Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üksiksumma tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, intressimäär, exceli, tulevikuväärtus, annuiteedi, sooritatakse, nüüdisväärtus, varianti, rendimaksed, perioodidel, 45000, tulusus, eeldatavasti, summat, kogub, soovite, koguda, ostmiseks, kusjuures, hariliku, kasutamisel, muutujaÜksiksumma tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funk 1 ülesanne 1. Kaalutletakse, millist varianti kasutada neljakümneks aastaks 1000. Kui suureks kasvab see summa, kui tulu saadakse üks kord aastas, aasta lõpul ja a) investeerimisfondis 5% b) võlakirjades 9% c) aktsiates 10% FVa =1000(1 + 0,05) 40 Valemiga: FVb =1000(1 + 0,09) 40 7 039,99 kr FVc =1000(1 + 0,1) 40 31 409,42 kr
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
iga aasta panna sinna veel 2 000 kr juurde (intressimäär on 10% vastus 3. Teile pakutakse laenu 10 000 kr ,mida te väga vajate. Maksegraafik näeb ette, et see tuleb tagasi mak ühe aastaga, kusjuures kuus tuleks maksta 1 500 kr . Kas antud laen on otstarbekas võtta, kui te poolt võimalik kõrgeim intressimäär oleks 5% ? vastus 4. Kui suur on kuumaks, kui ostate järelmaksuga arvuti, mis maksab 25 000 kr 3 aasta jooksul, kusjuures intressimäär on 5% aastas? vastus 5. Selleks, et kolme aasta pärast võtta tähtajaliselt hoiuselt, aastaintressiga 5% täna paigutada panka.
et inflatsiooni ja makse ei ole. Edu soovides, Nadežda Ivanova Ülesanne 1 Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1
Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt.
300 27 Lõpetuseks vii kursor sisestusribasse ja vajuta 400 31 SHIFT+CTRL+ENTER 500 #VALUE! rjestatud andmete puhul (veerg B) Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Finantsalased funktsioonid Excelis PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB
Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega. 3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Date või Time Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Ülesanne 1 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 eurot, kuid panka jääb veel 1500 eurot. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%? Vastus: -6370,66 eur pmt rate nper fv type PV -1,200.00 € 5.00% 5 - 1,500.00 € 0 ### Page 5 Ülesanne 1 jääb veel 1500 PV kapitali nüüdisväärtus (present value = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value = FV(rate;nper
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); _ turuvõrdlustel tuginevad meetodid väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5. Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat)
kasumiindeks on kõrgem. Sisemine tulumäär Puhasnüüdisväärtuse ja kasumiindeksi arvutamisel kasutatakse diskontomäärana nõutavat tulumäära, mis annab meile võimaluse hinnata, kas investeerimisprojektist saadav tulu katab selle finantseerimise kulu, kuid ei näita projekti tegelikku tulusust. Tulusust saab hinnata sisemise tulumäära abil. Sisemine tulumäär e tasuvus (IRR internal rate of return) intressimäär, mis võrdsustab investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtuse 0-ga st sisemine tulumäär võrdsustab investeerimisprojekti esialgsed kulud tulevaste ja likvideerimise rahavoogude summaga. n CFt IO = = CFt · PVIFAn, IRR t =1 (1 + IRR) t
Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta igas kvartalis säästma, et küsimuses A leitud summa pensionilemineku hetkeks koguda? Lahendus: Kõigepealt leiame, kui suur peaks meil olema kogutud summa pensionile mineku hetkeks. Selleks kasutame annuiteedi nüüdisväärtust ning seda et soovitav pension oleks 75%x12 000 = 9 000kr. 1 1 1 1 PVA20 =CFt × i - i (1 +i ) n =9 000 × 5% - 20×12 =1 363 728kr 5% 5%
investeerimis-firmat. Soodsaima pakkumise sai ta Kullerkupu Investeeringute Ühingult, kes tahavad arvutada pidevat intressi 13,2% aastas. a) Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000- eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust. Kalameeste pank pakub intressimääraks 6,55% kuid seda arvutatakse iganädalaselt. Põllumeeste pank pakub seevastu intressiks 6,61% kuid seda arvutatakse (intress kapitaliseeritakse) kaks korda aastas. a) Millist raha paigutamise viisi Te eelistaksite?
