kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva. Toidud Soku- ja lambaliha, mesi Loomad ja põllusaadused Pärtlipäevast hakkavad sokud haisema: paaritusaja alguse tõttu peeti vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang kapsakasvule: ,,Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid." Pärtel paneb ka humalale viimase viha sisse ja külvab taevast seeni. Algavad hallad.
Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida tehti 19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Tehti käsitööd, Poiste tulekul tantsiti. Pärast jaagupipäeva algasid tüdrukute ühistöö õhtud, kus nad üheskoos veimevakka valmistasid. Iisakus öeldi, et jaagupipäeval läheb
Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagripäev. Paljudes kohtades on see jürijooksuaeg, mida algatavad paljud koolid ja seltsid. Sellepärast kuulubki jüripäev tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka. 2 Jüripäeva töökeelud. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt.
Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid
Mõnel pool visati pool pätsikest uksest välja Tõnnile ja teine pool ahju, et tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Keelud Tõnisepäeva töökeelud on seotud sigadega, et vältida nii seakahju kui ka sigade tekitatud kahju: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks). Rituaalsed toidud Tangudega keedetud seapea, herned (oad) sealiha või seapeaga. Loodus Tõnisepäeval keerab karu teise külje, hülgel sünnib esimene poeg, putukatel tuleb hing sisse, lõpeb mardipäeval alanud lutsupüük. Taliharjapäevad
Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. Töökeelud Tuletegemine oli rangelt keelatud nagu ka igasugused suuremad tööd: rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine. Rituaalsed toidud Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega. Legend Eestis on olnud ülimalt populaarne muinasjutt tallu saabuvatest pühakutest ja Kristusest. Igatahes on üks pühameestest Laurits, tulevaldaja. Vahel on aga tule rahustaja Kristus. Et
kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida- Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada kehutavaid lugusid nõidkarjustest ja nendevahelistest tülidest. Igatahes pidi ta oskama karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on
maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut.
20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha, loomi on imiteeritud hüplemisega. Toidud Tangupuder, mida viiakse üksteisele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned või oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kaisan, kahjaiset, mille nimetus viitab vanale ohrijoogile. Lähedased pühad:
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ...............................................................
kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutt, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Heinamaarjapäev - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega
muid pulmakombeid. Kadrikarnevalid Karnevale korraldati eeskätt koolides,kus valiti välja parimad maskid,võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu viimase sajandi vältel töökohtades. Karnevalid on levinud vähemalt 1950. aastatest alates. Töökeelud Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna- Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Tartumaine määgimas käimise komme võiks olla selle hiline edasiarendus. Toidud Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga
sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud: Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut
....... 14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest. Paastumaarjapäev- Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4 Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite
Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema.
19. sajandi lõpul olid säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg Töökeelud ja rituaalsed söögid Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud
rüütel , on skautluse kaitsepühak , skaudid aga - tänapäeva rüütlid . Iga kord toimub nende jüripäevaüritus erinevas Eestimaa paigas , et õppida tundma oma kodumaad ). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg , mida algatavad koolid ja seltsid , Tartus aga näiteks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts . Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka . Töökeelud Keelatud oli külaskäimine . Et oli tegemist kriitilise ajaga karja , põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes , siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju . Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada . Kõik esemed , mida koju toodi või sealt välja viidi , andsid selleks võimaluse , samuti nagu võõrastega rääkimine , sõnaline kontakt .
Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast",
Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Karjamaagia
Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest
püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti
) · astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid Teatrielemendid · Maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. Verbaalsed meenutused Töökeelud ja -käsud Ended ja ennustamised · Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse ( nt ilmaended) . Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. Toit · On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema
Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud
päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: - Teatrielemendid: maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. - Verbaalsed meenutused - Töökeelud ja käsud - Ended ja ennustamised o Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse (nt ilmaended). Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa, pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. - Toit
viimise jm kommetega tõrjumine, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha. Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist. Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel
tõrjumine, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha. Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist. Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati