kcal Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1 339,81 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 1 339,81 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 2 679,61 3 Esmaspäev Hommikusöök: puudub Enne lõunat: pulgakomm(13g), 100g mahla Lõunasöök: 220g keedetud kartuleid, hakklihakaste, 30g leiba, 100g morssi Enne õhtusööki: 400g õuna Õhtusöök: puudub Hiljem: 250g teed Toitaine Kogus % Soovitusest Energia (sh kiudained), kcal 1697 63 Valgud, g 13,2 - Rasvad, g 16,6 - Süsivesikud (sh. kiudained), g 371,5 - Alkohol, g 0 - Valgud, %E 3,1 31,4 Rasvad, %E 8,8 29,2
4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC 500 600 586 660
Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y=
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini, antiikkultuurist impressionismini. Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid
4) netoeksport Xneto 9 5) tarbimiskulutused C 210 6) eksport X 20 7) koguinvesteeringud I 56 8) käsutatav tulu Yd 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu D Ineto = I D D = 56-33= 23 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 3 Kontrolltest 111.2 b) import M Xneto = X M M = 20-9= 11 c) sääst S S = Yd C = 220210= 10 d) sisemajanduse puhasprodukt SNP = SKP D = C + (I - D) + G + (X - M) = = 210+(56-33)+82+(20-11)= 334 33. (8 p) On antud järgmised andmed: Kasutatav Tarbimis- Sääst S MPC tarbimise APC keskm. APS keskm. Tulu Yd Kulutused C piirkalduvus tarb.kalduvus säästm.kald 600 600 0 0,6 1 0
INVESTEERING = SÄÄST TASAKAAL Joonis 2.3. Riigi tegevuse makromajanduslik aspekt. Tegurituludeks on palk, intress, rent ja jaotatud kasum. Sissetulekud kasutab kodumajand kaupade ja teenuste ostuks ettevõtetelt, s.o. tarbimiseks. Sissetulekute ja väljaminekute vahe moodustab säästu. Sääst ongi vara (rikkuse) juurdekasv kodumajandites. Ettevõte saab oma tulud toodangu müügist, teeb kulutusi tootmissisendite hankimiseks, vahe moodustab tegevuse ülejäägi (säästu jaotamata kasumi näol). 23 Avalikus sektoris kujunevad tulud põhiliselt maksudest. Sääst on maksulaekumiste see osa, mis ületab jooksvaid kulusid. Säästud on investeeringute allikaks
lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahe
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast huvi ja on alles kas
Esimene uurimisküsimus oli kas ja mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde. Küsitlusest tuli välja, et noored pöörduks enamjaolt tagasi kõigesööjate toidule, kui liha tootmise kvaliteet muutuks paremaks ning selle tootmisel oleksid karmimad nõuded. Ehk siis paremad masinad, tapamajad puhtamad, töötajate hügieen parem jne. Teine, mis noorte jaoks oli oluliseks tõestus, et veganlus on teatud põhjustel ebatervislik ja kahjulik inimese organismile. Kui noored saavad kindla kinnituse teadlaste ja arstide poolt, kus väidetakse "jah veganlus ja vegan dieet on tervisele kahjulikud", pöörduksid nad tagasi omnivoorluse juurde. Tänaseni ei ole selline väide "veganlus on tervisele kahjulik" aga kindlat kinnitust saanud. On arste, kes küll räägivad veganluse kahjulikkusest organismile, kuid teised jälle leiavad, et vegan dieet on üks kõige tõhusamaid dieete üldse (vt lk 8-9).
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
= 1 ühik, kogukulu on C(24) = 3Q2 + 18Q + 7 = 28, tulu R(Q) = 24 · 1 = 24. Kasum R - C on negatiivne. 10. Auto liikumisel iga 100 km kohta kuluv bensiinihulk y (liitrites) on esitatav seosega y = 50 - 0, 8v + 0, 005v 2 , kus v (km/h) on auto liikumise kiirus. Auto sõidab kiirusega 120 km/h Tallinnast Tartusse (190 km). Kas selline auto liikumise kiirus on optimaalne? Eitava vastuse korral uurida, kui suur on rahalises väljenduses juhi sääst (või ülekulu), kui ühe liitri bensiini hind on 13.50 kr. Lahendus: Kuna meid huvitab minimaalne bensiinikulu, siis leian kulufunktsiooni y = 50 - 0, 8v +0, 005v 2 miinimumi. Selleks leian tuletise nullkoha, ehk lahendan võrrandi -0.8+0.01v = 0. Saan, et v = 80, mis ongi miinimum st kiiruse 80 km/h korral on bensiinikulu kõige väiksem. 26
..........................18 Kuidas saaks muuta Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20 Kas naised valivad rohkem, mida nad söövad kui mehed?................................21 KOKKUVÕTE........................................................................................................22 SISSEJUHATUS Sain ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks tervislik eluviis NRG õpilsate seas. Kuna ebatervislik eluviis on maitsvam ja odavam kui tervislik eluviis, siis paljud inimesed ei eelista tervislikku eluviisi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja sissejuhatuses öeldakse, et tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või kehaliste defektide puudumine. See on lai, kõikehõlmav sotsioloogiline mõistemäärang. Oma uurimustööga üritangi teada saada, paljud õpilased arvavad, et nende eluviis on tervislik
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Viide Nädalapäev Kuu Esmaspäev Esmaspäev Jaanuar 1 3 Teisipäev Teisipäev Veebruar 2 Mai Kolmapäev Kolmapäev Märts 3 Neljapäev Neljapäev Aprill 4 Reede Reede Mai 5 41482 Laupäev Laupäev Juuni 6 Pühapäev Pühapäev Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12 Leia kõrvalolevast tabelist väärtusele vast
Mis seadus tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma ov Kulutamise soov s o e Sääst: is a m l ut äst MIKRO-tasand K u Sä = a) toetus lastele,
Päevapraed Tüki hind 3.50 € Gluteenivabad koogid ja pirukad, Tüki hind 4.50 € supid, muud magustoidud Toorkoogid Tüki hind 5 € Eelroad Tüki hind 5.50 € Vegan-salatid Tüki hind 6.50 € Vegan-praad, pastad, salatid Tüki hind 8.50 € juustu või lihaga Liha- ja kalapraed Tüki hind 14 € Lahja alkohol (0,5l), vein (14cl) Tüki hind 4.50 € 15 3.2 Konkurentsianalüüs 3.2.1 Otsesed konkurendid Ettevõtte tegevus toimub Saaremaal, Kuressaare kesklinnas. Seega ettevõttel Kuressaare kesklinnas otsesed konkurendid puuduvad, kes pakuvad toor- ning mahetoitu. Küll, aga on otsesteks konkurentideks terve Saaremaa mastaabis Lümanda söögimaja ning Pidula mõis, kus menüü põhineb mahe- ning kohalikul toidul.
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda, Eestis puudub. An
· Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate
suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe. Ei tohi liialdada keedusoolaga (piisab 0.5 grammist päevas). Toidu valmistamisel tuleks eelistada keetmist või hautamist. Paljud arvavad, et milleks mulle vaja seda tervislikku toitumist. Kuid nad ei pruugigi teada, mida toob endaga kaasa ebatervislik toitumine. Rasvumine kurnab meie südant ja lühendab eluiga. Kust teada saada mida tervisliku toitumise all mõeldakse? Tänapäeval on selleks õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine
sanitaarruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump tagab hea säästlikkuse ka vanemates majades, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest “isu täis” saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 60%. 10 SOOJUSTEGUR-COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst. COP-i arvutamiseks jagatakse saadud soojusenergia kasutatud elektrienergiaga: kui COP on 4,4, siis järelikult pumpab soojuspump 1 kWh elektriga 4,4 kWh soojust.
