USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist · Kontrolli teostavad: · õiguskantsler · riigikontroll · kaitsepolitsei Kontrollorganid on sõltumatud
7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12.millesks on vajalik võimu kontrollimine ? Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek Vältida riigivõimu kuritarvitamist Et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 13.Põhiseaduse ja seaduste järgmist kontrollib : Ametinimetus ja nimi.
Võimude lahususe põhimõtte on seadusandlik(riigikogu) täidesaatev (valitsus) ja kohus (neljas võim ajakirjandus) Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu /president/valitsus/kohus Õiguskantsler -> president vs. Riigikogu seadused Valitsus annab aru riigikogu ees. Kohtunikud annavad aru riigikogu ees. Demokraatlikus riigis on tähtis võimu jagamine pealinna ja omavalitsuse vahel. Kasutatakse 2 põhimõtet: 1) föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused 2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on:
koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused, kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata. Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei tähenda, et omavalitsusele jääb käsutäitja roll. Omavalitsuse poliitika annab igale kohale oma näo. Unitaarriigid on nt: Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid. Tõhus kontroll võimukasutuse üle on väga oluline. Võimu
parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi valib valdavad enamuses riikides parlament. Presidentaalne demokraatia- rahvas valib nii parlamendi ja presidendi. Valitsuse paneb kokku president. Uus valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi. President juhib valitsust ning on sisuliselt peaminister, relvajõudude ülemjuhataja, esindab riiki rahvusvaheliselt. Parlamendi ülesandeks on seadusandlus(USA, Venemaa, Prantsusmaa). Föderaalriigid- piirkondadel on oma elukorraldamisel suurem vabadus(usa,saksamaa). Unitaarriigid- kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika. Võimukontrollimine on vajalik, et a) tagab ühisvara kasutamise rahva huvides b) garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. c) Väldib riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist.
isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest.
Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss.
klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss.
1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss.
Näiteks Ahvenamaa autonoomia seadust saab Soome parlament muuta vähemalt 2/3 häälteenamusega. 1993. aasta suvel, arutades õiguskantsleri taotlust Narva ja Sillamäe volikogude otsuste kohta korraldada nende piirkondade autonoomia küsimustes referendum, leidis Riigikogus, et Eestis ei ole rahvuslik-riiklik autonoomia võimalik, sest põhiseaduse § 2 kohaselt on Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse kehtestab seadus. Föderatsioon Föderaalriigid koosnevad osariikidest, kelle riiklust ja ka poliitilist iseseisvust siseriiklikus õiguses deklareeritakse. Föderaalriigi koostisosade üldnimetuseks on osariigid, aga üksikutes riikides võivad nad kanda ka teisi nimetusi, nt. liidumaad, kantonid, provintsid. Föderatsiooni e. liitriiki iseloomustavad järgmised tunnused: 1.rahvusvahelisel areenil esineb föderatsioon kui tervik ühe riigina. Osariigid esinevad riikidena üksnes omavahelistes suhetes ja suhetes keskvõimuga
annaabi.ee 
