Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse
Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis
uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon. Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri osoonkihile, mis on Maa looduslikuks kaitsvaks ekraaniks hukatusliku ja kalgi ultravioletse Päikese kiirguse eest. Tänu nendele sai 1985. aasta Viini konventsiooni ja 1987. aasta Montréali protokolliga keelatuks alamate klorofluorosüsivesikute tootmine, seega vähenes olulisel määral ka halvustav mõju meie maakera kaitsvale osoonkihile. Teiseks tooksin ma välja pestitsiitide probleemi, kuna paljud halogeenalkaanid kuuluvad nende koostisesse. Aga selle probleemi lahenduse võimalus on ka meie kättes!
kiirendada protsessi Lõhnaained Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria-ja kosmeetikatoodete , seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Optilised valgendajad Optilised valgendajad on nagu valged värvid. Optilisteks värvideks nimetatakse värvituid orgaanilisi aineid, mis ultravioletse kiirguse toimel hakkavad fluorestseerima. Fluorestseerimisel kiirgab optiline värv sinakaid kiiri. Valge pesu omab tavaliselt kollaka tooni sellepärast, et neelab siniseid kiiri. Optiline värv justkui kompenseerib siniste kiirte puudujäägi ja muudab sellega pesu valgeks Zeoliidid Veepehmendajad ehk zeoliit koos polükarboksülaadiga ja fosfaadiga pehmendavad vett Polükarboksü laad
Toodetakse rullimeetodil Vasefooliumile lastakse aurustuda grafeenil Odavam kui praegune meetod Päikesepatareid, Paiduvad puuteekraanid. Grafeen teeb footonist rohkem kui ühe elektronpaar Kui ühekihilisest grafeenist läbi lasta footoneid, tekib rohkem kui üks elektronpaar Ränipõhistel päikesepaneelidel toodetakse ühest footonist üks elektronpaar Multiple exciton generation Toodetud elektronide arv kasvab lineaarselt footonite hulgaga On püsiv infrapunasest spektrist ultravioletse spektrini. Grafeenoksiid seob radioaktiivseid jääke Grafeenoksiidi helbed vees seovad radioaktiivsed tuumad Tekib radioaktiivne sade, mida on kerge koristada Suhteliselt odav ja tõhus meetod puhastamiseks Vähe keskkonnasaastet. Kütuseelementides Kasutada saab kütuseelementides katalüsaatorina plaatina asemel koobalt grafeeni. See on odavam ja püsivam. 17h pärast oli alles 70 % katalüsaatorit vs 60% mis oli plaatinal Reaktsioon on aktiivsem. Kõrvaklapid.
................................................................................................4 .............................................................................................................................................6 Sissejuhatus optikasse Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi 2
585 nanomeetrit (nm). Värvused, mis sellele lainepikkuse vahemikule vastavad, võib saada, kui kasutada üheskoos rohelisi ja punaseid valgusdioode. 3 VALGET VÄRVI VALGUSE LOOMINE VALGUSDIOODIDE ABIL Valge valguse loomiseks valgusdioodide abil on olemas kaks moodust. 3.1 Luminofoortehnoloogiad Luminofoortehnoloogiad valge valguse saamiseks eeldavad ühe lühilainekiirguse, näiteks sinise või ultravioletse valgusdioodi kasutamist, kombinatsioonis kollase luminofoorkattega. 6 Valgusdioodi genereeritud sinise või ultravioletse kiirguse footonid kas läbivad luminofoorkihi ilma muutusteta või muutuvad selles kollast värvi footoniteks. Joonis 5. Valge valguse saamine Joonis 6. Valge valguse loomine
tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaseid Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklaserid Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See
Näiteks elektrone, mida me oleme joonistel harjunud nägema ümber aatomi tuuma tiirlevate pallikestena, saab kirjeldada ka lainete abil 7. Mis on fotoefekt. - Fotoefektiks nimetatakse nähtust, kus elektromagnetlaine kvandid (footonid) löövad elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga. Fotoefekt tekib enamasti ultravioletse valguse toimel. Pikemalaineline kiirgus (näiteks punane valgus või soojuskiirgus) ei suuda elektrone ainest välja lüüa. Piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama, nimetatakse punapiiriks. Punapiir on aineti erinev ja ei sõltu pinnale langeva valguse intensiivsusest. Kui nõrk ultravioletne valgus tekitab fotoefekti, siis isegi väga ere punane valgus seda ei tee.
Eristatakse punaseid, rohelisi ja siniseid kolvikesi, mis värvile reageerivad. Värvipimeduse puhul on vastavaid kolvikesi liiga vähe või on nende töövõime langenud. Geneetiline värvipimedus võib olemas olla juba sündides, aga võib ka hiljem esile tulla. Omandatud värvipimedus See võib olla põhjustatud silma-, närvi- või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega. Nendeks võivad olla traumad, mis põhjustavad aju tursumist otsmikuosas või näiteks ultravioletse valguse poolt põhjustatud silmakahjustused. Lisaks sellele võib värvipimedusele kaasa aidata A-vitamiini puudus. 5 SÜMPTOMID · Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine ja eristamine. · Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele. LEVIK Värvipimedus on levinud eriti eurooplastel ning väga haruldane aafriklastel ja asiaatidel.
Klooriga valgendavad komponendid nagu hüpokloriit ei kuulu keskkonnasõbralike toodete koostisesse, kuna nad võivad kasutamisel moodustada orgaanilisi ühendeid. Samuti võib kasutada pleegitusaktivaatoreid, et pleegituskomponent paremini töötaks madalamal temperatuuril. 4 2. OPTILISED VALGENDAJAD Optilised valgendajad on nagu valged värvid. Optilisteks värvideks nimetatakse värvituid orgaanilisi aineid, mis ultravioletse kiirguse toimel hakkavad fluorestseerima. Fluorestseerimisel kiirgab optiline värv sinakaid kiiri. Valge pesu omanab tavaliselt kollaka tooni sellepärast, et neelab siniseid kiiri. Optiline värv justkui kompenseerib siniste kiirte puudujäägi ja muudab sellega pesu valgeks Kõige puhtama pesu saab seda kõrgemal temperatuuril pestes, kuid mõnda tüüpi riidega ei tohi seda teha. Tuleb lähtuda rõivastel olevatest hooldusmärkidest, kus on näidatud piirtemperatuur.
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus?
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus?
on üks X- ja üks Y-kromosoom). Geneetiline värvipimedus võib olemas olla juba sündides, aga võib ka hiljem esile tulla. Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. (Facts about ... 2015) Omandatud värvipimedus See võib olla põhjustatud silma-, närvi- või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega. Nendeks võivad olla traumad, mis põhjustavad aju tursumist otsmikuosas või näiteks ultravioletse valguse poolt põhjustatud silmakahjustused. Lisaks sellele võib värvipimedusele kaasa aidata A-vitamiini puudus. (Bailey jt ... 2018) 7 SÜMPTOMID Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine ja eristamine. Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele LEVIK
3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid,
kohal. Ta on üks vähestest röövlindudest, kellele meeldib elada inimeste läheduses. Tuuletallajal puudub linnusööjatele, nagu näiteks raidkullile või väikepistrikule, omane jõulisus. Tuuletallaja toidusaak Üldiselt on tuuletallajatel kasin toidusedel nad eelistavad süüa närilisi, eelkõige uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et uruhiire uriin jätab maha ultravioletse jälje, mida tuuletallaja võib tajuda ja mis annab hiirt püüdvale kütile simnähtava juhtlõnga. Tuuletallaja levila põhjapoolsetes osades kõigub uruhiirte arvukus nelja-aastaste tsüklite kaupa ja lindude pesitsusedukus järgib seda. Öösel jahti pidades muutub tuuletallajate saak: püütakse ka selliseid ööloomakesi nagu metshiired ja juhuslikult ka noori küülikuid ja jänesepoegi. Oleks vale jätta muljet, nagu püüaksid tuuletallajad ainult väikesi karvaseid imetajaid
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kuntslikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumites on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1% tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostav kahel viisil 1. tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega. 2. Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg- luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist). Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1. ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritud; 2