6 Uurimistulemused näitavad, et ülekaalulisus maailmas kasvab väga kiiresti. Hinnanguliselt on umbes 25–28% Euroopa kooliealistest lastest ülekaalulised (Currie, 2006: 13). Nende numbrite taga on tõsine oht tervisele. Vaja on juurelda rasvumise ja ülekaalu põhjuste üle ning võtta kasutusele meetmed selle kasvusuuna peatamiseks. Tõenäoliselt on ebatervislik toitumisharjumus üks põhjus, miks kaaluprobleemid on ka Eestis tõusnud päevakorrale. Võrreldes sama perioodiga aastatel 2008 ja 2009 on ülekaaluliste õpilaste osakaal Läänemaal kasvanud 1,2% ehk 2009. a moodustas see juba 9,2% õpilaste arvust (EHK 2009). 2008. aastal koostatud uuringu põhjal, milles hinnati kehamassiindeksi alusel kooliõpilaste tervisekäitumist, esineb Eesti 11–13-aastaste poiste seas ülekaalu 12%, tüdrukutest vähem kui
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Robert Murga Diagrammid Excel-is Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, 2011 Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Tallinn, 2011 Töö põhiteema on diagrammid Excel-is ning selle põhimõte on selgitada kuidas kasutada erinevaid diagrammide tüüpe Excel-is, kuidas ehitada diagramme tabelite baasil ning millised eeldused on diagrammil tabelite ees. Töö koosneb neljast harjutusest kus on selgitatud kuidas töötada Excel-is ning kasutada selle erinevaid tööriistaid. Tööl on kasutatud palju erinevaid materjale ning see on sisukas ja väga kasulik nendele, kellel puudub Excel-is töötamise kogemus. Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid
Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan ettevalmistuseks noorte maailmameistrivõistlusteks I ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober-november) Ülesanded: - Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke
Kergekäeliselt võetud laenud ja laenu käendajaks hakkamine võib sageli käia ülejõu ning selle tagajärjel tekkinud võlgnevuse katteks võetakse inimeselt kodu. 2.2.Vaesuse mõju lastele Erilist tähelepanu tuleks pöörata vaesuses kannatavatele lastele, kes paratamatult peavad tagajärgedega leppima, kuna neil puudub võimalus ise olukorrast väljapääsu otsida. Vaesuse tagajärjel puuduvad lapsel normaalseks arenguks vajalik keskkond ja vajalikud vahendid. Nende toitumine on ebatervislik, mis põhjustab hilisemaid terviseprobleeme, elukeskkond on sageli vilets, puuduvad normaalsed tingimused õppimiseks. Vaesest perekonnast pärit lapse võimalused osaleda koolivälistel üritustel ning osa võtta huviringidest on piiratud, selle tagajärjel satuvad lapsed tihti koolikiusamise ohvriks. Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole.
sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või 4 piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame-veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms). (Ma ei soovi alustada 22.12.2010) 2.1 Kuidas hoiduda alustamisest Tubakas tapab! Tubakas on igal aastal tuhandete inimeste surma põhjus. Iga kümnenda suitsetaja elu lüheneb 20 aasta võrra. Peale teatavate vähivormide võib tubakas põhjustada erinevaid patoloogiaid. Tubakas on kulukas! Nii tavalised kui ka rullitavad sigaretid on väga kallid ning võitavad suure osa sinu sissetulekust enda alla. Tubaka poolt põhjustatud patoloogiad tekitavad tohutu suuri tervishoiukulutusi nii maksumaksjatele kui ka riigi tervishoiusüsteemile.
7.3 SÄÄSTMISFUNKTSIOON Sääst on osa, mis jääb tuludest järgi peale tarbimist. Ta on tarbimise peegelpilt. Kuna säästmine on sisuliselt mittetarbimine, siis säästmisfunktsioon ongi tarbimisfunktsiooni peegelpilt. Säästmisfunktsioon näitab kui suure osa igast täiendavast tuluühikust säästetakse. Tasandil A toimub ülekulutamine, mis arvuliselt võrdub autonoomse tarbimisega. Sääst on 0 punktis B ja alates sellest punktist hakkame säästma, sääst muutub positiivseks (tasand C). Kui palju igast täiendavast tuluühikust säästetakse, seda näitab piirsäästmise kalduvus (PSK) s.o. täiendav sääst, kui tulud suurenevad ühe ühiku võrra. Muutus säästmises 25
Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 8 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,07199694 y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 9 5 4 1
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood Aktiivsete temp. summa 1000 – 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk Väheviljakad leetmullad Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda
Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse Küsimus 53 3 Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: Vali üks: a. Kogutulu võrdub piirkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. d. Kogutulu võrdub hinnaga e. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga Küsimus 54 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
