 45 kuud. Seeme külvatakse 1 kuni 2,5 cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m2 kohta. Peale külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega. Seemned idanevad juba esimeste plusskraadide juures, 710 päeva jooksul külvist. Tärganud linataimed on öökülmale keskmiselt vastupidavad. Idulehti võib aga -3 kraadine külm pigem kahjustada. Esimese pärislehe arenedes on taim vastupidav ka 78 kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ning sordist lähtuvalt 20 kuni 100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks. ...
1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende
1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende
külvisenorme ~10% võrra. Kui kevadel on vajalik enne külvi umbrohtude ennetavaks tõrjeks täiendavalt mulda harida ja külv viibib, on soovitatav veel täiendavalt külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete
Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam 19 kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale
Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel. Orgaaniliste multšide kasutamisel suureneb mulla happesus ja samal ajal lisandub mulda orgaanilist ainet. Alumised oksad painduvad saagi raskuse tõttu maha ning multš takistab marjade määrdumist. Hoiab ära mullakooriku tekke, parandab õhustatust ning vee absorbeerumist ja liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine.
• Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – käärinud – kuivaine kadu 30…60%. Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitaineterikkam.Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü)
Kompost, kompostimine on mikrobioloogiline, inimese osalusel ka tehnoloogiline protsess, mille tulemina põllumajanduse, toidutööstuse, olme-, erinevad orgaanilised kõrvalsaadused töödeldakse orgaaniliseks täisväärtuses toodanguks. Kompostimisel: lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toimetoitained, muudetakse omastatavateks; keskkonda reostada võivad liikuvad ained (N) seotakse bioloogiliselt; umbrohuseemnete ja võimalike parasiitide, haigusi tekitajate eluvõimet kahjustatakse; taimedele, mullale kahjulikud ained, ka haisuained, lagundatakse; toodetakse taimede arenguks ja kasvuks tarvilikke ensüüme, fermente. 5 Kompostimise ajalugu on sama vana, kui põllumajandus. Kompost on produkt, toodang – mitte jääkaine. kompost on põllu, talu ainete-energiaringe osa
• Fosforist omastatakse esimesel aastal 20-40% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Kaaliumist omastatakse esimesel aastal 50-70% ja kogu külvikorra vältel 70-80%. • Seega on sõnnik eelkõige kaaliumväetis. Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitainete rikkam. Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama
Mugul- ja sibulumbrohu 2. Rändlikud umbrohud Võsundilised umbrohud Risoomidega umbrohud Roomjuurelised umbrohud Vaata seda enda kuradi lehte 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje' Profülaktiline umbrohutõrje · Puhas ja kvaliteetne külvis Saavutatakse seemne puhastamise ja sorteerimisega. Kvaliteetse külvise saamiseks on vajalik, et seemnepõllud hoitakse puhtad. · Idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine. Põllu äärtes on umbrohtusid rohkem kui põllu keskel · Tühikute kaotamine. Tühikud võivad tekkida seal, kus pinnavesi on püsinud pikemat aega, samuti talvekahjustuste tõttu. · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Multsid takistavad juurumbrohtude kasvamist ja seemned ei saa idaneda Survetõrje Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine
See eesmärk on saavutatav järgmiste ülesannete kaudu: 1) põllu tihenenud pinnakihi pööramine ja kobestamine niiskuse väljaaurumise takistamiseks ja taimejäänuste lagunemise soodustamiseks; 2) mulla pinnakihi kapillaarkanalite lõhkumine niiskuse ülesvoolu takistamiseks ja sademete mullasse imendumise soodustamiseks; 3) umbrohujuurte ja -võsundite läbilõikamine ja tükeldamine nende arengu pidurdamiseks ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi; 2) koorida tuleb ettenähtud sügavusega: pikaealiste umbrohtudega (näiteks võilill, orashein, paiseleht, põldohakas jm) risustatud põldu kooritakse sügavusel 8...12 cm,
dokumenteerima ka mõõdetud niiskuse taseme, vähemalt tootmise algusajal.) - Kompostitava materjali segamise ajad; - Protsessis toimunud häired ja aeg; Valmiskomposti ohutuse ning kvaliteedi seiramine Iseseisvalt oma laborit kasutades saame määrata järgnevaid näitaiajaid – kuivaine sisaldus, väetavad omadused (N, P, K), pH ja soolsus/elektrijuhtivus, niiskus, maksimaalane osiste suurus, idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sisaldus. Üldiste kasvuomaduste selgitamiseks saame korraldada taimkatseid, mille tulemusi võiksime esitada ka klientidele. Eraldi väljaspool asuva labori teenustest peame kasutama järgnevate näitajate määramiseks – salmonella tekitaja olemasolu, võõriste sisaldus, saasteainete sisaldus (sh raskmetallid). Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil • Hoiustamise ruumides ei ole hea, kui temperatuur langeb väga madalale, ja kompost
kompostile sõnnikut ja kuiva põhku. Põhk lisab süsinikku C. 7 II VÄETISED Komposti tegemise etapid: 1) Materjalide kogumine ja läbisegamine või materjalide paigutamine erinevatesse kihtidesse. 2) Käivitub käärimisprotsess. Selle toimumisest annab märku t° tõus 60...70°C-ni. Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime. 3) Hügieniseerumisperiood. Toimub komposti steriliseerumine. 4) Laagerdumine. Toimub komposti lõplik valmimine. Kompostihunnik tuleb suve jooksul 1-3 korda läbi segada (vastavate segamisseadmetega või lihtsalt hanguga ümber tõstes). Kõiki reegleid täites valmib kompost 2-3 kuuga. Põhukompostile lisatakse sõnnikut või nende puudumisel mineraalseid lämmastikväetisi. Komposteeritav materjal tallatakse kinni. PÕHK
Umbrohtumist suurendavad tegurid 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel Umbrohuseemnete bioloogia *Umbrohuseemnete arvukus Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim Mullas 10 00030 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 0001 000 000) *Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv *Seemnete eluvõime mullas 1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus
valmistamine ja kasutamine,tühikute vältimine ja umbrohtude hävitamine väljaspool põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine mullaharimise või teistse hävitusvõtetega-koorimine (mitmeaastase umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine,ka kahjurite vastu),sügiskünd,külvieelne mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused
mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66
(samas ei kujuta need mõõdukates kogustes endast probleemi näiteks teemaade modelleerimisel ja haljastamisel); mitmeaastaste umbrohtude juurte sisaldus (samas aktsepteeritakse kasvupinnastes näiteks mõningate kõrreliste juurte esinemist); 48 umbrohuseemnete liiga kõrge sisaldus; ebapiisav segamine, mille käigus erinevad toormeliigid ei jõua moodustada ühtlaste omadustega kasvupinnase massi. Kuna kasutatavad materjalikogused on kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel küllaltki suured ning see juures ebahomogeensed, ei ole eelpool loetletud kvaliteediriske võimalik kunagi täielikult maandada – vähemalt mõistliku hinnaga tootes mitte.
annaabi.ee 