Gaasiaatomeid saab ergastada, kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kemolaser Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid. Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad ja nad on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. 5 Vedeliklaser Eeskätt on neist kasutusel värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus. See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel. Tahkislaser
elementaarsete mõjukvantidena. Ühe kvandi energia on seotud valguslaine sagedusega. Sagedust ja energiat seob Plancki konstant. E=hf (E - kvandi energia; h - Plancki konstant, 6,626 x 10 astmes -34 J x s; f - sagedus) - aines neelduva valguskvandi energia ❏ 1905 Einsteini fotoefekti teooria elektronide ja kvantide kaudu. Fotoefekti kasutatakse elektri tootmiseks, päikesepatareid. 3====D ❏ Fotoefekt: ❏ Tekib enamasti ultravioletse valguse toimel, sest pikemalaineline kiirgus ei suuda elektrone ainest välja lüüa. Punapiir - piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama ❏ Ainest valguse poolt väljalöödud fotoelektronide energia on erinev, aga pole kunagi teatud piirväärtusest suurem. Suurema kiiruse annab lühem lainepikkus ❏ hf = A + mv2/2
läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui λ > h ·c/Eg . Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva valguse. Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen-ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastunud metallid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega. See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallide peegeldavad 90-95% pealelangevast valgusest, ülejäänud eraldub soojusena, seetõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga.
Kokku on nii võimalik 5 uurida kaheksat erinevat proovi. Teises laboratooriumis lisatakse sinna paigutatud proovile vett ja määratakse saadud lahuse happesus ning keemiline koostis. Niiviisi saab uurida nelja proovi. Proove saab vaadata ka mikroskoobiga, mille lahutusvõime on 10 mikromeetrit. Seejuures saab uuritavat objekti valgustada punase, rohelise, sinise ja ultravioletse valgusega, et paremini esile tõsta pinnase ja jääkristallide struktuuri. Samuti on Phoenixil seadmed Marsi pinna soojus- ja elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Loomulikult ei puudu ka kaamerad, millest vast kõige olulisem on stereokaamera, mis on olnud mingil kujul kõigil Marsile maandunud automaatjaamadel. Phoenixi stereokaamera on kõrgema lahutusvõimega versioon Mars Pathfinderi omast. Filtreid vahetades saab teha pilte 12 erinevas lainepikkuste vahemikus.
Tähe tegeliku heledusega tähesuurusel tegemist ei ole. Teine tähesuurus on absoluutne tähesuurus (M), mis on tähesuurus, mis oleks tähtedel siis, kui nad asuksid meist 10 pc (parseki) kaugusel. Parsek on kõige suurem pikkusühik, millega iseloomustatakse tähtede kaugusi. 1 pc = 3,6 ly 3. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused (vahed) tähe poolt kiiratud erinevates spektripiirkondades. Eristatakse kolme spektripiirkonda: U ultravioletse kiirguse piirkond; B sinine piirkond; V valge piirkond. Värvusindeksid sõltuvad sellest, milleses spektripiirkonnas on tähelt tulnud (kiirgunud) valgus kõige intensiivsem. Veega tähe värvusindeks on 0. Punasemad tähed kui Veega on positiivsete värvusindeksitega. Sinisemad ja valgemad tähed kui Veega on negatiivsete värvusindeksitega. 4. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Ruumkiirus on tähe tegelik liikumise kiirus maailmaruumis. Seda saab leida tähe kauguse ja
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega 2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist) Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid. Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut. Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse:
Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks
Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub
elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid. Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muun-damiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised: • optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektri-energiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu (infrapunase või ultravioletse) valguse alas; seesugused kiirgurid on valgusdiood ja laserdiood; • optoelektroonilised kiirgusvastuvõtjad ‒ pooljuhtseadised, mille elektrilisi omadusi mõjutab optiline kiirgus, näiteks fototakisti, fotodiood, fototransistor; kiirgusvastuvõtjate hulka kuulub ka mikrokiibina teostatud CCD-sensor. 13 Niisugust optoelektronseadist, mis koosneb kiirgusallikast ja sellega optiliselt si-
Pooluste ümber on valged polaarmütsikesed, mis suurenevad ja vähenevad vastavalt aastaaegadele. Lõunapoolne polaarmüts on palju stabiilsem, kuid väiksema ulatusega kui põhjapoolne. Spektroskoopiliselt on Maa atmosfääris kindlaks tehtud hapniku, veeauru ja süsihappegaasi olemasolu, kuid teoreetikute arvates on atmosfääri põhiline koostisosa veel kindlaks tegemata. Arvatavasti paiknevad selle tundmatu gaasi spektrijooned spektri ultravioletses otsas, ultravioletse kiirguse aga neelab Maa atmosfääris olev osoon. Elementide üldist levikut arvestades võib sobivaks kandidaadiks pidada molekulaarset lämmastikku. (Vahemärkus: tundmatul astronoomil on õigus, Maa atmosfäär sisaldab tegelikult 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja teisi gaase tunduvalt vähem.) Atmosfäärirõhk on Maal sada korda suurem kui Marsil. Sellistes tingimustes võib vesi olla vedelas olekus ning tumedad piirkonnad võivad endast kujutada hiiglaslikke veega
Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. Vertikaalse haudeaparaadi ülemine raam jäetakse tühjaks ja sinna lastud vesi tilgub alla, kattes alumistel restidel olevad marjaterad õhukese kihina. Marja hautamine toimub pimedas, sest loode on tundlik lühilainelise ultravioletse ja sinise valguse suhtes LOOTE ARENG Loote arengu kiirus marjateras sõltub inkubeerimise temperatuurist. Kalakasvataja jaoks on lihtsaim hinnata oluliste loote arengustaadiumide saabumise aega kraadpäevades. (Selleks korrutatakse haudeaparaadismõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga). Näiteks 160 kraadpäevale, mis on vajalik vikerforelli marja arenemiseks viljastamisest silmtäppi jõudmiseni, vastab 16 ööpäeva 10 °C
oleks. Seejärel lift-off protsessis lahustatakse selektiivselt resist ning koos sellega eraldub ka metallkile resisti pinnal. järgi jääb vaid aluse pinnale kantud materjal. 47. Andke ülevaade mikrostruktuuride valmistamisest litograafia abil. Litograafia on kujutise kandmine alusmaterjalile, millega see valmistatakse ette järgnevaks söövitusprotsessiks. Selleks: A. kaetakse alus fototundliku (fotoresisti) õhukese kilega; B. aluse ja kiirgusallika (ultravioletse valgusallika, röntgenkiire, elektronkiire, ioonkiire) vahele pannakse fotomask; C. Fotoresisti kiiritatakse kindla ekspositsiooniga ning seejärel eemaldataksekiiritatud fotoresisti alad ilmutilahuses (positiivprotsessi korral). 48. Millistes valdkondades kasutatakse lasertehnoloogiaid? Kirjeldage neid tehnoloogiad. Millised on nende tehnoloogiate põhilised eelised? Valdkond - kirjeldus - eelised
seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest
läbipaistmatud. Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 12-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest
ka elektriprojekteerijaga. 8 Valgustuse planeerimine Valguse planeerimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka ruumi siseviimistlust ja mööbli toone, näit. kui projekteerida valgustus (600-700lx) tumedasse ruumi tumeda mööbliga ja seejärel muuta ruum heledaks on tulemuseks valgus 1500-2000lx Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega 2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist) Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid. Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut Nii palju, kui on töökohal inimesi, on ka isiklikke vajadusi valgustuse suhtes.
