KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes
Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnimes da või a, näiteks ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu ku kui da-tegevusnimes ta, näiteks haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäik toimus enne lause ütlemist (absoluutne minevik). Mari tormas hõisates tuppa - hõiskamine toimus samaaegselt tormamisega (suhteline olevik), kuigi
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama)
moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused LS kooskõla SJ-ga, vastavus, üldistus
Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide Tegusõnale "olema" lisatakse sageli mõni käändsõne, sest ta näitab, missugune on lause alus. Seega saab öeldistäide esineda ainult lausetes kus on olema- vorm ja lauselige alus. Öeldistäide võib olla nimetavas, harvem osastavas käändes
(töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab.
NÄITEKS: Kaarel puurib auku. Anne lennutas lohet. Aluseks võib olla ka ese või nähtus. NÄITEKS: Tool ohkas raskuse all. Vihmasadu lakkas. Aluseks on käändsõna nimetavas (kes? mis?) ja harvemini osastavas (keda? mida?) käändes. NÄITEKS: Aksel (nim) istub oksal. Riiulil on vaas (nim). Komme (os) on veel kapis. Tänaval liigub inimesi (os). Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav, · kui öeldis on umbisikulises tegumoes; NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima. · Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust; NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti. · Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt) NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa. Alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. Kui alus on ainsuses, on ka öeldis ainsuses ja vastupidi. NÄITEKS: Albert sööb jogurtit. Linnud lendavad suvitama.
sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema elus tegija, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, nt kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. Ajakategooria liikmed Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Olevik
6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku 2) Vastamata tulnud Tiia ulatas õpetajale päeviku des- ja mata- lauselühendid esineb põimlause kõrvallausest des - tegevus on tegemisel ( praegu ) mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes
Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi. Uurimus tavaliselt jaguneb kolmeks: 1. Ülevaade varasematest käsitlustest 2. Meetodi ja uuritava materjali tutvustus 3. Materjali analüüs (võib koosneda mitmest peatükist) + kokkuvõte Uurimustöö etapid: · Andmete kogumine · Andmete töötlemine · Interpreteerimine
lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb). Halb vorm on mina/meie. · Arvud, numbrid Ühekohalised sõnaga Kahe- ja enamakohalised numbritega Suured arvud numbri ja sõnaga 2 miljonit Käändelõppe numbritele ei lisata · Kaitsmisele esitatakse töö paberil. · Formaat A4 · Kiri Times New Roman · Kirja suurus 12pt · Reavahe 1,5
Hirm, Ebakindlus, Kurjus, Surm. Eriti Lootus paremale homsele ja paremale tulevikule. Neid kõiki tunnuseid kirjeldasin ka sisus. LOO ÜLESEHITUS Lugu jutustatakse läbisegi Auschwitzi laagri ajast ja minevikust, peale Auschwitzist lahkumist vaid olevikus. Lugu jutustatakse küll 3. isikus, et Lale tegi seda ja teist, kuid esitati samas ka mõtteid, mis olid tema peas samal ajal. Gitaga oli samamoodi. Teistest räägiti vaid umbisikulises vormis. Kasutatakse palju otsekõne. KEELEKASUTUS. Keeleliselt väga lihtne lugeda Lühikesed laused Ei kasutata eriti kujundeid, üksikud väljendid. Minu lemmikväljend: „Päästa üks hing on päästa terve maailm“ TEKSTINÄIDE „Oled sa kindel, et sa pole kass?“ Lale kuuleb neid sõnu ega suuda kohe taibata, kus ta viibib. Ta avab silmad ja näeb irvitavat Baretskit enda kohale kummardumas. „Mida?“ „Sa oled vist kass, sest sul on küll rohkem elusid kui kellelgi teisel siin
Nt Ei saanud olla lugemata; -maks, mis väljendab tegevust kui teise tegevuse otstarvet. Nt Tulin lugemaks raamatuid. ma-tegevusnime tunnuseks on -ma, -mas, -mast, -maks, -mata. 16. Partitsiibid. Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus -tav); Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja
ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Oluline on silmas pidada, millisel erialal õpitakse. Kutseeksamiga lõpetajad kirjutavad praktika aruande, referaadi, uurimuse mina-vormis ja lihtminevikus. Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus. Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kasutatud allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
Oled elanud On elanud ENNE- MINEVIK Oleme elanud Olete elanud On elanud Olin elanud - - - Olid elanud Oli elanud Olime elanud MINEVIK Olite elanud Oli elanud Kõneviisid umbisikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus
Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus.