2 nüüdisväärtuses. Seega raha aegväärtuse arvutamise vajadus tekib olukorras, kus on juba vara soetatud, tekkinud kohustuse või omakapitali instrumendi tulevikus kehtiv väärtus ja see tuleb diskonteerida tehingu toimumise hetke väärtusesse ehk nüüdisväärtusesse (Altmäe, 2015). Raha aegväärtuse arvestamisel on olemas mitmeid nüüdisväärtuse ja tulevikuväärtuse erijuhte, millest tuntuimad on kolm erijuhtu annuiteedi nüüdisväärtus (tulevikus laekuvate või tasumisele kuuluvate iga-aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); perpetuiteedinüüdisväärtus (igavesti laekuvate või tasumisele kuuluvate iga-aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); puhasnüüdisväärtus (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013). 1 RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtuse reegel ütleb, et 1 euro täna on väärtuslikum kui 1 euro järgmisel aastal, sest
eavad paiknema tõusvas tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 5 tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega Viide skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) RATE, määr - intressimäär (rate) NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type) PV -0.20€ RATE 1.50% NPER 24 PMT -200 FV 6.01€ TYPE 0
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE
Rahavood ajas · Kaks sama suurt, kuid erinevatel ajahetkedel toimuvat rahavoogu ei ole võrdsed · Erinevatel ajahetkedel toimuvaid rahavooge saab võrdustada, kui neid korrigeerida intressiga · Intressi nimetatakse ka raha ajaväärtuseks. © Robert Kitt Mõisted intressiarvutuses · Põhiosa (principal) on summa, millele arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel põhiosa. Kui kupongid olid
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma
kirjutanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamise kohta. ( x−x ∙ 0,036−170 ) ∙ 0,2=187,2 0,2 x −0,0072 x−34=187,2 0 , 1928 x=221,2 x=1147,30 eurot on bruto palk N P=BP ( 1−tkm− pkm )( 1−tmm ) +tmm ∙ mvt N P=1147,30 ( 1−0,016−0,02 ) ( 1−0,2 ) +0,2 ∙170 ≈ 918,80 on netopalk 7. Milliseid r ja t arvulisi väärtusi tuleb kasutada valemi I = P∙r∙ t kasutamisel, kui a) intressimäär on 9,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 3,5 aastat; r=9,5%=0,095 t=3 6/12= 3,5 b) poole aasta intressimäär on 4,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 4 aasta ning 9 kuud? r=4,5%*2=9%=0,09 t=4 9/12=4,75 8. Leida kapitalisatsiooniperioodide arv n ja intressimäär i kapitalisatsiooniperioodi kohta, juhul kui a) aastaintressimäär on 10% ühe kapitalisatsiooniga aastas ja
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
RATE - Tagastab intressimäära annuiteediperoodi kohta. Nper Per_arv makseperioodide koguarv annuiteedis. Pmt - Makse iga perioodi makse; annuiteedi kestuse ajal see ei saa muutuda. PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses
Kolmandaks milliseid muudatusi tuleks rakendada, et ettevõte efektiivsust tulevikus tõsta. Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid 3 erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõtte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes
tulemuste alusel saavad erinevad huvigrupid hinnata ettevõte tegevust analüüsitaval perioodil. Teiseks küsimuseks on see, millised on ettevõte tugevad ja nõrgad küljed. Kolmandaks milliseid muudatusi tuleks rakendada, et ettevõte efektiivsust tulevikus tõsta. Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes
annaabi.ee 
