C = 2M / (d(h t1)(ll b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 0,007) * (0,04 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 8 * 1,2 * 10 -3 * 0,045 * 0,022) = 3300 / 0,000007128 = 463 MPa > 200 MPa ( [] = 130...200 MPa), järelikult tuleb valida tugevam hammasliide. Valime raskema seeria hammasliite: 10x28x35, siis f = 0,4 ja b = 4 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 3,5 0,8 = 2,7 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 15,75 mm
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks.
Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta Tööohutusjuhend kahveltõstuk Rocla kasutajale 2 seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 4. Tugevusarvutus hammasliitele Standardis sobivat võlli läbimõõtu ei leidnud, võtan lähima. Kerge seeria, termotöödeldud, libisev. Hammaste arv = 8 Võlli vähim läbimõõt = 32 mm (f7) Võlli suurim läbimõõt = 36 mm (a11) Võlli hamba laius = 8 mm (d10) Rummu vähim läbimõõt = 32 mm (H7) Rummu suurim läbimõõt = 36 mm (H10) Rummu soone laius = 8 mm (H11) Hamba faas 0,4 Hammaste töökõrgus D-d 36 - 32 h= -2 f = - 2 0,4 = 1,2mm 2 2 Keskmine raadius D + d 36 + 32 r= = = 17 mm 4 4 Muljumispinge M 600 c = = = 210 MPa > [ ] c = 112.5MPa Kus 0.25 z h l v r 0.25 * 8 * 0,0012 * 0.07 * 0.017 z-
püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D d)/2 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm Muljumispinge = 156 MPa Lõikepinge = 1 MPa Vastus: Tuleb valida tugevam hammasvõll suuremate möötmetega või teisest materjalist. Liistliite eelisteks on: 1
2 * d (h - t1 ) * (l1 - b) 2 * 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Tugevus kahe liistuga on tagatud Kontroll lõikele: 2M 2 * 950 450 = = 32,6 MPa < [ ] 0,56 * = 84MPa 2d * b(l1 - b) 2 * 0,06 * 0,018(0,045 - 0,018) 3 Hammasliide: D=68mm d=62mm b=12mm f=0,4mm N=8(hammaste arv) Hamba töökõrgus: D-d 68 - 62 h= -2f = - 2 * 0,4 = 3 - 0,8 = 2,2mm 2 2 Hamba keskmine raadius: D + d 68 + 62 130 r= = = = 32,5mm 4 4 4 3.Tugevusarvutused Muljumispinge: M 950 c = = 132,8MPa > [ ] c 150 MPa 0,25 z * h * l v * r 0,25 * 8 * 0,0022 * 0,05 * 0,0325 Tugevus tagatud Lõikepinge: M 950
Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150
6. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
Arvutatakse muljumispinge = 15 3846153 Pa 154 MPa > [] = 112,5 MPa · Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, lisatakse veel üks liist 180° nurga all ja tehakse kontroll muljumisele. = 76923076 Pa 77 MPa [] = 112,5 MPa Tugevuskontroll lõikele Varuteguriks valin [S] = 3 5. Alternatiivne hammasliite variant d = 46; D = 50; N = 8; b = 8 Keskmine radius r = = 24 mm Hammaste töökõrgus h = 2f = 3,2 mm f = 0,4 (hamba faas) MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Muljumispinge = 46875000 Pa 47 MPa []c = 112,5 MPa z hammaste arv
Kontroll muljumisele: Kontroll lõikele: Vastus. Liistliite tugevus nii muljumisel kui ka lõikel on tagatud. 4. Hammasliide Valin kerge seeria hammasliite 8 x 62 x 68 Hamba laius B = 12 mm, faas f = 0,4 mm Hammaste töökõrgus: Keskmine raadius: Muljumispinge: Lõikepinge: Vastus. Hammasliite tugevus on tagatud nii lõikel kui muljumisel. 5. Analüüs Liistliite eelisteks on: 1. Lihtne konstruktsioon, st lihtne valmistada. 2. Mugav kokku panna ja lahti võtta. 3. Madal hind. Liistliite puudusteks on: 1
-pöörata keha jalgadest, mitte seljast -mitte tõsta õlgadest kõrgemale -vältida korduvat ühe käega tõstmist -mitte tõsta liiga madalalt (sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm) -hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest. Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Väsimus on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes tööliigutusi
koormust. Seepärast sobivad kontorisse just kõrge seljatoega toolid. Istuva töö puhul on väga vajalik ka piisav ruum jalgade liigutamiseks. Töötooli kõrgus on sobiv asendis, kus töötaja põlvede painutusnurk on täisnurkne. Kui jalgu ei saa põrandale toetada või kui isteplaat soonib reisi, tuleb kasutada jalatugesid. Jalatoe pind ei tohi olla libe ja selle suurus peaks võimaldama jalgade liigutamist. Tooli polster peab olema pehme ja õhku läbilaskev. Töökõrgus on siis õige, kui käed on töötamisel vabad. Kuna kontoris tehakse väga palju ka tööd arvutiga, põhjustab see probleeme ka nägemise ja silmadega. Niisiis on väga tähtis kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Tuleks tähelepanu pöörata ka ekraani paigutsele. Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaksid olema muudetavad. Kindlasti ei tohiks ekraan ka väga läheda olla, optimaalne kaugus silmadest võiks olla 50-75 cm. Kuvariga
isegi valmis sai. Venelaste Tu-144 oli samuti peaaegu identne läänemaailma Concordega! Maalt taevasse Kui eelnevates suurtes sõdades toimus põhiline lahingutegevus maismaal ja merel, siis külmas sõjas muutus eriti oluliseks just taeva vallutamine. Reaktiivmootori täiustamine ja kasutuselevõtt lennukimootorina aastal 1939, kui Sakslased said valmis lennukiga He-178, mis oli maailma esimene reaktiivlennuk. Sellest hetkest alates tõusis nii lennukite võimalik kiirus, töökõrgus kui ka lennutööstuse areng justkui raketina taevasse. Peale Teise Maailmasõja lõppu hakkasid nii ameeriklased kui venelased uurima sakslaste saavutusi ja uuringuid reaktiivmootorite vallas, viies uudse tehnoloogia ka üsna kiiresti käiku - aastaks 1950 olid pea kõigil USA ja NSVL sõjalennukitel jõuallikateks reaktiivmootorid, vaid osadel kaubalennukitel ja teistel erilennukitel olid veel propellermootorid. Esimene õhulahing, kus osalesid reaktiivlennukid toimus
püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati. Kasutaja otsustada on tooraine hulga küpsetamiseks sobiv temperatuur. Pliitide töötasandi all võib olla ahi, soojenduskapp või riiul. Ahju paigutamist pliidi alusesse ei soovitata, kuna töökõrgus on ebamugav. Keeduplaadid on valumetallist. Enamiku pliitide plaadid on kergesti eemaldatavad, mis hõlbustab puhastamist. Katki läinud plaate on võimalik vahetada uute vastu. Töötasandil võib lisaks keeduplaatidele olla nt grillplaat või hautamisbasseinid. Töötasandit piirab roostevaba terasäär. Plaatide all on nn ülekeemissahtlid. Kasutamine · pane pliit piisava ajavaruga eelsoojenema. Suurköökide pliitide eelsoojendusaeg
[ M ] 962 N m 300 N m 2 2 [S ] 43 Järelikult ühe liistuga liistliite korral optimaalne moment on M=722 Nm. 5. Hammasliite soovitatav pikkus L Valin hammasratta läbimõõduga d=62mm, kuna esialgne d1=65 mm Hammaste arv N=z=8 Võlli suurim läbimõõt D=68 mm Võlli hamba laius B=12 mm Faas f=0,4 mm Hammaste töökõrgus Dd 68 62 h 2f 2 0,4 2,2mm 2 2 Keskmine raadius D d 68 62 r 32,5mm 33mm 4 4 Muljusmisohtu vältiva liite pikkus 32 M 32 300 L [S ] 3 26,1mm
Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete esemete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Väsimus on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes tööliigutusi. Ükski tööasend või liigutus ei ole soovitatav pikaajaliselt, neid tuleb vaheldada. Vaheldust
6. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma
Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete ese- mete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Väsimus on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes töölii- gutusi. Ükski tööasend või –liigutus ei ole soovitatav pikaajaliselt, neid tuleb vaheldada. Va-
koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. EKRAAN Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne
Kuvari ekraani heleduse ja ümbritsevate pindade heleduse suhe on soovitavalt 3:1. Tööruumis staatilise elektri tekkimise välistamiseks ja kaitseks selle vastu on vaja kasutada ionisaatoreid ja niisuteid. Hea on aeg ajalt ruumi tuulutada. Põrandad peavad olema antistaatilisest materjalist. Pikaajalisel kuvari taga töötamisel on vajalik kasutada kaitseekraani, mis nõrgendab elektristaatilist välja, välistab sädeluse ja parandab kujutise kvaliteeti. 6. ERGONOOMIA Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja tool peavad
Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812 d d=18 d2 d2=D2=d-1+0,026=18-1+0,026=17,026 d3 d3 = d - 2 + 0,160 = 18 - 2 + 0,160 = 16,160 d3min d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 D D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162
tal puudub ohutuks tööks vajalik väljaõpe. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud.Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.( vt. pildid 1...5 ). Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema
kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. 27
Pinnase tihendamine Mulde pealispinna planeerimine Nõlvade planeerimine Kasvupinnase laotamine ja planeerimine nõlvadele 0,319 Ülejäänud kasvupinnase laadimine veokitele KOKKU: 8,74 Masinate arv 1 -> juurde pandud Vahekaugus Kaugus algusest Maapind Punane joon Töökõrgus 0,00 181,56 182,93 1,37 100,00 100,00 181,34 182,62 1,28 100,00 200,00 181,67 182,78 1,11 38,03 238,03 181,99 182,83 0,84 61,97 300,00 182,52 182,92 0,40 75,86 375,86 181,82 182,66 0,84 24,14 400,00 181,60 182,58 0,98 45,16 445,16 181,51 182,35 0,84
väsitaks vähem ja oleks saemehele ohutu. Kogu töö peab olema hoolikalt läbi mõeldud. Kõigepealt tuleb hoolikalt mõelda, kuhu langetada aluspuu. See kergendab edaspidi tema peale langetatud tüvede keeramist ja koondamist. Saag tuleb toetada vastu tüve või reit, siis tundub see kergemana. Laasitav tüvi peab olema sobival kõrgusel. Mida püstisem tööasend, seda kergem on laasijal hingata ja ka selg väsib vähem. Sobivaim töökõrgus on 50 ... 80 cm. Töötamisel ei tohi hetkekski unustada tööohutuse nõudeid. Seistakse kindlalt, põlved kergalt kõverdatud. Saag hoitakse kehale võimalikult lähedal. Parem jalg peab asetsema esikäepideme taga, vasak suunatud kõrvale, ohtlikust tööpiirkonnast kaugemale. Tööd alustades võetakse harkseis, nii on kergem laasida ja laasija säilitab hõlpsasti kindla töörütmi. Saag toetatakse paremale reiele. Tagasilöögi vältimiseks ei tohi mitte kunagi saagida juhtplaadi otsaga