1.parlamentaarne vabariik. Valitsus peab andma aru oma tegemistest. 2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse
Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav
25-54a 41,1% 52,9% 55-64a 11,5% Vanadussõltuvuse määr 26,5% Üle 65a 17,3% Demograafiline arenguetapp Kaasaegne põlvkondade vaheldumine. Sündimus ja suremus on ligilähedaselt tasakaalus. Loomulik iive nullilähedane Kõige rohkem on 40-54a inimesi. Sisseränne Sisserändajaid 7milj Põhilised siirderiigid: India Poola Pakistan Iirimaa Saksamaa Põhja-Aafrika Väljaränne Väljarändajaid 4,7milj Põhilised sihtriigid: Austraalia USA Kanada Hispaania Iirimaa Uus-Meremaa Prantsusmaa Kasutatud materjalid https://www.cia.gov/library/publications/the-world-fa http://peoplemov.in/
..5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve. Riigid, kus toimub üleminek totalitaarsest ühiskonnast demokraatiale, kannavad nimetust siirderiigid. Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna oluline erinevus on selles kui mitme inimese või asutuse käes on võim. Demokraatlikus ühisk. on võim jagatud ja tagatud kontroll üksteise üle. Seda võimaldab võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip. Võimude lahususe põhimõtte on seadusandlik(riigikogu) täidesaatev (valitsus) ja kohus (neljas võim ajakirjandus) Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu /president/valitsus/kohus Õiguskantsler -> president vs
käibemaksust vabastatud kaubad käibemaksuga, on Eesti maksupoliitilised eesmärgid realiseeritavad. 74 Tabel 2 Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta ostujõupariteedi alusel 1994-1998 (USA dollarites) Euroopa Liit Siirderiigid Riigid SKP Riigid SKP Luksemburg 35500 Tsehhi 12170 Prantsusmaa 19960 Sloveenia 13720 Saksamaa 21800 Slovakkia 9260 Suurbritannia 20610 Ungari 9660
toimetulekule. Heaoluühiskond – lisaks riigile osaleb riigi heaolu pakkumises ka elanikkond ise. Heaoluriigi mudelid ehk peamised heolurežiimid – lk 54 individuaalne ja kollektiivne heaolu – Nüüdisühiskonna valitsemise tunnus on rahva osalemine ühiskonna valitsemises ja enim levinud valitsemis vormiks on demokraatia. 1920 oli esimene laine, teine oli peale II-Ms ja kolmas peale NSVL lagunemist. Üleminekuühiskond – e siirderiigid – alles peale siirdeperioodi lõppu saab riiki nimetada demokraatlikuks. Demorkaatia kujuemine võtab umbes ühe inimpõlve. Seda ei saa lihtsalt kinnitada ühe põhiseadusega. Mida kujutab ennast nüüdisaegne jätkusuutlik ühiskond. RIIK RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem. VALITSEMISVORMID: Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm
Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida- Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil Sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel;
Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil
viimase levinuima mõõdupuuna tulutaset per capita võrreldavas vääringus. Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad 1997. aasta andmetel kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka. Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidest on ainus sellesse gruppi kuuluv riik Sloveenia. Eesti koos Horvaatia, Ungari, Poola ning 134 Tsehhi ja Slovaki vabariikidega on arvatud järgmisse gruppi. Ülejäänud siirderiigid (sealhulgas ka Läti ja Leedu) kuuluvad selle klassifikatsiooni kohaselt veelgi vähem arenenud riikide hulka (Classification...1998). Seega on siirderiikide jaoks loomulik eesmärk kiire majanduskasv, et selle kaudu saavutada kõrgem arengutase. Kuivõrd on see eesmärk aga reaalne? Samal 1997. aastal oli ostujõu pariteedi järgi arvutatud tulutasemete erinevus Saksamaal ja Eestis ca neljakordne (vastavalt 21388 $ ja 5241 $) (GDNGD, 1999). Kui tahta aastaks 2007 jõuda Saksamaa 1997
Eriti oluline on aga Eestile avaldatav surve tulumaksu muudatusteks. Kõigepealt on selge, et EL ei saa endale lubada ühtse majandusruumi siseseid off-shore, olgu selleks Eesti, Leedu või mõni muu riik. Liitumislepingu lisa IV ütleb üks-üheselt, et kapitali ja tema liikumise maksustamisel saavad 10 uut liiget kohaldada neid vastavaid sätteid, mis kehtisid enne 1993 aasta lõppu (Eesti ja...: lk. 483) s.o. enne, kui siirderiigid hakkasid madalate maksumääradega konkureerime investeeringute pärast. Eesti on siinkohal kaubelnud endale erandi ema ja tütarettevõtete kasumi lahusmaksustamist, milleta kogu praegune tulumaksusüsteem kaotab mõtte, tohib Eesti säilitada kuni 31. detsembrini 2008 (Eesti ja...: lk. 2876). Seega aga on kaudselt pandud ette ka tähtaeg, milleks Eesti peab tulumaksuseadust muutma . Tulumaksuseadusele on veel teinegi surve. Nimelt on EL-s juba ammu ametiühingute
sõjavõlgade tülid ja soodustati abisaanute omavahelist koostööd. Vääringud konverteeritavaks, dollar kui reaalne valuuta – globaalse kapitalituru taassünd. Organisatsioonid ka II ja III maailmas – ’49 idablokis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Araabia naftariikide ja Venezuela ’60. loodud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC). Hargmaisete ettevõtete ning rahvusvahelise kaubanduse kiire laienemine, kiirelt lülituvad globaalkaubandusse Euroopa- ja siirderiigid, aga ka Aasia. 60ndatel aktsiaturgude avamine tavakodanikele. 8 33.Tehnoloogiline edenemine 1945-1973. Tehnoloogia arendamisele oli külma sõja kontekstis pandud väga suur rõhk. Leiutati raketid ja satelliiditehnoloogia, mille abil kujunes välja ülemaailmne töökindel kommunikatsioonisüsteem.
Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil