1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)?
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1)
2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust.
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning puudutan ka kokkuvõtlikult inkasso teemat, mis on samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid
04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses:
perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja garandi tagasinõudeõigus võlgniku vastu, kui garant täidab garantiist tuleneva kohustuse. Garandi tagasinõue võib tuleneda ka, olenevalt garandi ja võlgniku suhtest, käsunduslepingust, samuti alusetust rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. 1. Garantii andja poolt võetud garantiikohustus 1.1. Garantii andja on andnud Võlgniku taotlusel __.__________________.a garantiikirja nr ________
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul
Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid
Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik. Täieliku loetelu leiate Täitemenetluse seadustiku § 131. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis;
3.5 Usaldusühing · Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Et pankrotiavaldust esitada,
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele.
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine?
Leping) [Lepingu eesmärk, otstarve]; (ii) Garantii saaja nõuab Võlgnikult garantiikirja esitamist kõigi Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. on kokku leppinud, et Garantii andja väljastab Garantii alljärgnevas: 1. Garantii eesmärk ja summa 1.1. Käesolevaga garanteerib Garantii andja Võlgniku poolt Garantii saajale Lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise Võlgniku Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhuks. 1.2. Garantii andja poolt Garantii saajale väljamakstava summa suurus on piiratud [summa] euroga (edaspidi: Garantiisumma). 2. Garantiisumma väljamaksmine 2.1. Garantii saaja peab Garantiisumma väljamaksmiseks esitama Garantii andjale järgmised dokumendid: 2.1.1
Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse lõpetatuks: 1)üldkoosoleku otsusega, 2)kohtuotsusega, 3)tähtaja möödumisel. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Pankroti- võlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse eesmärgid-pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PS ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamisel või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta
• Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument.
ümberkujundamisavalduse kohtule esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seega peab võlgnik enne kohtule avalduse esitamist üritama jõuda võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas kokkuleppele. Avaldusele peab lisama järgmised dokumendid: • ümberkujundamiskava (v.a kui inimene taotleb avalduses nõustaja kaasamist ümberkujundamiskava koostamiseks); • varanimekiri – võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri; • võlanimekiri – võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused;
Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii. Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve. Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Näiteks sai viimase aastaga Jaapanist USA suurim võlausaldaja (Äripäev, 16.aprill 2015). Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega ja muuga võlausaldajale tagasi maksma. Selleks, et võlgu jäämine ja tasumisega viivitamine oleks pigem harv nähtus, tuleb võlgnevustega tegeleda ja seda eelkõige läbi ennetustegevuse. Tegelikus elus tuleks aga uurida võlaõigusseadust lähemalt, kui antud viis teemat, sest töös käsitletu on vaid väike osa sellest, mis on võlaõigusseadus.
Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist,
Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist,
eurot. Seega saab Mati vastutada selle piirmäära ulatuses. 5.3. Anna ja Mati olid kaaskäendajad VÕS § 150 kohasel. Lepingus ei olnud kokku lepitud osavastutuses (kuna ei olnud selgelt kindlaks määratud kummagi poole osa, vaid oli kirjas, et käendajad vastutavad solidaarselt), seega nad § 150 kohaselt vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada
isik on maksejõuetu- siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (tsüs § 44). Likvideerimismenetlus--müüakse vara, et rahuldada vu-te nõuded. Likvideerimine lähtub eeldusest, et kõik nõuded saavad rahuldatud. Kui selgub, et vara ei jätku, siis ei tohi likvideerimisega edasi minna. Tuleb esitada p avaldus--ja siis edasi skeem, mis on eespool esitatud. Erisused on jur isikust võ seoses esindusõigusega. Erandi teeb § 13 lg 4. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Võib esitada iga juh liige, isegi siis, kui on määratud ühine esindusõigus.
täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. 14. Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ja millised on võlgniku toimimisvõimalused selliseks juhuks? Kohustuste sisu ja rahalise kohustuse täitmine. Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 4? Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud
kohtutäiturimäärustikust. Antud loo peategelane pani pahaks, et täitur ei tee temaga maksegraafikut võlgade tasumiseks. Täitemenetluse seadustikus on otsesõnu kirjutatud, et 1 Lamp, Berit-Helena. Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull. Postimees 06.10.2009. 1 täitmist saab pikendada vaid kohus võlgniku avalduse alusel, seejuures tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid. Seega kohtutäitur pidiga hakkama tegutsema kogu seaduse rangusega- arestis võlgniku pangaarved. Täitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, et saaks kaitstud sissenõudja, kelleks politsei rahatrahvide sissenõudmisel on Eesti Vabariik, huvi. Artikkel 8 ja 9 kehtestavad erapooletuse, sõltumatuse ning objektiivsuse klausli. Antud
iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. 14. Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ja millised on võlgniku toimimisvõimalused selliseks juhuks? Kohustuste sisu ja rahalise kohustuse täitmine. Kohustuse täitmine Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio 2. Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse. Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse.