Olete elanud On elanud 4 ENNE-MINEVIK Olin elanud - - - Olid elanud Oli elanud Olime elanud Olite elanud Oli elanud Kõneviisid umbisikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT: Lause algab suure tähega!!!
2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga
Järgnevate alajaotuste pealkirjad on vaid suure algustähega ja järgnevad vahetult eelnevale tekstile (lehekülje lõppu ei tohi jääda ainult uue allüksuse pealkiri). Pealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. Üliõpilaste teaduslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel (vajadusel võib olla ka mõni levinud võõrkeel). Töödes ei kasutata slängi, kõne- ja ilukirjanduslikke väljendeid ega otsest kõneviisi. Töö kirjutatakse umbisikulises vormis. Pealkirjades ei kasutata lühendeid. Lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus. Vähetuntud terminite kasutamisel tuleb anda nende seletused (näiteks lisas); terminitel, millel eesti keeles puuduvad tunnustatud vasted, tuleb tuua (näiteks sulgudes) ka originaalkeelne vorm. 6. Töö kaitsmine ja hindamine BT esitatakse kõvakaanelises köites (liimköites, kahes eksemplaris) lõplikult vormistatuna
Igal teemal-ideel on selle juurde sobivad verbid. Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi andma fakte, konkreetset infot
Näide: On tore, et Sa tulid. Alust võib jagada tinglikult kaheks. Täisalus, kui lause alguses on nimetavas käände aluseline. Näide: Parajasti tõusisi idast lõõmav päike. Pandi vaikides oma kotid maha. Õhus oli tunda saabuva tapluse hõngu. 2. Osaalus, kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Sel ajal tekkis mul uusi mõtteid. Aluseta laused: Alus puudub lausest järgmistel juhtudel: 1. Kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Näide: Elatakase ainult kord. 2. Kui öeldiseks pn ühepöördelisel kasutatav verb. Ühepöördeline verb väljendab isikulise tegumoe kolmanda isiku vormiga umbisikulist tegumoodi. Näide: Suurets pingutusest hakkas kõrvus kohisema. Varutud toidust jätkus terveks nädalaks. Seda asja tasub veel vaadata. 3. Kui vormilt personaalne ehk isikuline öeldisverb käskiva kõneviisi teises või
(Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks.) Diskursusanalüüsis tuleb teha vahet, kas umbisikulist tegumoodi ilma tegijamääruseta kasutatakse lihtsalt korduse vältimiseks (kui tegija on tekstis eespool juba välja toodud) või on tõenäoliselt tegemist ideoloogilise taotlusega tegija varjamiseks.
Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Küsi- ja hüüdlauseid uurimistöödes reeglina pealkirjades ei kasutata. Tööd esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. 7.2. Uurimistöö keeleline vormistus Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles (abiks sõnaraamatud). Töö peab moodustama terviku, kus antakse edasi kõik uurimistöö seisukohast vajalik. Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua
sihitist aga täissihitiseks. 5 Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised: · kui täissihitis on vormilt või sisult mitmuslik, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Isa viis kaks last lasteaeda. · kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda! Laps lasteaeda viia! · kui öeldisverb on umbisikulises tegumoes, nt Laps viiakse lasteaeda. · kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, nt Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. 16. Mis süntaktiliste omaduste poolest erinevad kvantitatiivselt piiritletud ja piiritlemata tähendusega nimisõnad? Piiritletud nimisõnad on alati täisaluse funktsioonid, piiritlemata võib ollaa nii osa-/kui täisalus. Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ehk totaalsubjektiks. Täisalus on
pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku) Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel
Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett, mudel, täidetud ankeedid). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole. Ettekanne esitatakse umbisikulises kõneviisis, mineviku vormis, ladusalt ja informatiivselt, mis tähendab head ettevalmistustaset, vältides slaididelt esitatu (välja arvatud slaid 1...3) mahalugemist, nn loengut pimedatele. Ettekande teksti (peast ja/või paberilt) esitamisel osutatakse arvuti kursoriga, kaardikepiga või laserkiirega käsitletava slaidi üksikasjadele. Ettekande lõppedes toimub väitlus retsensendiga (retsensendi kohalviibimise korral),
annaabi.ee 