temperatuuri muutused põhjustavad materjalide kokkutõmbumist ja paisumist. Biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest Valgustushulga leidmine valgustushul sõltub valgustatusest (E) ja ajast (t), mille kestel valguskiirus mõjub. H= Et Valguse toime materjalidele: Valgus on elektromagnetkiirgus, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Soojus ehk infrapunane kiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 740 ... 106 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks
keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgenja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega Joonis 10-2(joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest
Metallid on läbipaistmatud, isloaatorid läbipaistvad, pooljuhid läbipaistvad või läbipaistmatud. Metallide optilised omadused---- suur tähjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib sulle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse. Footonid annavad om energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele, seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromangetilise kiirguses pikemalainekiiruse osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Osa neeldunud valgusest kiiratakse välja. Ergastatud elektronid lähevad madalamatele tühjadele nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega, samaväärne valguse peegedumisega. Metallid peegeldavad tagasi 90-95%, ülejäänud erladub soojusena. Selel tulemusena metallid omavad hõbetat värvust (valge valguse käes), pikemalainepikkusega valguse käes kollased või punakas-oranz. 26
Nad on hakanud saatma sonde siia, et teada saada rohkem meie loomulikest tingimustest või meie universumist ja planeedist. Sondid on ümbritsetud teatud energiakupliga väljaline ring, kus nad on skaneerinud energiasamba. 30 Eelneval joonisel ei ole meie silmad võimelised nägema hetkel seda sondi meie visuaalsete piirangute tõttu. Meie silmad ei ole võimelised nägema sagedusi infrapunase ja ultravioletse sageduse vahel. Muidugi, kui sa suudaksid avastada selle sondi kasutades infrapunase või ultravioletse sageduse nägemise varustust, siis oleks võimalik seda näha. Viljaringide fenomen ei alanud hiljaaegu, ka mitte aastakümneid tagasi, vaid sajandeid tagasi ning arenes aina keerulisemaks. Tavaliselt saab ringi lähedaloleku kindlaks teha õhus oleva ioonitaseme kaudu, mis on sinu lähedal, st temperatuuri muutused ja/või osakeste kiirendamise
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu
rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused. Vesi on unoversaalne, neutraalne lahusti. Koosneb tugevast oksüdeerijast ja tugevast redutseerijast. Vee molekul on polaarne. Veel on suur soojusmahtuvus, erakordselt suur pindpinevus. Optilised omadused võime lasta läbi spektri nähtava ja ultravioletse osa valguskiiri. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon on protsess, mille tagajärjel lahustunud aine osakesed ja lahusti liiguvad suurema konsentratsiooniga lahuseosast väiksema konsentratsiooniga lahuseosasse. Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul. Osmoos on lahusti spontaanne üleminek lahustist lahusesse (või kahe erineva konts. Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva
põhjustavad materjalide deformatsioone ja kiudude katkemist Oluline on kontrollida temperatuuri ja õhuniiskuse fluktuatsioone. Õhuniiskuse ja temperatuuri muutused põhjustavad materjalide kokkutõmbumist ja paisumist. Biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest Valguse toime materjalidele Valgus on elektromagnetkiirgus, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Soojus ehk infrapunane kiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 740 ... 10 6 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks.
Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse Ardo Laur allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10 -8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser).
hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgustusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega. 2) Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites. Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient e= (E sees / E väljas) x100 (%) E sees valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast) E väljas valgustihedus samal ajal väljas Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes.
nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. 12.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 12-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa
Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja 39 vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)
Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on 39 ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)
Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. · Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)
Fermi nivoo, see on energiatase, mille täitumise tõenäolisus elektroniga on 0,5. Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele (joon. 8.7) E = h Metallid ei neela mitte ainult nähtavat valgust vaid kogu madalsageduslikku spektri osa: raadiolained, infrapunase, nähtava ultravioletse kiirguse madalama energiaga osa. Metallid on läbipaistvad aga röntgen- ja radioaktiivsele kiirgusele. Valguse neeldumine metallis on väga intensiivne, metallikihis paksusega 0,1 µm neeldub kogu nähtav kiirgus täielikult. Metallikihid paksusega alla 0,1 µm on osaliselt läbipaistvad nähtavale valgusele (peegelklaasaknad). Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb aga kohe, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse (joon. 8. 8). Vabanev kiirgus ilmneb kui sama
annaabi.ee 