solidaarvõlasuhted (VÕS § 64 ja § 72); 3. ühisvõlasuhted (VÕS § 65 70 ja § 73- 75). Kõigil juhtudel võib isikute paljusus esineda nii aktiivsel kui ka passiivsel poolel, samuti mõlemal poolel üheaegselt. OSAVÕLASUHTED: Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Nad peavad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse
võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Maksekäsu saab esitada täitmiseks kohtutäiturile, sest kooskõlas TMS § 3 lg 1 sätetega korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe. Kohtutäituri valikul, kellele esitada maksekäsk täitmiseks, tuleb arvesse võtta TMS § 4 lõiget 1, mis sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe. Kohtutäiturimäärustiku § 1 sätestab, et kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised: 1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda; 2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
kohtusse pöördumise hoiatus, sundtäitmisele pööramise hoiatus jms) 3) ,,Nõuan oma võla sisse" - Hoiatuse realiseerimine (sh maksekäsuavalduse, hagi, pankrotiavalduse, 7 sundtäitmise avalduse esitamine) ,,Saame tuttavaks!" esimene etapp: võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö · Andmete ja tausta uurimine (sh avalikud andmebaasid, Google) · Õigusliku positsiooni määramine (sh dokumentide korrektsus, pooltevaheline suhtlus, eeltoodu pinnalt võimalikud võlgniku vastuväited) · Nõude suuruse arvutamine (sh leppetrahv, viivis, kahjunõuded, lepingus sätestatud tasud jms) · Võla sissenõudmise strateegia määratlemine (suuremates ettevõtetes kasulik eraldi vastava juhendi või sisekorra olemasolu) 8 ,,Saame tuttavaks!" teine etapp: kontakt võlgnikuga, kordusarvete/meeldetuletuste saatmine
ole võimalik korralikult äri alustada. Ja kui tegevus ei ole kohe kasumlik, pole omanikud nõus osa/aktsiakapitali suurendama, sest kardavad õigustatult oma rahast ilma jääda. Vahel osutub saatuslikuks ka uute äriühingute juhtide napp juhtimiskogemus Mis juhtub siis kui ettevõte pankrotistub kes kannab kahjud? Võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest; Võlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile; Võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded; Võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; Võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga "pankrotis". Üldjuhul vastutab juriidiline isik kogu varaga. Juhatuse liige kannab kahjud
Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.02. ja 13.08.) aastas võrdsetes osades
seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas; kindlaksmääratud asja või kindlaksmääratud asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal; kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täita kohas, kus asi valmistati või toodeti; eelpoolnimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas. Kui kohustus tuleb täita võlausaldaja tegevus-, elu- või asukohas ja võlausaldaja muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta nõuda kohustuse täitmist uues tegevus-, elu- või asukohas, kui ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustus tuleb täita võlgniku
Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2
võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool
Müüja jääb kaudseks valdajaks, ostja ei tohi asja müüa ega ümber töötada, võib kasutada. Pandiõigus – realiseerimisõigus, teatud nõude tagamiseks. Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada. Käsipant – antakse üle pandieseme valdus. Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale. Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju ja neid vajadusel nõude katteks realiseerida. Registerpant – valdust ei saa või taheta üle anda. Hüpoteegi analoog. Elastne pant – pandiese muutub kogu aeg.
toota või valmistada, siis loetakse üleandmiskohaks tootmise või valmistamise koht. Rahaliste kohustuste täitmine rahavõlg on väärtuse hankimise võlg. Võlgnik peab muretsema võlausaldajale võla nimiväärtuses väljendatud varalise ekvivalendi. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahavõlg on võlg, mille sisuks on raha maksmine kas sularahana või sularahata arveldusena. Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. Lepinguõiguse põhialus on pacta sunt servanda ehk lepinguid tuleb täita. Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele
väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Samuti on tähtis see, et võlgnikul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks. See viitab maksejõuetusele. Asjaolu, et võlgnik ei soovi kohustusi täita, ei pruugi maksejõuetusele viidata. Võlgniku maksevõime väljaselgitamisel on abiks kohtu poolt pankrotimenetluse algatamisel nimetatav ajutine pankrotihaldur, kelle ülesanne on selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Ühtlasi annab ajutine pankrotihaldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. 14. Saneerimine ja saneerimismenetlus. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks
TMS §-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut. Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).
61. Tsiviilõiguse valdkonna seadused on küllaltki abstraktsed ega sisalda sageli üksikjuhtumite regulatsioone. Viimased tuleb tuletada seaduse tõlgendamise teel. Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65
1. Võlasuhe 1.1. Kas leping on sõlmitud? Jah, H-i ja U vahel on sõlmitud leping. VÕS § 635 lg 1 – tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud. 1.2. Kas on kehtiv? Jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Võlasuhtest tuleneva nõude loovutamine 2.1. Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping 2.1.1. VÕS § 164 lg 1 I lause võlgniku nõusolek pole vajalik – kuigi H ei teadnud, siis ta ei pidanudki teadma; tema nõusolek ei ole vajalik 2.1.2. Samas vormis, mis aluseks olev leping (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping sõlmitud samas vormis, mis U ja H vahel olev leping (VÕS § 11 lg 3) 2.2. Nõude olemasolu – jah, nõue on olemas, U on õigustatud isik 2.3. Nõude määratletavus – VÕS § 165 järgi nõue on määratletud, rahamaksmisnõue
61. Tsiviilõiguse valdkonna seadused on küllaltki abstraktsed ega sisalda sageli üksikjuhtumite regulatsioone. Viimased tuleb tuletada seaduse tõlgendamise teel. Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65
1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus.
maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude). Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu.
Selleks, et paremini tagada laste eest hoolitsemise kohustuse täitmist (ning seeläbi paremini kaitsta lapse õigusi) juhul, kui on tekkinud võlgnevusi elatisnõude täitmisel, on seadusandja pidanud vajalikuks lisaks elatise maksmise kohustusega isiku vara sundtäitmisele allutamisele avalikustada teatud tingimustel elatise võlgnike nimekiri (nimi, isikukood ja võlgnevuse summa)[3]. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 11 lõikele 4 avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel, kui täitemenetluses on lapse elatise nõue olnud sissenõutav üle 60 päeva[4]. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed koja veebilehelt 10 tööpäeva jooksul, arvates elatisnõude täitmisest. Sellel leheküljel on 502 võlgniku nime[5]. Autor usub, et igal inimesel on õigus täisväärtuslikule elule ning keegi ei peaks loobuma oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
